IZ = mA 0 5 14 26 37 44 51 56 6. Joonestada sõltuvuste UZ = f (IZ), UZ = f (E) ja I2 = f (IK) graafikud: Joonis 4.2 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon Joonis 4.3 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest Joonis 4.4 Stabilitroni koormustunnusjoon 7. Määrata stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ, staatiline takistus Ro tööpunktis, hüvetegur QZ, stabiliseerumistegur kZ. Stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ: ΔUZ 43−30 13 rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09 Stabilitroni staatiline takistus Ro tööpunktis: U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5
M A ( Fk ) = 0 - 0,6 RBz + 0,9 5,73 - 0,3 16,55 = 0 millest RBz = 0,32 kN RAz = -11,14 kN Jõudude jaotus z-telje sihis 5,73 11,14 A D B 16,55 0,32 Epüür sisejõu Q z jaoks 5,73 5,41 Qz 11,14 Määrame laagrite reaktsioonikomponendid RAY ja RBY 9,56 A D B RAY RBY 9,92 Selleks koostame tasakaaluvõrrandid F ky =0 R Ay -9,56 + RBy + 9,92 = 0 M ( )
Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y
Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus. Qz põikjõud x suhtes/lõikes 6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud dx- jaotatud koormuse mõjuala pikkus. q- jaotatud koormus 7. Etteantud on valem. Selgitada lühidalt, mida selle abil arvutatakse ja muutujate
HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna:
1/2xh. Suurimale survele vastab andmeveerg -1/2xh. Tala seinale profiili kõrguse kolmandiku ja kahe kolmandiku peale liimitud tensoandurid on märgitud vastavalt 1/6xh ja -1/6xh. [2] Antud: E= 210 Gpa G= 84 Gpa Iy= 198 cm4 Ared= 10 x 0.45 = 4.5 cm2 Wy= 39.7 cm3 F0= 9.81 x 1000 kgf Katsetulemused: Kasutatud valemid: F xa Valem 1: M y= 2 My Qz Valem 2: W k =W k +W k M Fxa W = y x ( 3 x l2 -4 x a2 ) Valem 3: k 48 x E x I y Q F xa Valem 4: W k = 2 x G x A¿ z Tabel 1 Kesklõike siide arvutus Jrk Algkoormus Jõud F Mõõtein- Kesklõike siire
|{. 28a.ntud o ldigu B ofspunktidpdhikvoodid; lida |6igu B pikkus ning ka|denukp, kaani 28a. ot B aa op.t o e suhtes. oIu|{tll l.l. ope opl AB o aa{pr pa}r 28b. Leida ldikude D ja KL pikkused ning kaldenurgad ja Qz ekaanide ja 2 28b. opeeyopeoCD KL aoa suhtes. 9t $e ly 14 29. Leida sirgel a punkt N nii, et MN = |5 n, 29. Ha a pr'li a ol(y N a. ol MN = 15 . 30.Ldigul B leida punkt |'| nii' et 0. H a opee t{y M a, l |'1:MB=2:, : B=2:3.
kindlatele ristlõigetele oma avaldis. Põikjõud Q põhjustab vardas lõikepinget, vardas tekib nihkedeformatsioon. Lõikepinge valem avaldub kujul: Joonis 2 * * Τxz = QZSY / Iyb Valemis QZ tähistab põikjõudu, mis ristlõikes mõjub, Iy on ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, b* tähistab ristlõike laiust punktis, kus määratakse pinget, Sy* on ristlõike staatiline moment peatelje suhtes. Selleks, et teada saada mingile varda punktile mõjuvaid pingeid, võtame kasutusele ja vaatleme lõpmata väikese suurusega risttahuka, mida nimetame elementaarristtahukaks. Vardale mõjuvaid pingeid mingis punktis saame
nende osatuletised fy,fz,gx,gz,qx ja qy on pidevad pinnal Ω, siis kehtib Stokesi valem: ʃLfdx+gdy+qdz = ʃʃ(qy- gz)dydz + (fz-qx)dzdx + (gx-fy)dxdy, kus joonintegraal on võetud mööda joont L positiivses suunas pinna Ω külje suhtes, mida mööda integreeritakse. Gauss-Ostrogradski valem võimaldab arvutada II liiki pindintegraali kolmekordse integraali abil. Olgu ruumiline pind V kinnine ja tema rajapind Ω sile. Kui funktsioonid f,g ja q ning nende osatuletised fx, gy ja qz on pidevalt piirkonnas V, siis kehtib Gauss-O: ʃʃfdydz + gdxdz + qdxdy = ʃʃʃ(fx + gy + qz)dxdydz, kus pindintegraal vasakul on võetud mööda pinna Ω väliskülge. Greeni valem annab seose üle mingi tasandilise piirkonna D võetud kahekordse integraali ja üle selle piirkonna rajajoone L võetud joonintegraali vahel. Olgu xy-tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D ja olgu piirkonnas D antud pidevad funktsioonid f ja g, millel on pidevad osatuletised.
