kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks. Oktoobri keskpaigas piirasid talupoegade salgad Koluvere linnust, mille käigus nad hävitati. Nende seast valitud kuningas hukati. Sõjategevuse jätkudes, taotleti Rootsi abi. 1561 juuni - Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn annavad Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinna saabusid Rootsi väed.
linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim valvas kodanike julgeolekut vähendas määrustega tuleohtu Kaubandus
Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel.Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on sõjajalal, siis tahab tema kohapeal kätte maksta oma kuninga eest. Kuid pikapeale suudeti siiski rahu sõlmida ning rootsi väed lahkusid.See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud Pihkvasse ja
hävitadaja väljajuurida.'' Ülestõusu laie- nedes kujunes välja ka selle juhtkond. Renneri kroonikast Ioeme, et talupojad "valisid ühe mittesaksa sepa kuningaks, seadsid ta vankrile; seal kõrval jooksis 12 ihukaitsjat ja üks ratsutas torupilliga ees, see oli tema pillimees. Kuningal oli peas kaks ülestikku pandud kübarat, mis oli ümbert okastega läbi pistetud, see oli tema kroon.'' Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, ilmselt lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Halju-Viru vasallidega. Raad manitses siiski talumehi ülestõusust loobuma.Järgnevalt hakkasid ülestõusnute salgad koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale. Ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev ratsasalk, kes hajutas kõigepealt ühe 300-mehelise salga, seejärel ülejäänud.Kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest. Nende ,,kuningas'' veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti
ühtlasi Viru asehalduriks. Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel. Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on sõjajalal, siis tahab tema kohapeal kätte maksta oma kuninga eest. Kuid pikapeale suudeti siiski rahu sõlmida ning rootsi väed lahkusid. See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud Pihkvasse ja
Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel. Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on sõjajalal, siis tahab tema kohapeal kätte maksta oma kuninga eest. Kuid pikapeale suudeti siiski rahu sõlmida ning rootsi väed lahkusid. See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud
Hofmanni tegevusest, jutluste sisust ja mõjust päris selget ettekujutust ja arvata võib, et Hofmann ise ei hakanud ka seda detailselt kirjeldama, sest mõned aastad hiljem oli Lutheri seisukoht "Liivimaa prohveti" suhtes järsult tõrjuv. Seevastu sai aga Hofmann tõenäoliselt tänu Lutherilt saadud toetusele enesekindlust juurde. Tartusse tagasi jõudes jätkas ta jutlustajana. Hofmanni viimsepäevakuulutused kohtasid niihästi tulist pooldamist kui tõsist vastuseisu, viimaks läks ta raega lõplikult tülli. Ta esines prohvetina, Ilmutusraamatu lõpuaegade tunnistajana, viidates Eenokile ja Eelijale, ja andes oma kuulajatele mõista, et ta on kutsutud eshatoloogilist rolli täitma. Ilmselt 1525. aasta lõpul sunniti Hofmann Tartust lahkuma ja ta asus Tallinnasse "haigeid põetama". (Pilli 1997: 2577.) Pildirüüsted Liivimaal 6
Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga
toimus Hoomuli lahing, milles hävitati ordu vägi täielikult 20. augustil 1560. aastal langes venelaste kätte Viljandi tugevaim ordulinnus Eesti alal 3. Eesti talupoegade ülestõus: Talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja suuremaid koormisi 1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid 1561. aastal jätkus kohati vastuhakk, kuid selle selgroog oli murtud (tegemist oli ühe suurema
16sajandil ilmuvad taas panustega matused. Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon. Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne. Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.
· EV-lut kiriku rahastamiseks sooviti taastada kirikukümnised · Kohtukorraldus sooviti vabastada aadli haardest Keskvõimu/ kohaliku eliid vaidluste tulemus · 1627 alustas tööd 3 mehe komisjon, kes pidi valmistama reformikavad Eesti-,Ingeri- ja Liivimaale: - reform pidi algama Eestimaalt · Rootsi järjekordsed ebaõnnestunud läbirääkimised rüütelkonna ja Tallinna raega: - nemad nõus vaid rahalise kontributsiooni maksmiseg sõja ajal · 1629 Eestimaa maapäev nõustus (sise)tollide kehtestamsega riigikaitse ülalpidamiseks · 1635 asemele püsiv tollivilja riigimaks, mis jäi Eestimaa tähtsaimaks kroonumaksuks kuni 1783. A-ni · Tulemus: Rootsi keskvõim omandas õpetuse, et Eestimaa integreerimine ei õnnestu ja edaspidi unifiteerimistaotlusi teostati Liivimaal. Eesti- ja Liivimaa Rootsi Läänemereprovintsina
Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga.
vallutamata alad. 1560a- venelased alustasid uut pealetungi. Ja võitsid ülekaalukalt ordut Härgmäe ehk põhjalätis. Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus. Talupoegade ülestõus Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised. Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem lahing toimus koluvere lossi juures. Kus talupojad said läänemaa aadlitelt lüüa. Sõjategevuse jätk. 1561a- tlna linn harju-viru ja järvamaa andsid end rootslaste võimu alla. eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga.
Pärnu ja Paide koos nende lähima ümbrusega samal aasta septembris algas ka talupoegade ülestõus Lääne ja Harjumaal kohalikule talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja koormisi, külad jäid ühe ja teise poole rüüste ja sõjaretkede ees kaitsetuks, palgasõduritele palga maksmiseks pandi rahvale peale erakordsed maksud, talumehi värvati ka sõjaväkke ülestõusu laienedes kujunes ka selle juhtkond, talupojad üritasid läbirääkida Tallinna raega, aga too manitses talupoegi ülestõusust loobuma ülestõusnute salgad hakkasid koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale, ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev salk kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest, nende "kuningas" kisti Kuressaares neljaks vastuhakk jätkus kohati ka 1561. a, aga selle selgroog oli murtud tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos Liivimaa jagamine suurriikide vahel:
17. sajandi lõpus elas Pärnus umbes 3000 inimest. Põhjasõja puhkedes ja eelkõige linna piiramisega seonduvalt põgenes linna palju inimesi juurde, ülerahvastatus. Selles olukorras jõudis juulikuus ka katk. 12.08. allutas linna end Vene vägedele. Paljuski allutamise põhjus on see, et polnud võitlusvõimelisi inimesi. Allutamise järel on linnaterritooriumil alles ainult ca 500 inimest. Pärnus peeti ka katkunimekirja. Suri 16 rae liiget ja raega seotud ametnikku, 27 suurgildi liiget, 24 väikegildi liiget. On ka teiste seisuste esindajaid. 500-st olid kodanikuseisusest ainult 40. Nemad olid võimelised uuele võimule truudusvande andma. Tallinnas sellist nimekirja ei tehtud. 12.09.1710-03.01.1711 sureb 3 bürgermeistrit, 15 raehärrat, 2 raesekretäri, kõik arstid, pea kõik kooliõpetajad ja peaaegu kõik vaimulikud. Tallinna kaotusi loeti väga suurteks. Vene võimud hakkasid kõikides linnades inimesi registreerima
1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine.
annaabi.ee 
