Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis.
Kaitsta inimesi Kaitsta keskkonda. KÕIK TEKKIVAD JÄÄTMED ISOLEERITAKSE KESKKONNAST, KÄIDELDAKSE JA LADUSTATAKSE VASTAVALT NENDE OMADUSTELE JA POTENTSIAALSELE OHTLIKKUSELE. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatavad meetmed kontsentreerimine ja isoleerimine ahjendamine ja hajutamine viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon Kütusetsükli madalaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kütusetsükli keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kasutatud tuumkütus Kütusetsükli madalaktiivsed radio- aktiivsed jäätmed - Low-Level Waste Tekib koguseliselt kõige rohkem – moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, kuid sisaldavad ainult 1% radioaktiivsusest Peamiselt mitmesugused õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, töö- riistad jm, mille käitlemine eraldi kiirgus -varjestust ei vaja. Keskaktiivsed jäätmed ILW
docstxt/12079276615860.txt
Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on loodusele ja inimestele väga kahjulik. Kõige suurem taoline õnnetus toimus Tshernobolis, kus pääses atmosfääri hiiglasuur hulk radioaktiivseid osakesi, mida oli kokku 300-400 korda rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi plahvatuse korral. See on ka põhiline tegur, miks
VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE......................................................9 1972. AASTAL 57 MAA POOLT ALLA KIRJUTATUD RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPEGA KEHTESTATI TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD HALOGEENÜHENDID, ELAVHÕBE , KAADMIUM, TOORNAFTA, BENSIIN, MÕNED PLASTMASSID JA RADIOAKTIIVSED AINED (REPOSSI 1984: 42). TEISE KATEGOORIASSE KUULUVAD AINED, MIDA VÕIB MERRE LASTA VAID ERILOAL. SELLISED ON HEITAINED, MIS SISALDAVAD ARSEENI, PLIID, TSINKI, VASKE, KROOMI JA TEISED PESTITSIIDID. KOLMANDASSE KATEGOORIASSE HAPPELISED JA LEELISELISED AINED, KANALISATSIOONI VEED, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KOGU MAAILMAS LUBATUD....................................................................................9 2. LÄÄNEMERE REOSTUS...............................................
Tuumaenergia vastu Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad
Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning torkavaid ja lõikavaid jäätmeid. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb põletada selleks ettenähtud kohas. Eriolukorras, näit. epideemia kohtades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeriumi ja Tervisekaitsetalitluse korraldusele. MUUD OHTLIKUD JÄÄTMED. Radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt.). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv
kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse seisukohalt, see on olnud kiire ja mugav viis saada elektrienergiat. Kuid ma arvan, et see toob meie ühiskonnale rohkem kahju, kui otsest kasu
Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed.
Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus Radioktiivse kiirguse uurimisel avastati, et võib tegelikult koosneda kolmest erinevast komponendist. Selleks uurimiseks kasutati, kas elektri või magnetvälja. α kiirgus Kujutab endas heeliumi aatomi tuumi. Nad on positiivsed ja suure massiga. Tal on suhteliselt väikene kiirus, suhteliselt väikene läbitungimisvõime. Inimesele veidikene ohtlik, võib põhjustada nahavähki. β kiirgus Kujutab endas valguse kiiruse lähedaselt liikuvaid elektrone
Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed
· tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. · Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus · On ka olemas suur santaazioht.(terrorism) · Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus
µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel;
Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis. Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1). Tuumaseentega ülestõstetud tolmust ja tulekahjude suitsust muutuvad päevad pimedaks (tuumaöö), 2)
Radioaktiivsus AINAR KLAMMER MADIS HUNT MM-14 1896. aastal avastas prantslane Henry Becquerel senitundmatu kiirguse, mis osutus elusloodusele kahjulikuks radioaktiivseks kiirguseks. Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks Kiirgused ja nende läbilaskevõime
reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab radioaktiivsed ained loodusesse ja reostab suuri alasid väga pikaks ajaks. Jaamade olemasolu ja radioaktiivsete ainete käsitlemine on kaasa toonud ka
Kas Eesti vajab tuumajaama? Tuumaelektrijaama kasutamise plussid: · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. · Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama kasutamise ohud: · Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
- Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatud keelatud ainete nimekirja) - Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad isotoobid, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas Sissehingamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: pearinglus, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus, surm Mis juhtub liigsel sissehingamisel: - Hingamisnälg, õhupuudus - Vaimse erksuse vähenemine, lihastes kordinatsioonihäired - Aistingud hakkavad hääbuma
(kasutatakse *Saasteaineid ei teki jõgedele. suhteliselt vähe) *Veehoidlad aitavad *Veehoidlad muudavad ühtlustada vee taset ökosüsteemi, hõivavad elamisteritooriumi jne. 5.TUUMAENERGIA *Esialgu uraanimaaki *Tekivad üliohtlikud 5% jätkub, selle radioaktiivsed jäätmed, mille Taastumatu, energiasisaldus on kahjutuks tegemise tehnoloogia traditsiooniline suur *Transporditava puudub *Avarii korral paiskuvad kütuse ja jäätmete välja radioaktiivsed elemendid maht on väike. *Tuumajaama ehitus nõuab Normaalse töö korral
...................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............
kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi
Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal,
tegemiseks. Suure läbistusvõime kaasnähtuseks on aga see, et erinevalt raadio- või valguskiirgusest on röntgenikiirgus ioniseeriv. Erinevalt radioaktiivsetest ainetest, mis kiirgamise ajal võivad asuda nii väljaspool meid kui meie sees, on röntgenikiirguse allikas inimese jaoks alati välispidine. Selle toime lõpeb alati, kui kiirgusallikas välja lülitatakse. 4 RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on naatriumiks keedusoolas, hapnikuks õhus või hoopis kullaks sõrmuses. Neutronite arv tavaprotsessidele mõju ei avalda ja neid võib sama algaine erinevates aatomites olla erinev arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid
hävita metsa- ja (3)Veepumbad (välja) (4)Trantsporditeed põllumaad + (5)Sideliinid iv) Müra ja tolm ei pääse maapinnale + 10) Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)* a) See nõuab väga suuri kapitalimahutuse b) Nõuab arenenud teadust c) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud (avariioht ja radioaktiivsed jäätmed) 11) Selgita tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. a) Tuumakütuse energia väärtus on väga kõrge i) 1 kg uraanist (peamine tuumakütus) saadakse umbes sama palju energiat, kui 50 vagunitäiest kivisöest + b) Väikesed trantspordikulud (i-ga seotud) + c) Normaalsel reziimil töötades ei kahjusta keskkonda + d) Õnnetuse korral on tagajärjed katastroofilised – e) Mingil määral tekib soojussaaste –
kasv. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske.
Radioaktiivsuse mõju Koostas : Laura Kaseküli Radioaktiivsuse mõju See on omamoodi kasulik: ühelt poolt on ta efektiivne surmamehhanism (mutatsioonid kuhjuvad aastate jooksul, kuni üks neist saab saatuslikuks) teiselt poolt garanteerib mutantide regulaarne sünd bioloogiliste liikide evolutsiooniks vajaliku muutlikkuse. Radioaktiivsuse kahjulik mõju ·Radioaktiivsed ained võivad tekitada vähkkasvajaid, valgeveresust, geneetilisi muutuseid ning loote arenguhäireid · Kahjustab ka taimi
Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul ainetest tekib fotoefekt ultravalguses või violetses ja sinises valguses. Punane valgus aga ei tekita fotoefekti. Kautatakse automaatikas, telemehaanikas, fotograafias, kinos. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks, mille abil jõutakse soovitud tulemuseni. Päiksepatarei. 8.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda. 9.Milliseid radioaktiivse lagunemise liike oskad nimetada? Mis nende käigus toimub? Radioaktiivse lagunemise seadus- selle kaudu saame välja arvutada radioaktiivsete aatomite arvu antud aines teatud aja möödumisel. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
*Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja? *Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? *Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi
Tuumaenergia 1 Tuumaenegria plussid Tuumaenergia on CO2 vaba Jäätmetekogused on väiksed Kütuse kulu on väike Tagab suures hulgas elektrit inimestele 2 Tuumaenergia miinused Tuumajaama rajamine on kallis ning aeganõudev Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad 3 Minu arvamus Minu arust pole tuumaenergia hea kuna see on vananenud tehnoloogia , ning tuumajaama riknemise tulemusel on liiga halvad tagajärjed.Ma arvan ,et inimene mõtleb edasi ning leiutab parema viisi kuidas
Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib
P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust.
