Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti
lihtsam tehnoloogia, kui seda on teised traadita personaalsed kohtvõrgud, näiteks Bluetooth ja Wi- Fi. Seadmed × ZigBee seadmeid saab jagada talitluse järgi kaheks: × Piiratud funktsionaalsusega seadmed (Reduced Function Device), mis on üldjuhul patareitoitel ja suurema osa ajast puhkereziimil; × Täisfunktsionaalsed seadmed (Full Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi silmusvõrgutopoloogiaid × Radiaalvõrkudes peab koordinaator olema keskne sõlm. Nii puuvõrgud kui ka silmusvõrgud lubavad ZigBee ruuterite kasutamist, laiendamaks suhtlust võrgukihis. ZigBee eelised × Odavus × Väike võimsus -> pikk aku kestvus -> väiksemad akud × Suur töökindlus × Lai leviala ZigBee puudused × ZigBee-ga ühilduvate seadmetega asendamine võib olla kallis × Hetkel saadaval vähesed lõppseadmed
TAMM Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2 – 3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS Maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. Hajulisoonelised ilma lülipuiduta: Laiad säsikiired esinevad PÖÖK Puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP Puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes on väärsäsikiired nähtavad
valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht). Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku kui Einsteini-Roseni musta auku langenud mateeria väljumist vastava valge augu sündmuste horisondilt. Poplawski kasutas musta augu gravitatsioonivälja kirjeldamiseks nn isotroopset koordinaadisüsteemi ning uuris neis koordinaatides massiivse keha radiaalset liikumist musta auku langemisel. Poplawski tunnistab, et tegelikku musta auku langevat keha saab vaadelda vaid kuni tema jõudmiseni sündmuste horisondini ning väljaspool horisonti on Schwarzschildi ja Einsteini- Roseni mustad augud identsed. Keha liikumise edasine jälgimine võiks olla võimalik vaid sel juhul, kui vaatleja ise asuks samuti musta augu sees. Poplawski usub, et kõikidel meile nähtavatel mustadel aukudel võib tegelikult olla
Saatja võib vastava prioriteedi korral jätkata andmekaadrite saatmist teatava kontrollaja piires. Andmete või kontrollaja lõppemisel saadab ta järgmisele jaamale loakaadri. Erinevalt CSMA/CD-st on lubaring deterministlik - iga jaama jaoks saab arvutada maksimaalse edastusintervalli. Selle asjaolu tõttu sobib ta tööstusautomaatikasüsteemidesse ning muudesse reaalajarakendustesse. Füüsiline konfiguratsioon. IBM-i protokoll näeb ette radiaalset füüsilist topoloogiat, kõik lõppjaamad ühendatakse nn. paljujaamalise pöördusplokiga (multistation access unit, MSAU). Ühendusviis sellel plokil määrab jaamade tegeliku järjestuse ringil. MSAU sisaldab ka Üuntivaid releesid jaamade kõrvaldamiseks. Suurema jaamade arvu korral saab ühendada mitu pöördusplokki järjestikku. Prioriteedisüsteem. Kasutusel on keerukas prioriteedisüsteem (selle realiseerimiseks sisaldavad
LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS: maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. II Hajusoonelised ilma lülipuiduta 1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena; puitu kerge lõigata
jõuliseks liigutuseks. Skeletilihase biomehhaanika Vaadeldes skeletilihast kui biomehaanilist aspekti, saame teada, et skeletilihasel kui organil on kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus
kaugusel asetsevate paralleelsete sirgete kogumit. Tulemus on ligikaudselt õige ka lõplike mõõtmetega tasandite korral, kõrvalekalded homogeensusest ja väljatugevuse erinevused ilmnevad plaatide servade läheduses. · Lõputu laetud silindri väli. Vaatleme välja, mille tekitab lõputu silindriline ühtlase pindtihedusega laetud pind raadiusega R. Sümmeetrilisusest järeldub, et väljatugevus igas punktis peab olema suunatud pikki radiaalset, silindri teljega risti olevat sirget, väljatugevuse suurus võib oleneda ainult silindri telje kaugusest r. Kujutleme laetud pinnaga koaksiaalset kinnist silindrilist pinda raadiusega r ja kõrgusega h. Selle silindri põhjade jaoks En=0, külgpinna jaoks En = E(r). Järelikult E- joonte voog läbi kinnise pinna on E( r)2rh. o Kui r>R, siis siis satub pinna sisemusse laeng q=h, kus on joontihedus. Gaussi teoreemi kasutades, saame , millest .
Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes,see toimub keharakkudes tulemuseks on 2 tütarrakku. 47.Viirused on bioobjektid millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakke.Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.viirusi uurivat teadusharu nim viroloogiaks. 48.Loomade keha sümeetria? Loomade ehituses eristatakse bilateraalset ehk kahekülgset, kiirelist ehk radiaalset ja radiaal-kiirelist ehk homaksoonset ehk sfäärilist sümmeetriat. 49.Mis moodustavad inimese imuunsüsteemi-Immuunsüsteemi moodustavad eri rakud, mis koonduvad immuunorganitesse Põrn; Harkelund; Lümfisõlmed; Valged vererakud 50.Samblikud,ehitus,nende rühmad-samblikud tekivd rohevetika ja tsüaanobakteri ja seene vahelise kooselu tulemusena,eristatakse3 tüüpi samblike koorik-,leht- ja põõsassamblik 51
Pärast katastroofi mille põhjustas 1960 aasta Tsiili tsunaami liitus sellega ka ridamisi teisi regioone ymber maailma. 1964 aastal Alaskas toimunud maavärina järgne tsunaami järel olid kõik kindlad et tuleb luua ülemaailmne hoiatussüsteem. Hoiatussüsteem tugineb vaatlusjaamade võrgustikule, mis jälgivad seismilisi sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust rannikupiirkondadest, põhja sügavust ja reljeefi ning võimalike teelejäävate saarte ja saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale. Vaikse ookeani piirkonna tsunami-hoiatussüsteemi esimesed vaatlusjaamad pandi paika juba peale Teist Maailmasõda. Vaikse ookeani hoiatuskeskus asub Hawaiil. Rahvusvaheline koordinatsioonirühm (The International Coordination Group for the
Avatud lamellpumba ehitus: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- pumba kamber, 4- lamellidest labad, 5- lamellitoed Väga õrnade toodete või vaheproduktide (nagu juustukalgend) pumpamiseks on ideaalne kasutada lamell- ehk siiberpumpa. Selles toimub ühikmahu siirdamine läbi pumba korpuse labadest koosneva tööorganiga, mis on paigutatud pumba korpusesse ekstsentriliselt. Labade kinnitus tööorgani raami külge on selline, et võimaldab nende radiaalset liikumist, mistõttu neid nimetatakse lamellideks või siibriteks. Selle tulemusena liibuvad nad pöörlemisel tihedalt vastu pumba korpust ning nende vahele moodustuvad ühikmahtude siirdamiseks vajalikud ruumiosad Voolikpumba ehitus: 1- töökambrina kasutatav elastne voolik, 2- pumba korpus, 3- tugiratas, 4- survetoru, 5- imitoru, 6- kolmnurkne rootor, 7- pumbatav ühikmaht
Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid. Kobesteid kasut raskete pinnast (III, IV ja V töödeldavuse klass) kobestamiseks enne kaevamis- või kaevamis-transportmasinate töö algust. Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasut suuremat osa baasmasina raskusjõust. Kinnitusviisilt kasut: a) radiaalset kinnitust b) parallelogramm-kinnitust c) seadistatavat parallelogramm-kinnitust. Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasutada suuremat osa baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele
kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A. Roos______________________________ 6 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Põhiliselt toodetakse tänapäeval tangentsiaalset ja radiaalset saematerjali. Tangentsiaalse saematerjali lõikepind on aastarõnga puutuja suunaline ning tulemuseks on dekoratiivne ja selgelt eristatav muster. Radiaalsaagimine paljastab sirgete joontega tekstuuri, milles mõnikord võib lehtpuude, näiteks tamme puhul näha radiaalselt kulgevaid säsikiiri. Praktikas on igasugune lõikamisviis enamasti kombinatsioon radiaal- ja tangent- siaalsuunalisest. Saematerjali stabiilsuse ja tekstuuri määrab lõiketasapinna asend aastarõngaste suhtes.
