...................(töötaja nimi ja ametikoht .......................................(töötaja nimi ja ametikoht) Inventuuri alguseks on kõik sissetuleku ja väljamineku dokumendid raha liikumise kohta kantud kassaraamatusse. Viimase kassa sissetulekuorderi number on....................... Viimase kassa väljaminekuorderi number on ...................... Raamatupidamisaruande järgi summa: 0,00 EEK Inventuuri järgne raha jääk kassas: EEK Kogus Summa 500 0 0,00 100 0 0,00 50 0 0,00 25 0 0,00 10 0 0,00 5 0 0,00
· jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt. eraldi leht printsiibid).
Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt. Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge Bilanss - on kindel päev Müügitulu - toodete, kaupade või teenuste müügist tulenev tulu Põhivara ei ole müügitulus seisnev. nt. kui müüme juhatuse auto, see tulu ei ole müügist põhinev.
– protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system) 1)Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade kohta erinevate maksude kaupa 1.1)Finantsaruannete analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 2) tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis.
Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kuid sellisel juhul on vajalik kõigi juhatuse liikmete kirjalik hääletamine. Juhatuse 200 ÜLDTEADMISED liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest soli- daarselt. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamisaruande ja tegevusaruande seaduses ette nähtud korras ning esitab selle koos audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kordamisküsimused: 1. Mis hetkest tekib MTÜ-l õigusvõime? 2. Kes on MTÜ kõrgeim võimuorgan? 3. Kes vastutab MTÜ majandustegevuse eest? 4. Kellel on õigus muuta MTÜ eesmärke?
raamatupidamine organiseerida vastavalt üldtunnustatud põhimõtetele. Need printsiibid on kasutusel valdavas enamuses riikides Aruanded peavad kajastama õigesti asutuse vara, kohustusi, omakapitali ja majandustegevuse tulemit. Eesti raamatupidamise seadus § 16 kehtestab 10 sellist printsiipi 2/9/2015 Mai Takkis 36 12 Raamatupidamisaruande koostamise põhimõtted Majandusüksus Tulude ja kulude vastavus Jätkuvus Objektiivsus Arusaadavus Konservatiivsus Olulisus Avalikustamine Järjepidevus ja võrreldavus Sisu ülimuslikkus 2/9/2015 Mai Takkis 37 Majandustehingud Toimingud, mille tulemuseks on muutused
10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruandes avalikustatav info peab olema esitatud selliselt, et on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale. Kellel on
standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara Audiitorkogu vara moodustub: 1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest; 2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest;
või kolmanda riigi organ mille ülasanne on vandeaudiitorite või audiitori ühingute tegevuse reguleerimine või järele valve. Audiitori koguorganitest on pädev asutus järelevalve nõukogu. Kolmanda riigi vandeaudiitor on füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus kes on avaldanud oma nimel vandeaudiitori aruandes seaduses sätestatud tähenduses kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamisaruande kohta arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte. VANDEAUDIITORI KUTSEEKSAM Kutseeksami korraldab rahandusministeerium ja selle võtab vastu eksamikomisjon. Kutseeksami korral kehtestab rahandusminister määrusega. Kutseeksami aluseks on kutseeksami programm ja selle alusel valitud küsimused. Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami aja, koha ja dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelvalve nõukogu
AUDITEERIMISE ALUSED 07.09 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID 1. majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustes ja majandustehingutest. 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal puudub kavatsus tegevus lõpetada või vajadus seda teha. Jätkuvust kinnitab see: 1. kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi, 2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara 3. arusaadavause printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada
põhjalikumalt korraldada auditeerimine. 4. Auditeerimisrisk e. Kogurisk mis kujuneb nimetatud osariskide koosmõjust. Auditeerimisel võib selguda, et audiitorettevõte hindas tegevus või sisekontrolliriski ekslikult, sellisel juhul tuleb parandada audiitorteenuse osutamise plaani viia sisse muudatused, määrata vastavad kontrolliprotseduurid ja töömahud. Olulisus ja auditeerimise risk Kujundades oma arvamust raamatupidamisaruande kohta tuleb sooritada erinevaid kontrolli protseduure, et jõuda veendumusele, kas aruanne peegeldab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid olulises osas õigesti ja õiglaselt. Kuna tegevus on väljavõtteline võib olulisi vigu jääda avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadelda üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi loob
osaühingu hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole raamatupidamise spetsialist ning seega on ka alusetu eeldada, et tal on eriteadmised, mis oleks vajalikud pankrotihalduri poolt kirjeldatud olukorra lahendamiseks. Lisaks esitas ta vastuväite, et osaühing ei saa tema vastu kahju hüvitamise hagi esitada üksnes põhjusel, et võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kas A on kohustatud osaühingule 150 000 eurot hüvitama? Juhatus on vastutav raamatupidamisaruande eest (pt 183). PT 180. 51 Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Juhatus vastutab raamatupidamise eest (p183 !!!). Kas ta oleks pidanud pankrotiavalduse esitama? Millisel juhul peaks juhatuse liige esitama pankrotiavalduse? p180 lg5' Kas juhatuse liige on vastutav (150 000 eurot hüvitama)? p187 lg2 - kas ta on oma hoolsuskohustust rikkunud
jooksul. Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui a) see tõenäoliselt tasutakse tavapärase äritsükli jooksul, b) või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 21 9. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine vorm, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne on ühe bilansirea Aruandeperioodi kasum (kahjum) detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või
Raamatupidamise sise-eeskiri (RPSE ). RK-ne on kohustatud koostama RPSE, mis reguleerib maj.tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. Auditeerimise kohustus- Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril . Audiitori hinnang tõstab finantsinformatsiooni usaldatavust. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja
annaabi.ee 
