Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad mõlemad poolused. Magnetväli , magnetvälja jõujooned Oersted ja Ampere avastasid/uurisid, mil viisil vooluga juhe ja püsimagnet mõjutavad magnetnõela. Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud.
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda täpselt sel hetkel, mil ringi tasapind on risti magnetvälja jõujoontega. Selle põhjuseks, miks ta keerleb, mitte ei võngu, on isolatsioonist puhastamise nipp (muidu ei läheks elekter sealt läbi)
magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Hans Christian oersted avastas elektrivooli magnetilise toime. James Clerk Maxwell lõi klassikalise elektromagnetvälja toime. William Gilbert magnet nähtuse uurija. Pierre de Maricourt avastas, et magnetmaagi tükil on kaks kohta kus msg. mõju on eriti suur, avastas magnetismi põhitõed. Püsimagnet . keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid. Magnetväli ümbitseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektromagnet- raudsüdamikuga pool.mida suurem keerdude arv ja voolutugevuspoolis, seda tugevam ta on.
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri
voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvad magnetväljas homogeenne elektriväli jõujoonte tihedus on igal pool sama juhid ained, milles vabade laengukandjate arv on suur mittejuhid sisaldavad vähe laengukandjaid
elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel. · Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on ka magnetvälja, nagu elektriväljagi puhul tegemist vektorväljaga. · Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud kas liikuvale laetud osakesele väljas mõjuva jõu (Lorentz'i jõu kaudu) või vooluga juhtmele mõjuva jõu (Ampere'i jõud) kaudu. · Magnetväli ümbritseb kõiki püsimagneteid ja vooluga juhte ning liikuvaid elektrilaenguga juhte. · Magnetvälja abil mõjutab vooluga juhe või püsimagnet magnetnõela, teist magnetmaterjalist keha või vooluga juhti. · Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha teravikul tasakaalustatud magnetnõelaga, mis pöörab magnetväljas teatud kindlasse asendisse. U kujuline magneti magnetväli Magnetnõel · Magnetnõel on kitsas (pooluste vaheline kaugus on palju suurem pooluste laiusest), pöörlemisteljele
punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik
Füüsika arvestuseks kordamine 1.Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksi...
Ferromagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välis magnetvälja suurel määral tugevdada. 5. Miks kõik dia- ja paramagneetikutest ning osa ferromagneetikutest kehad ei ole magnetvälja tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist? Dia- ja paramagneetikud ja osad ferromagneetikud ei ole püsimagnetid, seetõttu nende magnetväli kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis.
Labori eeltöö Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sam- munurk on 30°. mähis 1 on jaotatud üla- ja alapooluse ning mähis 2 vasaku ja parema pooluse vahel. Aktiivrootoril on kokku 6 vahelduvat, ümbermõõdule jaotatud poolust. Kommuteerides toite mähiselt 1
Magneetumata raudesemeid tõmbavad aga magneti mõlemad poolused. Oerstedi katse = teravikule pandud magnetnõela kohale pandi paraleelselt juhe. Juhtmesse lasti vool sisse ning magnetnõel pöördus. Voolu katkestamisel läheb nõel tagasi algsesse asendisse. Kui aga muuta voolu suunda, pöördub ka põhjapoolus teisele poole. Vooluga juhet ümbritsevas ruumis mõjuvad magnetnõelale jõud, mis pööravad nõela. Magnetväli = ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid ning kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Liikuvate laetud osakeste ümber on aga nii elektri- kui ka magnetväli. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Inimene magnetvälja ei tunneta. Magnetväli ei mõju ka puidust, plastmassist ja kummist kehadele. Magnetväljas mõjub kõikidele magneetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud
Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m)
Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Magnetväli ümbritseb vooluga juhte, püsimagneteid ning kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi, olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga (magnetnõel võtab kindla suuna e. orienteerub). Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalidest kehadele ja vooluga juhtidele jõud, mis on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni (kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad magnetilist keha), mida mööda asetuvad magnetväljas