Juurijad,Juurijad-kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? V-TC-tüüp, K/G-tüüp 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm-kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi.
määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ
Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. (Tamme peensooned paiknevad sügispuidu tsoonis leegikujuliste gruppidena). Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2-3 kitsast radiaalset riba. Lepp – Hajulisooneline ilma lülipuiduta. Puit on punakaspruuni värvusega. Esinevad laiad säsikiired. Ristlõikes on väärsäsikiired tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata (küünega kriimustada). 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud
kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 30) Närvisüsteemi üldiseloomustus Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi funktsionaalse
määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 23. Pea- ja seljaaju Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi
tööorganiga juurija. mille tööorgan 2 kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami 1 külge ja mille näide on joonisel 2.8. Sellise juurija tööorgan koosneb massiivsest teraskilbist 1, mille alumisse äärde on kinnitatus kihvad 3 ja ülemise ääre keskele massiivne sirm 2. Kilbi pikkus ei ületa tavaliselt 1,5 meetrit ja kihvade arv on kuni 5. Need näitajad sõltuvad otseselt baasmasina veojõuklassist 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm- kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 200 meetri kaugusele;b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi.
erinev. Selle suhtes tundlike ökosüsteemide hulka kuuluvad ka Eestile iseloomulikud rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Toitainete vaese mulla tõttu on raba liigivaene keskkond, kus levinuimaks puuliigiks on harilik mänd, mille radiaalset juurdekasvu uuritakse ka antud töös. Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Arvestades rabas olevat toitainete vaesust ja sademevee toitelisust, siis on palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine, väetamine ning antud töö uurimisobjektina õhusaaste.
töötlemisele ning joone alla mõõtmise lähtepikkus vajadusel ja Ra erinev lihvida karedusparameeter - 0,8 Rz0,4. Ring parempoolse haru otsas osutab, et pinnakaredus on kogu kinnist kontuuri mööda sama. Kui on oluline pinnakonarusjoonte (töötlusjälgede) siht ja kuju, kasutatakse parempoolse märgiharu all vastavaid tingmärke. Täht M (multi directional) tähendab mitmesuunalist, C -kontsentrilist ringjoonelist, R radiaalset ja P (protuberant) sihitut pinnajoonist. Nt sobivaim toruäärikute tihenditega kontakteeruv pind on kontsentriliste ringjoontega. Pinnakareduse arvväärtus kehtib lõpliku pinna kohta, kuid võib olla vajadusel eraldi näidatuna enne ja pärast pindamist. Vahetult pinnakaredusmärgi ees võib olla antud töötlemisvaru vastavalt standardile ISO 10135-1. Pinnakaredusmärk osutab teravikuga sellele pinnale, mille kohta karedusnõue kehtib. Märk võib asetseda ka mõõtejoonel
tugevalt häiritud. Varvaste ja jalalaba motoorika puudumine on märk vajadusest kohe tegutseda. 4. punkti juurde (perifeerse pulsi katsumine) Pulssi on võimalik katsuda järgmistest kohtadest. Käsi Küünarvarre pulss. Väljasirutatud küünarvarrel katsutakse küünarnuki siseküljelt pulssi sirgete sõrmede abil. Randme pulss. Kergelt painutatud sõrmedega katsutakse randmelt nii radiaalset kui ka ulnaarset pulssi. Jalg Kubemearteri pulss. Katsutakse väljasirutatud sõrmedega keskmise jõuga 2 kuni 4 sõrmelaiuse kaugusele häbemeluu ja vaagna ühenduse alla vajutades. Põlveõndla pulss (poplitea pulss). Vajutage mõlema käega patsiendi kergelt kõverdatud põlve ümbert kinni võttes natuke kõverdatud sõrmega põlveõndlasse ja otsige pulssi. Hüpeliigese pulss. Jalaseljal, vahetult pindluu kõrval (jalaselja arter) või lateraalse pekse taga (pahkluu arter). 5
tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist 47 ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon (r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). 1.2.3 Liikumise suhtelisus Joonis 17 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes. Liikumine on alati suhteline. Kui tahetakse kirjeldada keha liikumist, siis tuleb alati ka märkida seda, et mille suhtes keha liikumist kirjeldatakse. Näiteks joonisel I vaadeldakse Maa ja Kuu liikumisi Päikese suhtes
See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). Ületada valguse kiirust vaakumis pole reaalselt võimalik, sest lõpmatut energiat pole kuskilt võtta. Sama on tegelikult ka aegruumi auguga ( ehk aegruumi tunneliga ). Aegruumi auku pole võimalik reaalselt liikuda, sest sarnaselt valguse kiirusega vaakumis aegleneb aeg ja keha pikkus lüheneb aegruumi augule lähenemisel