MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu;
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne
Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog Hinna/Raamatupidamisliku väärtuse suhe (P/BV) Hinna/Käibe suhe 11 Gordoni kasvu mudel: DPS1 P0 = Jagades mõlemad pooled EPS'iga r - g n P0 Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PE = Jagades mõlemad pooled omakapitali EPS0 r - gn raamatupidamisliku väärtusega
nõuded algdokumentidele. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamine, kus on esitatud majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamisregistrite pidamise üldine kord. Dokumendikäibe korraldus, mis sätestab majandustehingut tõestavate dokumentide haldamise korra. Rahaliste vahendite arvestus, mis sätestab arvelduskontode, kassa, aruandvate isikute, ja muu käibevara raamatupidamisliku arvestuse. Nõuete arvestus, kus on esitatud täiendav kord nõuete kajastamisel. Arveldused aruandvate isikutega, deebet- ja krediitkaartidega ning hankijatega sätestab vastava korra. Töötasude arvestuses on välja toodud palkade ja muude rahaliste tasude arvestamise ja maksmise kord. Maksude arvestuse korra peatükis on välja toodud üldsätted, mis kordavad erinevatest seadustest tulenevat, mis sätestavad maksude maksmise korra.
d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest b) eelarvestamist ei ole võimalik kasutada kasumit mitte-taotlevates organisatsioonides c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7
muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (RPS § 6 lg 1) Lisaks Raamatupidamise seaduses toodutele kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmistes tähendustes: 1) algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2) raamatupidamisregister - raamat, lahtine leht või kaart, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses. 3) raamatupidamise meetod - raamatupidamisliku lähteinformatsiooni kogumise, läbitöötamise ja üldistamise võtete ühtne süsteemi, mille elementideks on: a) dokumenteerimine - majandustehingute sisu registreerimine algdokumentidel. b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust peab kontrollima üks kord aastas kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. Sellist immateriaalset vara ei amortiseerita. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse üle igal aastal, et teha kindlaks, kas sündmused ja tingimused jätkuvalt toetavad vara kasuliku eluea piiramatuks määramist. Kui ei toeta, arvestatakse muutust kasuliku eluea määramisel piiramatust piiratuks raamatupidamisliku hinnangu muutusena, st edasiulatuvalt. Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum määratakse kindlaks neto müügitulu ja varaobjekti bilansilise maksumuse vahena ning kajastatakse kasumiaruandes (,,Muude äritulude" või ,,Muude ärikulude" all) kajastamise lõpetamise aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31
Autori arvates, võivad just FIE ja ühe osanikuga OÜ osaniku-juhatajat ettevõtlusest saadud tulu isiklikku tarbimisse mineku seisukohalt võrreldes tulla esile need erinevused, mis omavad ettevõtluse juriidilise vormi valikul suuremat tähtsust. Eesmärgiks on ka anda soovitus, millist ettevõtlusvormi on füüsilisel isikul üksi tegutsedes kasulikum isiklikuks äraelamiseks raha teenimiseks valida. Üldlevinud arvamuse kohaselt, mis arvestab nö raamatupidamisliku tulud-miinus-kulud loogika järgi aasta tulemusena puhtalt kätte jäävat raha, on maksuseadused üldiselt soodsamad osaühingu omanikele dividendide saamise võimaluse tõttu. Kui aga võrrelda FIE ja ühe osanikuga OÜ ettevõtlusest saadud tulu isiklikku tarbimisse võtmise jooksva kasutamise võimalusi ja maksustamist, siis FIE vaba raha kasutamise võimalust arvestades võib FIE-na tegutsemine soodsam olla ehk lubab sama käibe juures seadusi mitte rikkudes vabamalt ära elada
Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind hinna -tulu suhtarv = aktsiakasum Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja on. Samasugust informatsiooni annab ettevõtte kohta ka lihtaktsia hinna ja raamatupidamusliku väärtuse suhe. See leitakse aktsia turuhind hinna - raamatupidamisliku väärtuse suhtarv = lihtaktsia bilansiline väärtus Aktsia raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus ja see arvutatakse lihtaktsionäride omakapital lihtaktsia bilansilin e väärtus = lihtaktsiate arv Mida kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia
Likvideerimisväärtus hinnatakse varade eest saadava raha hulka. Eristatakse kiirrealiseerimist, mil tuleb väga lühikese aja jooksul varadele ostja leida. Puhasväärtus jääb järele likvideerimisväärtusest komisjoni-ja administratiivkulude mahaarvamisel Asendusväärtus kulutus, mis tehakse uue samaväärse vara soetamiseks ja vara kasutuselevõtuks. Jääkväärtus hinnatakse väärtust, mis tekib kas raamatupidamisliku amortiseerimise või füüsilise kulumise tulemusena. EVA EVA on USA-s välja töötatud metoodika, mis võimaldab lihtsalt hinnata ettevõtte väärtust, seda just omanike ja kreeditoride vaatest lähtuvalt. EVA 36 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm (economic value added) on absoluutne ehk rahaline näitaja, mis peegeldab
atesteerimisnõuded, protseduurid, mida peab teadma ja oskama täita, sh teenindus- ja tegevusnormid, eetkanormid jms. 1.4 Organisatsiooni intellektuaalne kapital ja personali arendamine Viimase kümne aasta jooksul on oluliseks juhtimiskontseptsiooniks saanud intellektuaalse kapitali kontseptsioon. Intellektuaalseks kapitaliks nimetatakse organisatsiooni immateriaalseid väärtusi. Kaasaegses ärisituatsioonis ületab firma turuväärtus sageli mitmeid kordi selle raamatupidamisliku 18 väärtuse. Põhjuseks on intellektuaalne kapital. Et intellektuaalsel kapitalil on kaasaegse organisatsiooni arengu seisukohalt üha suurenev väärtus, loodi ka lähenemine, mis aitab seda määratleda ning arendada. Intellektuaalne kapital kaardistatakse mõõdetakse, analüüsitakse, hinnatakse selle sisu ja koosseisu, kavandatakse selle arengut.