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et
Radioaktiivse kiirguse mõju inimesele ja kuidas end selle eest kaitsta ... 2010 Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aatomi tuumade lagunemine. Radioaktiivsust esineb kahte tüüpi: Looduslik Tehislik Radioaktiivsed kiirgused: Alfakiirgus inimesele ohutu. Beetakiirgus inimesele ohutu. Gammakiirgus inimese tervisele ohtlik. Miks on kiiritus ohtlik? Radioaktiivne kiirgus tungib inimese kehasse ning lõhub seal orgaanilisi molekule põhlustades kiiritustõbe. Kiiritustõbi on kiirituse tagajärjel tekkinud haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs
3.11.2016 Olemus · Tuumade lõhustamine · Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine · Finantseerimine · Katastroofid Kasutatud kirjandus
Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. · Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle
võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole perioodilisuse süsteemis. 7. Mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneselik muundumine 8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12
maksapuudulikkust. d. Mitmeid närvisüsteemi haigusi, erinevaid kasvajalisi haigusi, hormoonsüsteemi häireid. Kontrolli Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Mida tähendab POP ainete nimetus eesti keeles? Vali üks: a. Püsivad orgaanilised saasteained (pollutandid) b. Peamised olulised pestitsiidid c. Peamised oletatavad psühhotroopikumid d. Levinumad radioaktiivsed ühendid Kontrolli Küsimus 10 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst SBS/IAS põhjustavateks teguriteks võivad eelkõige olla? Vali üks: a. Õhu mikrokliima iseärasused b. Keemilised ühendid c. Õhus levivad allergeenid d. Mitmed erinevad bakterid Mida võib mürarikkas keskkonnas pikemalt viibimine lisaks kuulmislangusele põhjustada? Vali üks: a. Vererõhuhäireid, südame ülekoormust, maohaavandeid. b
13. Mida näitab tuuma laenguarv? Prootonite arv tuumas (((laenguarv ehk aatomnumber) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes.)) 14. Mida näitab tuuma massiarv ? nukleonide arv (massiarv) 15. Mis on isotoop? Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu poolest. Isotoobid jagatakse: stabiilsed ja radioaktiivsed 16. Kuidas tähistatakse aatomituuma? Tähis: A 17. Kes , millal ja kuidas avastas radioaktiivsuse? 1896a avastas BECQUEREL radioaktiivse kiirguse. Ta märkas, et uraanisool kiirgab tundmatut kiirgust. ((valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati uraanisoola)) 18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai? Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund
Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane
Peale Eesti on tuumavabadeks piirkondadeks näiteks Austria, Austraalia, Costa Rica, Island, Läti, Taani, Uus-Meremaa. Eestile kõige lähemal asuv tuumaelektrijaama on Venemaal Sosnovõi Boris ja Soomes Loviisa tuumaelektrijaam. Tuumaelektrijaama eelised: Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumaelektrijaama ohud: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel.
a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada.
isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim. haiguslikke nhte, mida phjustavad teatud piiri letavad kiirgusmrad kiiritushaiguse esmased nhud- erutus,peapritus,peavalu,iiveldus,oksendamine,palavik,hingamise ja sdametegevuse kiirenemine
Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed. Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine. Häiritakse veeelustiku tegevust. (Kalade liikumist takistatakse) Võib levida mürgiseid aineid.
Karistus · Kiirgustegevusloa tingimuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku puhul 50000 EEKi. · Kiiritusaine andmine isikule, kes ei oma vastavat luba 300 EEKi. Juriidilise isiku puhul 50000 EEKi. Ökoloogia ja keskkonnakaitse Õige käitumine · Koolitama inimese vastavate ainete veoks ja nende käsitlemiseks · Valima vähemalt 18 aastase isiku · Viima radioaktiivsed jäätmed õigesse kogumiskohta Ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhtumid Eestis 2006 2007 2008 Kiirgus- 3 4 2 seaduse nõuded 2006 2007 2008 Alustatud 2 2 2 kriminaal- asjade arv Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kasutatud materjal · http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=735303 · http://www
• Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. • Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus • On ka olemas suur šantaažioht (terrorism) • Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus
Kemikaalide jäätmed Elavhõbedajäätmed Purunenud , vanad termomeetrid ning elavhõbedat sisaldavad reagendid Kasutatud elavhõbedalambid Kasutusest kõrvaldatud halogeentorud, päevavalguslambid ning elavhõbeda (luminessentslambid) lambid valgustitest Ohtlike jäätmete nimistu Kasutatud (vananenud) või riknenud akud ja patareid Garaazijäätmed Õlijäätmed , seadmete, sõidukite hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid Radioaktiivsed jäätmed Kasutusest kõrvaldatud ravi-ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained Tsütostaatilised jäätmed Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega Ohtlike jäätmete pakendamine Kanister Kanister kindlalt suletav Kinniti ja ilmuti eraldi kanastrisse, Õlijäätmed kindlalt suletavad Originaalpakend Fotojäätmed (ilmutus- ja kinnituslaused)
juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL elektrist) Tuumariigid · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa Tuumajaamad maailmas Tuumaelektrijaamad · Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku · Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed · Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis · Vajavad vähe toorainet · Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias
annaabi.ee 