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5
Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike);
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5
Kolme tundmatuga lineaarvõrrandi- (a ) m n = a mn süsteemid ax + by + cz = d a, b, c, d 1 1 n 1 a -n = = n -n = an kx + ly + mz = n k , l , m, n R a a a ox + py + qz = r o, p, q, r n a b = n a n b 15. Juurvõrrandid n a1 a 2 ... a k = n a1 n a 2 ... n a k a d g n a a h = aei +dhc +bfg - gec - fha -dbi n = ; kui b 0 b e b n
#,Rp),?#{#Pa#?#N"V#czy6[##
##^ [#+Z##p# 1NN
%}jF+3Zrzw4EpBZ[`#aLd; c>iV
4K-.#t##2Y#HN###b98=p3p
[hPx( A<##G##v[{z{[ f|?HhW#
%F$V#%'5 a##>'C#QT?#E
Z#1#`Q#l###v#9##=}*h
Y=##fw'R?
NS=[ZI#K#w2:#G#v#>#*kb~k
#PGNcG#['##p#z=:4)F#IGukNO vVdKWn
#m#84z####iV###c
8U#oHcqt9{U8
g#y#~m#EJVKN]lFd;&Mr^ ? On&#^#3*q2 #~
Eelduste kohaselt on vesi ja pinnas kokkusurumatud, elementaarelemendi maht ei muutu ja seega peab sellesse mahtu sisse- ja väljavoolavate vee mahtude summa olema võrdne. Järelikult qx q dxdydz + z dxdydz = 0 x z ehk 42 qx qz + =0 (3.16) x z See võrrand väljendab vee liikumise pidevust. Loomulikult liigub vesi ainult rõhkude vahe ehk gradiendi olemasolul. Darcy seaduse kehtivuse korral h h qx = k ja q z = k (3.17)
kütteväärtus. silindrisse enne isesüttimist. aeglasepööretega paisumispolütroobi näitajast. Siseenergia suurendamiseks ja mehaanilise töö tegemiseks kuluv 2.Kiirpõlemise periood. Ka kiirekäiguliste mittejahutavate kolbidega mootoritel on soojushulk võrdub Qz = Qts Qkaod Kütuse süttimisele punktis B järgneb kiirpõlemise periood B...C. polütroobinäitaja paisumisprotsessi algul madalam kui Qkaod = Qdissots. +Qmittet.põl. Seda perioodi iseloomustab plahvatuslik esimese perioodi jooksul aeglasekäigulistel ja jahutatavate kolbidega mootoritel.
J E = ;fid;E= =IOE=E 5:;fjE*3f;= ;i=r=:arrg5= E::E $E:H ij isEr!x €tr!35=E=€== =:€E i:EZ?:r ;I q'al *'€-:i;! ::ESEEtFii; E5?=2r+]=3'x igEn '3-ii; q j=;j=i q €;€ta=:iii; E tq=;-E"E 6'Es=EI:'=qa: e:F,E E ;:+=;=s' ia ;qiE€QZ'qle =:FEp ::* g ::r€;qY 6;,-VdE yai= '=-?=EE€;E;t; :::td 3' gE=:ii€ =:=EEsE3hEE tr:l'= t gs,rE=i: =* E pE I r-ce CE h^ l-i G r = .:5'-
sisse- ja väljavoolavate vee mahtude summa olema võrdne. Järelikult qx q dxdydz + z dxdydz = 0 x z ehk q x qz + =0 (3.16) x z See võrrand väljendab vee liikumise pidevust. Loomulikult liigub vesi ainult rõhkude vahe ehk gradiendi olemasolul. Darcy seaduse kehtivuse korral h h
annaabi.ee 