näiteid. Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on määratud ettevõtte põhikirjaga. Nimiväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud rahalise (või mitterahalise) sissemaksega ühe aktsia kohta. Seega tähistab aktsia nimiväärtus aktsia väärtust ettevõtte asutamise hetkel. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. (p.223 lg 1) Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. (p.223 lg 2) Aktsia bilansilise ehk raamatupidamisliku väärtuse (book value) all mõistetakse firma bilansilist omakapitali ühe aktsia kohta. Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. Turuväärtust kujuneb väärtpaberiturul nõudmise ja pakkumise koosmõju tulemusena. 60. Mis on ühine aktsia/osa? Too näiteid, millal see tekib ning mis on selle õiguslikud tagajärjed? Ühine osa/aktsia (ÄS § 165, ÄS § 286 lg 1) Ühine osa/aktsia saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana.
Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel: Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei
Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind hinna -tulu suhtarv = aktsiakasum Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja on. Samasugust informatsiooni annab ettevõtte kohta ka lihtaktsia hinna ja raamatupidamusliku väärtuse suhe. See leitakse aktsia turuhind hinna - raamatupidamisliku väärtuse suhtarv = lihtaktsia bilansiline väärtus Aktsia raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus ja see arvutatakse lihtaktsionäride omakapital lihtaktsia bilansilin e väärtus = lihtaktsiate arv Mida kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia
ka kaudseid (varjatud) kulusid. Ø Otsesed kulud Kulud, mis makstakse rahas. Raha, mis on kulutatud tootmisressursside peale, oleks saanud kasutada ka teisiti (antud juhul projekti B peale), mistõttu jäävad alternatiivsest kasutamisvõimalusest tulud saamata. Seetõttu saab neid kulusid käsitleda ressursside kasutamise alternatiivkuluna. Need on kulud, mis moodustavad kogukulud raamatupidamisliku kasumi leidmisel. Ø Kaudsed ehk varjatud kulud Kaudsed kulud tekivad, kui firma kasutab omaenda kapitali või oma omanike aega või finantsressursse, mis otseste kulude all ei kajastu. Nii kapitali, aega kui ka finantsressursse oleks saanud kasutada teisiti (näiteks samuti projekti B teostamiseks, aga miks mitte ka kusagil mujal rakendada, kui see annab parema tulemuse kui projekt B)
Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind hinna -tulu suhtarv = aktsiakasum Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja on. Samasugust informatsiooni annab ettevõtte kohta ka lihtaktsia hinna ja raamatupidamusliku väärtuse suhe. See leitakse aktsia turuhind hinna - raamatupidamisliku väärtuse suhtarv = lihtaktsia bilansiline väärtus Aktsia raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus ja see arvutatakse lihtaktsionäride omakapital lihtaktsia bilansilin e väärtus = lihtaktsiate arv Mida kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia
Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind hinna -tulu suhtarv = aktsiakasum Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja on. Samasugust informatsiooni annab ettevõtte kohta ka lihtaktsia hinna ja raamatupidamusliku väärtuse suhe. See leitakse aktsia turuhind hinna - raamatupidamisliku väärtuse suhtarv = lihtaktsia bilansiline väärtus Aktsia raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus ja see arvutatakse lihtaktsionäride omakapital lihtaktsia bilansilin e väärtus = lihtaktsiate arv Mida kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia
tundub, nagu oleksid need igavesed. Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga tundlik ja olulise tähendusega. On levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku kulude ja teenuse hinna vahel. Küsimused 1. Mis on ,,vähima kuluga transpordiliik"? 2
on sedavõrd kauakestvad ja pika tasuvusajaga, et tundub, nagu oleksid need igavesed. Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga tundlik ja olulise tähendusega. On levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku kulude ja teenuse hinna vahel. Küsimused 1. Mis on „vähima kuluga transpordiliik”? 2. Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud?
annaabi.ee 