ja magnetväli kiiruse moodulit ei muuda , siis jääb muutumatuks ka Lorentzi jõu moodul. See jõud on risti kiirusega, järelikult liigub osake ühtlaselt ringjoonel raadiusega r ja tal on normaalkiirendus r2/r. Vastava dünaamika põhiseadusele ma(vektor)=F(vektor) saame moodustuse kohta mv2/r= F(indeks L) ehk mv2/r= Bq0vsin 90, millest r= mv/Bq0. §17. Aine magnetilised omadused Magnetvälja ei tekita mitte ainukt elektrivoolud vaid ka püsimagnetid. Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus,
Kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust selles aines. 12. Mis on püsimagnet? Keha, mida ümbritseb alati magnetväli. 13. Mis on magneti poolus ja neutraalne piirkond? Poolustel on magnetomadused kõige tugevamad. Nende vahel on neutraalne piirkond, kus magnetomadused puuduvad. 14. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Samanimelised poolused tõukuvad ja erinevad tõmbuvad. 15. Kus esineb magnetväli? Ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi (elektrivool) 16. Millal on vooluga juhtmete vahel jõud maksimaalne ja millal minimaalne, millal juhtmed tõukuvad ja millal tõmbuvad? Kui juhtmed on paralleelsed siis jõud maksimaalne. Tõmbuvad kui voolusuund on vastupidine. 17. Ampere seadus. Juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 18. Vasaku käe reegli rakendus
Kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust selles aines. 12. Mis on püsimagnet? Keha, mida ümbritseb alati magnetväli. 13. Mis on magneti poolus ja neutraalne piirkond? Poolustel on magnetomadused kõige tugevamad. Nende vahel on neutraalne piirkond, kus magnetomadused puuduvad. 14. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Samanimelised poolused tõukuvad ja erinevad tõmbuvad. 15. Kus esineb magnetväli? Ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi (elektrivool) 16. Millal on vooluga juhtmete vahel jõud maksimaalne ja millal minimaalne, millal juhtmed tõukuvad ja millal tõmbuvad? Kui juhtmed on paralleelsed siis jõud maksimaalne. Tõmbuvad kui voolusuund on vastupidine. 17. Ampere seadus. Juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 18. Vasaku käe reegli rakendus. Jõu suund
Alalisvoolumootorid on automaatsüsteemides küllalt levinud täiturid. Alalisvoolumootori väljundsignaaliks on kas pöörlemissagedus või väljundvõlli pöördenurk. Alalisvoolumootori pöörlemissagedust saab reguleerida ankrupinge Ua muutmisega (ankurreguleerimine) või mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog moodustatakse mootori staatori poolustes paiknevates ergutusmähistes. Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid. Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool. Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse
Kaasaegse kõlari ehitusega (dünaamilise ehitusega), mis kasutab liikuvat mähist, tuli välja Oliver Lodge aastal 1898. Tänapäevani kasutatava kõlari patendeerisid Chester W. Rice ja Edward W. Kellogg 1924. aastal. Põhiline erinevus varasemate katsete ja Rice'i ning Kellog'i patendi vahel oli seadeldise põhiliste mõõtmete muutmine, et resonants madalamtele sagedustele viia. Esimesed valjuhääldid kasutasid elektromagneteid, sest suuri ja võimsaid püsimagneteid ei olnud mõistliku hinna eest saadaval. Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem jõudis turule 1945. aastal, pakkudes piisavalt võimsat ja puhast heli, et kinodes hakkama saada.1955. aastal kinnitati see süsteem kinodes standardiks. Helisüsteemide arendus jätkub pidevalt. Märkimisväärsed uuendused viimaste aastate jooksul on parendused membraani ja magneti materjalides. Paranenud on ka mõõtmis- ja tootmistehnikad. Kõlari ehitus
Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Magnetpoolus on magneti piirkond kus on magneti omadused kõige tugevamad. Neutraalne piirkond on kahe pooluse vahel olev piirkond, kus magneti omadused puuduvad. 16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? Magnetväli ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne kui juhtmed on paralleelsed ja minimaalne kui juhtmed on risti. Erisuunaliste voolude korral on juhtmete vahel tõukejõud. 18. Ampere’i seadus (VÜT) Ampere´I seadus ütleb, et juhtmetele mõjub magnetjõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolusuuna ha magnetvälja suuna vahel. 21. Mida näitab pinge (VÜT)?
