seostest ja kuidas seda kõike rakendada Game Maker -is. Selle teadmine võib tulla kasuks, kui on vaja leida erinevaid nurki. Räägin siis mõningad põhitõed seoses siinus, koosinus ja tangensiga. Kõik suhted on seotud täisnurkse kolmnurgaga. Ilma täisnurgata vastavad seosed ei kehti. Pildil: a = alus / kaatet 1 b = kõrgus / kaatet 2 c = hüpotenuus A' = alfa kraad B' = beeta kraad GM funktsioonid: radtodeg(x) = teeb radiaanid kraadideks arcsin(x) = sin-1 e. siinuse pöördväärtus arccos(x) = cos-1 e. koosinuse pöördväärtus arctan(x) = tan-1 e. tangese pöördväärtus Nurkade leidmine Siinus: sin = vastaskülg / hüpotenuus Seda seost tulebki nii võtta nagu kirjutatud. Vastaskülg vaadatakse tulenevalt sellest, millist kraadi on vaja leida. Kui vaja leida A', siis tema vastaskülg on tema vastas olev külg ehk a. Vastava tehte tegemisel on vaja teha veel teisendusi, enne kui kraadi saab kätte tuleb siinusest
Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste summaga. 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... Vooluring ei hargne( nt. Elektriküünlad kuusel) · Mida tähendab juhtide rööpühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on paralleelses ühenduses. Koguvoolutugevus võrdub üksikute voolutugevuste summaga. J=J1+J2+J3+... Rööpühenduse pinge jääb muutumatuks. U1=U2=U3=...=U=const. Rööp kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+... Rööp
väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. Kui suur on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides? Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Kui suur on pinge juhtide jada otstel võrreldes pingetega üksikjuhtide otstel? Pinge jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otsetel. Miks võib pinge iga jadamisi ühendatud juhi otstel olla erinev?
9,20000 9,00000 8,80000 8,60000 8,40000 Ln R 8,20000 8,00000 7,80000 7,60000 7,40000 Page 2 0,0028000 0,0029000 0,0030000 0,0031000 0,0032000 0,0033 Temp. pöördväärtus 8,00000 7,80000 Sheet1 7,60000 7,40000 0,0028000 0,0029000 0,0030000 0,0031000 0,0032000 0,0033 Temp. pöördväärtus Page 3 Sheet1 y=ax+b 3,49E-003 1,02E-004 Page 4 Sheet1 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71
F Fdef tulemusena k = el = 1 U esialgne kuju) kirjeldab vedru jäikustegur x x = Jäikustegur näitab, kui suurt deformeerivat jõudu on vaja ühikuliseks näitab mahtuvuse pöördväärtus C q vedru pikkuse muutuseks x. Vedru omadust muuta oma pikkust ühikulise jõu rakenda- Kondensaatori omadust salvestada laengut pinge ühikulisel 1 x q = C=
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus
*** võib olla ka mitu sobivat vastust (ümardamine jälle) ***samas võib olla vastuseid mis nagu peaks sobima aga programmile ei meeldi (alusta algusest uuesti) <<< tavaliselt just see variant... *** tavaliselt R1 = R2 << mitte alati... *** lüliti kinni valemina 1/r = 1/R1 + 1/R2, kus r on siis eelnevalt leitud sisetakistus, kui valida et R1=R2 siis saab võrrandi lahendada loogiline lahenduskäik antud ülesande puhul mis pildil allika sisetakistus 1,5 ehk 3/2... selle pöördväärtus 2/3 (2/3) : 2 = 1/3.. 1/3 pöördväärtus 3 ... ehk siis mõlemad 3 TÄHTIS: Vaadake selle max võimsuse väärtus kah, seda võib vaja minna... 7. teoreetiliselt peaks klappima variant kus ülemine takistus on 0 ja alumine ükskõik mis. Paraku see programmile ei sobi kuigi programm ütleb et Wattmeetri näit ei muutu, alati see päris nii siiski ei ole Põhimõtteliselt proovimise ülesanne...
valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast väiksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus.
Kiiruse avaldis vastavalt massitoimeseadusele: · ei nõua kokkupõrget V = d[B]/dt = k1[A] · on molekuli sisemine omadus k1 kiiruskonstant: · mida suurem, seda kiirem reaktsioon · sõltub - temperatuurist ja teistest keskonnatingimustest · ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonidest · ühik sõltub kiiruskonstandi järgust esimest järku aja pöördväärtus (s-1) teist järku aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus (s -1M-1) Produkti moodustumine esimest järku pöördumatus reaktsioonis k1 AB Otsime lähteaine või produkti kontsentratsiooni sõltuvust ajast, [A] versus t V = d[B]/dt = - d[A]/dt d[A]/[A] = - k1 dt ja ln[A] = - k1 t + ln([A]/[A]0)= - k1 t [A] = [A]0 e-kt Poolestusaeg t1/2 on aeg mille jooksul on pool algsest ainest ära reageerinud
· substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest · näiline dissotsiatsioonikonstant mida väiksem KM seda suurem on ensüümi afiinsus vastava substraadi suhtes · ühik kontsentratsiooni ühik (M) Katalüütiline konstant kcat · vastab maksimaalsele substraadi molekulide arvule mille reageerimist on üks ensüümimolekul ajaühikus võimeline katalüüsima · ühik aja pöördväärtus (s-1) Spetsiifilisuse konstant kcat/KM · mida suurem kcat/KM seda efektiivsem on katalüüs · peegeldab ensüümi spetsiifilisust konkreetse substraadi suhtes · ühik aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus (s-1M-1) Ensüümkineetika parameetrite, kcat, KM ja kcat/KM väärtused Ligikaudsed väärtuste vahemikud: · kcat 10-2 106 s-1 · KM 10-1 10-13 M · kcat/KM ülempiir ca 109 M-1s-1 on määratud difusiooni poolt
sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist · Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks
Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest. Kui rööbiti on ühendatud ühesuguse takistusega tarbijad siis kogutakistuse arvutamiseks JAGAME ÜHE TARBIJA TAKISTUSE TARBJATE ARVUGA. 15
summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab = U1 = U1 = ...Un. Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud keemilisel reaktsioonil vabanev energia. ELEKTROMOTOORJÕUD: Kõrvaljõudude töövõimet juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In. Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R. ERITAKISTUS iseloomustab ainet, millest see vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q. Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida keha koosneb. tähis ρ, valem R = ρ (l/S), ühik oom korda meeter
· Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus · Füüsikaline suurus Fs saab mõõta · Füüsikaline nähtus ÜL lahendamine A. Valguse levimise kiirus Õhk 300 000km/s Vesi 225 000km/s Klaas 200 000km/s Teemant 124 000km/s Kiirus kiirus=teepikkus/aeg=V=S/T B. Läätse optilise tugevuse arvutamine D=1/f
ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus. D , dptr. Suurendus nim. Kujutise kõrguse ja eseme kõrguse suhet. Antakse teda kordades, s.
