Muutused ühiskonnas Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused. 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Kodanike võrdsust rõhutas see, et teietamine asendus sinatamisega. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Uus võim pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust.
Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis 2007–08 – Globaalne majanduskriis 2010 - Euroopa rahanduskriis Globaalne majanduskriis Algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. 2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull põhjustas USA kinnisvarahindadega seotud väärtpaberite v äärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas finantsasutusi üle kogu maailma. SKP kasv 2009. aastal
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee
1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasine laienemine 2008. aastal tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. 2010 tänapäev Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna ja
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU
Paljude eurooplaste uus raha on euro. 11. september 2001 märgib terrorismivastase sõja algust pärast seda, kui kaaperdatud lennukid rammisid hooneid New Yorkis ja Washingtonis. ELi liikmesriigid hakkavad kuritegevusega võitlemiseks rohkem koostööd tegema. Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks teeb viimaks lõpu koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal, millele järgnevad veel kaks aastal 2007. Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Euroopa Liidu ajalugu(2010-…) Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna- ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning
Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9. Iseseisvussõda= Inglise armee suurem, parem väljaõpe ja relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon,
Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis
nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis
Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4. Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus 5. Sõda 6. Valitsuse rahanduskriis Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk- surutakse maha või nõustutakse Revolutsioon vs riigipööre Revolutsioon taotleb totaalset muutust, riigipööre seda, et inimesed muutuvad. Riigipöörde liike:Sõjaväeline riigipööre, massipretoriaanlik riigipööre, faktsionalistlik riigipööre. VALIMISED Valimiste alusidee: kui maksame riigiga makse, tahame õigust otsustada, mis nendega juhtub..
Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus. Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju. Samas, Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab vajalikuks arendada koostööd mitte ainult sadamaettevõtjate vahel vaid kõigi aktiivsete Eesti logistikaklastri ettevõtetega. 2013.a. on ühistegevusega saavutatud mitmeid häid tulemusi. Liidu Arengukavas seatakse
300 marketing activity turundustegevus 301 marketing mix turundusmeetmestik 302 mean deviation keskmine hälve 303 mediator vahendaja 304 member fee liikme maks 305 merchant banks kommertspank 306 microeconomics mikroökonoomika 307 minimum wage miinimimpalk 308 monetary crisis rahanduskriis 309 monetary policy rahapoliitika 310 monetary union rahaliit 311 money illusion raha illusioon 312 monopoly monopol 313 mortgage hüpoteek, pant 314 mortgage loan hüpoteelaen 315 move offshore välismaale viima 316 nameplate nimesilt 317 national currency rahvusvaluuta 318 national debt riigivõlg 319 national economy rahvamajandus
Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid
Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid
taastamiseks polnud piisavalt raha, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud väike, välismajandussidemete väljavaade ähmane. 1920-1923 aastatel domineeris valituse majanduspoliitikas tööstuslik suund. Kergekäeliselt antud suured riiklikud laenud eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude Venemaa turg jäi tegelikult suletuks. Suur osa vastloodud ettevõtteid läks peagi pankrotti, tekkis rahanduskriis. 1924 asus O.Strandmani valitsus toetama põllumajandust ja siseturu vajadusi rahuldavat tööstust. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või toodanguliiki muudeti. Kodumaist tööstust kaitsti kõrgete sisseveotollidega. Tööstus arenes tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 1928-1930. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestis haripunkti 1932-1933, kõige enam kannatasid väljaveo tarvis tootvad majandusharud. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulu poole võrra. Töötute
täienemine või pöördelised muutused REVOLUTSIOON Hagopiani käsitlus: Revolutsioonilise ideoloogia osad: Kriitika Positiivne programm Strateegia Revolutsiooni põhjused: Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsetele muutustele Keskmise kestusega: majanduslik surutis, haritlaste võõrandumine, sõda, valitsuse rahanduskriis, valitseva klassi lõhenemine VALIMISED Valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse Meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes) Valimispiirangud tänapäeval: Vanusepiirang Teovõimepiirang Vangid ei saa valida Kodakondsuspiirang Elukohapiirang Soopiirang (islami-, mitte lääneriikides) Jagamisreeglid:
koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika. 8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel. Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille
Sõjajärgsele langusele järgnes majanduslik tõus. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Suured riiklikud krediid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. Enamus uusi ettevõtteid läks peagi pankrotti, laenurahaga spekuleerimine võttis tohutu ulatuse, tekkis rahanduskriis. 1924.aastal võttis Otto Strandmani valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber, kodumaist tööstust kaitsti kõrgete tollidega. Ülemaailmne majanduskriis saavutas Eestis kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki, häda ja viletsust oli igal pool
1970.aastatel olid enamikus Lääne- Euroopa riikides võimul sotsiaaldemokraadid (nt Saksamaa Liitvabariigis 1969-1982; Suurbritannias Tööerakond 1964-1970 ja 1974-1979), kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1970.aastatel tabas peaaegu kõiki demokraatlikke lääneriike majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme,
® Revolutsioonistrateegiad: n terrorism (destabiliseerimine) n revolutsioon väljastpoolt n sissisõda n demokraatlik revolutsioon Revolutsioonipõhjused ® Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsele muutusele ® Keskmise kestusega: n Majanduslik surutis n Haritlaste võõrandumine n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda n Valitsuse rahanduskriis ® Revolutsioonijärgud: mõõdukus, radikaalsus, lõppjärk Valimised: idee kujunemine n No taxation without representation n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid
korda tajuti ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena. Viimane iseloomustas eriti kolmandat seisust, kes soovis oma positsiooni parandamist ühiskonnas, aga ka suurt osa priviligeeritud aristokraatiast, kes ei uskunud enam oma eelisseisundi põhjendatust. Aristokraatia põhimass jätkas aga elus laadis ‘pärast meid tulgu või veeuputus’ Seega oli vana kord kaotanud legitiimsuse. Keeruline oli kiriku positsioon. 3 Rahanduskriis – kuigi Prantsusmaa oli Euroopa rikkaim riik, vaevles valitsus pidevates finantsraskustes. Rahandussüsteemi oli üritatud reformida, ent olulise eduta. Lisada tuleb arvukate salaühingute tegevus, kes enam-vähem sihiteadlikult õõnestasid vana korra alustalasid. Viljaikaldus. Hindade tõus. See kõik lõi eeldused sotsiaalseks plahvatuseks. Siiski tuleb märkida, et esialgu ei aimanud keegi, kuhu sündmused välja viivad. Taotleti
Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti, titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive. Kaliningradi oblastis on maailma tähtsusega merevaiguleiukohad. 1998.a. oli Venemaal rahanduskriis, kuid peale selle ületamist algas majandustõus, 1999-2005 tõusis SKT keskmiselt 6,4% aastas. Rahandust korraldab ja kommertspankade tegevust kontrollib Keskpank. Venemaa Euroopa osa annab 74% SKT-st. Kõige kiiremini on kasvanud ekspordiks tootvad majandusharud (eriti nafta ja maagaasi ammutamine). Naftatoodangult on Venemaa Saudi Araabia järel teisel kohal. Maagaasi varu ja ammutamise kohalt on Venemaa maailmas I kohal. Gaasimajandust kontrollib riigi enamusosalusega
Võimul olid radikaalide (= reformimeelsete liberaalide) juhitud valitsused (1932-34), mis kriisi tingimustes osutusid teovõimetuteks: rahandusringkonnad nõudsid deflatoorset säästupoliitikat (kardeti inflatsiooni). Selle vastu olid sotsialistid. Poolikud lahendused: lõpuks palkade ja hindade alandamine, aga piisavalt radikaalseid (= efektiivseid) meetmeid ei suudetud rakendada (nt ei devalveeritud). Lahendamatu rahanduskriis (eelarvedefitsiit jne). Valitsuse majanduspoliitikaga ei olda rahul (elatustase langes): sisepoliitilised probleemid. Paremäärmuslike rühmituste (mh fasistlike liigade) populaarsuse kasv. Antiparlamentaarse meeleolu levimine, kuna 1932- 34 olid lühiajalised valitsused ja juhtus skandaale. Kulminatsioon 06.02.1934: paremäärmuslased korraldasid parlamentihoone ees demonstratsiooni ,,varaste ja korrumpeerunud
mistõttu senist korda tajuti ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena. Viimane iseloomustas eriti kolmandat seisust, kes soovis oma positsiooni parandamist ühiskonnas, aga ka suurt osa priviligeeritud aristokraatiast, kes ei uskunud enam oma eelisseisundi põhjendatust. Aristokraatia põhimass jätkas aga elus laadis ‘pärast meid tulgu või veeuputus’ Seega oli vana kord kaotanud legitiimsuse. Keeruline oli kiriku positsioon. 3) Rahanduskriis – kuigi Prantsusmaa oli Euroopa rikkaim riik, vaevles valitsus pidevates finantsraskustes. Rahandussüsteemi oli üritatud reformida, ent olulise eduta. Lisada tuleb arvukate salaühingute tegevus, kes enam-vähem sihiteadlikult õõnestasid vana korra alustalasid. Viljaikaldus. Hindade tõus. See kõik lõi eeldused sotsiaalseks plahvatuseks. Siiski tuleb märkida, et esialgu ei aimanud keegi, kuhu sündmused välja viivad. Taotleti
annaabi.ee 