juuksekarva läbimõõduga. Videolintididel kasutatakse ülipeeni kroomdioksiidi pigmente. Näiteks lindil BASF EQ mahub lindi ühele ruutmillimeetrile üle 5,5 miljardi kroomdioksiidinõela, BASF HG puhul kuni 6,6 miljardit. Videosalvestus DV - üks kaader 12 salvestusriba, pea pöörlemiskiirus 9000 p/min. Digital 8 - üks kaader 6 salvestusriba, pea kiirus 4500 p/min Magnetväli. • Magnetväli ümbritseb juhte ja püsimagneteid • Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi • Magnetväljas mõjub kõikidele magneetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. • Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Magnetvälja jõujooned. • Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev • Magnetvälja kujutatakse graafiliselt magnetvälja jõujoonte abil.
Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga. Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil, kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid. 26. Tandem ja lööksilinder Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad. Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. lööksilinder võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel
vajavad head jahutust.Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnetväli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Kuna samm-mootor on numbriliselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud pöördenurk , n impulsile aga pöördenurk = n· . Siit järeldub, et samm-mootorit võib kasutada positsioneerimisel avatud juhtimisahelaga, st tagasisideta süsteemides. Samm- mootori eeliseks on asjaolu, et puudub tagasisideanduri vajadus ajami positsioneerimisel.
Kui deviatsiooni tekitavad jõud on suured, võib juhtuda , et teatavatel kurssidel nende summa neutraliseerib kasuliku jõu H ja kompass lakkab töötamast. Praktikas nimetatakse deviatsiooni vähendamist deviatsiooni hävitamiseks. Deviatsiooni hävitamiseks kompassikodariku lähedale asetatakse püsi- või pehmeraua magnet. Magnetide kasutamisel lähtutakse reeglist- kõvaraua poolt tekitatud jõudude kompenseerimiseks kasutatakse püsimagneteid, pehme raua poolt tekitatud jõudude kompenseerimiseks kasutatakse pehmeraua pulkade või keerede abil. Kompenseeriva jõu suurus ja suund sõltuvad kompensatsioonimagneti kaugusest ja asendist kompassikodariku suhtes. Deviatsiooni hävitamisest rääkides peetakse silmas eelkõige poolringideviatsiooni kompenseerimist. Teatavasti koosneb poolringi deviatsiooni esile kutsuvad jõud B'H= cZ+P ja C'H= fZ + Q kõva ja pehme laevaraua magneetimist
Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam. Vooluga juhtme korral kasutatakse
katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. 6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8..
Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%).) Magnetmaterjalid sisaldavad põhikomponendina rauda. Pehmed magnetmaterjalid suure magnetilise läbitavusega, ei saa valmistada püsimagneteid, küll aga trafode, elektrimootorite, generaatorite jt seadmete südamikke. Eriti suure magnetilise läbitavasuge on
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti
väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti
4.2. Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorid (direct current motors, dc motors) koosnevad õhupiluga üksteisest eraldatud staatorist ja rootorist. Staatoril paiknevad magnetvälja poolused, milles tekitatakse magnetväli. Pöörlevat osa nimetatakse ankruks, mis koosneb mitmetest mähistest. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist 25 või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 4.1). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit. Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8..
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8..
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
32). Siit saame mootori võrrandid U1 = R1I1 + s1, U 2 = R2I 2 + s 2 - k c , (5.33) M12 = k c I, M M12 = M s + Js. Valem (5.33) näitab, et ergutusvoo tekitamiseks peab ergutusmähisele olema rakendatud pinge. Pinge asemel kasutatakse harilikult püsimagneteid. Vastavalt Faraday'i seadusele jaguneb ankrupinge U2 ankrumähise pingelanguks R2I2, endainduktsiooni elektromotoorjõuks s2 = sL2I2 ja vastuelektromotoorjõuks E2 = kc. Alalisvoolumootori tunnusjooned. Mootori mehaanilise karakteristiku avaldamiseks tuleb avaldist (5.33) teisendada järgmiselt: R2Ms R2J L LJ U2 = + s + 2 sMs + 2 s 2 + kc . (5.34)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
