jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid.
kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid
joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul. Devoni valdav kivimitüüp on liivakivi, vähesel määral karbonaatkivimeid. 34.Maavarad aluspõhja kivimites: Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus
nagu kaheks osaks. EESTI SOOD Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus suur osa surnud taimeosade massist väljub aineringest ja kuhjub turbana, mis on sootaimedele substraadiks. Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast. Soos kujunenud liigid on vaid huulheinad, jõhvikas ja valge nokkhein. Eesti soodes valdavad rohttaimed ja samblad, puude ja põõsaste liike on vähe (mänd, kuusk, sookask, sanglepp, pajud, paakspuu, sinine kuslapuu, lodjapuu, madal kask, porss)
1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%
kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3
siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki. Turbaliigi nimetuses märgitakse kõigepealt turba tüüp
1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%
muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30- 40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI- VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata
muldadel kuni 10- 15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid
Oluline on silmas pidada, et metsatüpoloogias kasutatavad klassifikatsiooniüksused on kokkuleppelised väljavõtted - mets kui ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti. Üldtuntud on soode liigitamine madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. See liigitus põhineb peamiselt soode 1) toitumisel ja 2) valdaval taimkattel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. Siirdesood on vahepealsed nii ajalises (arenguloolises) kui ruumilises mõttes:
lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel). · Sekundaarne suktsessioon on koosluse teisenemiskäik, mis lähtub mingist muutusest (põleng või raie metsas, niidu või põllu mahajätmine). · Autogeenne suktsessioon on ökosüsteemi sisetegureist tingitud koosluse teisenemine (madalsoode areng rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis
Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks nende vahel; sõltuvalt arengustaadiumist lähevad need kord madalsoo, kord rabade alla (Valk 2005: 29). Soovee ja substraadi aluselisuse- happelisuse (pH) järgi on sood: happelised pH<4,8, nõrgalt happelised pH 4,8-6,4 ja aluselised pH 6,4-8 juures. Kui soovee pH on üle 6,4, siis on reeglina tegemist kaltsiumirikka keskkonnaga. (Kink et al 1998: lk 12).
Seda tüüpi metsamaid Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi le. on väga vähe kasvukohatüübile iseloomulikud taimed.Esineb Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 3. Sademetest. väikeste aladena - 1% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. 1.6 Soovikumetsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, metsad. 3 soomulla alltüüpi: sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V
1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad.
Olenevalt arenguastmest ja looduslikest oludest võivad sood olla kaspuudeta (lagesood) või hõredalt kasvavate puudega (puissood) või metsaga kattunud. Metsamajanduslikest huvidest lähtuvalt käsitletakse soid, mille puurinde kõrgus on suurem kui 4 m ja võrade liituvus üle 0,3, tavaliselt metsataimkonna osana. Sootaimkond on üks seitsmest kasvukohatüüpide klassifikatsiooni kõrgeimast üksusest, mis jaguneb madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks. Madalsood (põhjaveetoitelised sood) paiknevad vähese äravooluga nõgudes, madalatel tasandikel, veelahkmealadel ja lammidel. Põhjavee tase on kõrge, ulatudes kohati maapinnani, taimedele vajalike toiteainete hulk sõltub peamiselt selle liikuvusest. Liigivaestes madalsoodes on põhjavesi väheliikuv ja toiteainete poolest vaene. Taimedest on iseloomulikud mätas-, hirss- ja niitjas tarn, sookastik ja tavasirbik.
annaabi.ee 