1. Mida valgus endast kujutab? Hygensi järgi kujutab valgus endast erilises keskkonnas nn. eetris levivate lainete voogu. 2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegel...
U = const. 2) I = I1 + I2 Voolutugevus hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga harudes. 3) I1 = U ; I2 = U I1=U + I2 = U I = U(1 + 1 ) R1 R2 R1 R2 R1 R2 I1 + I2= U + U R1 R2 I= U ; U = U(1 + 1 ) / : U R R R1 R2 1 =1 + 1 Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistuste pöördväärtuste R R1 R2 summaga. 4 ) I1 = U I1 U R1 = I2 = R1 I1 = R2 Voolutugevused on pöördvõrdelised takistustega. I2 = U U I2 R1 R2 5 ) R1 = Rn , siis R = Rn n
nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Valemid tulevad tuletades täpselt samad. Ainuke erinevus mis üldse tekkis oli see et siin kasutatakse pooli juhtivust ehk induktiivtakistuse pöördväärtust ja kuna kondensaatoril on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda pöördväärtus võtta saame fC 7. Võimsused vahelduvvooluringis. Aktiivvõimsus P=U*I*cos Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin Näivvõimsus S=U*I 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. I=If U=sqrt(3)*Uf 9. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. U=Uf I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri
on keha keskmine kiirus, s on keha poolt läbitud kogu teepikkus ja t on selle teepikkuse läbimiseks kulunud kogu aeg. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Iseloomustamiseks on appi võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud(võnkuva keha(pendli)amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist), periood(ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks; T; 1sekund) ja sagedus(võnkeperioodi pöördväärtus f=1:T, sagedus näitab võngete arvu 1sekundis; 1Hz, 1Hz=1:s). Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus, suure massiga keha kiirus muutub vähem , kui väiksema massiga keha kiirus. Jõud , millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inertsus ja mass .Keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg; väljendatakse massi kaudu. Mida inertsem on keha , seda suurem on keha mass(1kg). Jõud on
Kõikides jadamisi ühendatud uhtides on voolutugevus sama väärtusega. R-juhi takistus,eritakistus,L-juhi pikkus,S-juhi ristlõike pindala, U- L pinge-ühik V,I-voolutug,ühik A,R= S U ,I= R , Jadamisi :I=I1=I2,U=U1+U2,R=R1+R2,R=nxRir Ri ööbiti:U=U1=U2,I=I1+I2,R= n ,kogu 1 1 1 = + takistuse pöördväärtus R R1 R 2 × mm 2 ,eritakistuse ühik 1 × n ja 1 m
suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud: a) 2 haru(takistit) omavahel rööbiti ühendatud. 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn => R=R1*R2 : R1+R2. b) N ühesugust(pirnide/harude arv). Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2
Seda seost nimetatakse Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta. Kindlat takistust omavaid juhte nim. elektrotehnikas takistiteks. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget eiteki. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluallikaks nim. seadet mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.Voltmeeter (pinge) ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Ampermeeter (voolutugevus) ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool
Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul. Rööpühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela hargnenud osad on ühendatud vooluahelasse rööbiti ehk paralleelselt. Rööpühenduses on kõik elemendid üksteisest sõltumatud. Vool hargneb. Voolutugevus rööbiti ühendatud ahelas võrdub kõikide voolutugevuste summaga ( I=I1+I2+..+In ) Pinge rööpahelas on kõikides juhtides sama ( U=U1=U2=..=Un ) Kogutakistuse pöördväärtus on võrdub harude pöördväärtuste summaga ( 1/R=1/R1+1/R2+..+1/Rn ) Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised harude takistustega (kui mingi rööpühenduse haru takistus on teise haruga võrreldes n korda suurem, siis on seal voolutugevus n korda väiksem) Rööpühendust kasutab enamik tarbijaid, sest see võimaldab lülitada tarviteid eraldi sisse ja välja.
9.5 9 Naturallogaritm pooljuhi takistamisest, ln 8.5 8 7.5 0 0 0 0 0 0 0 0 Temperatuuri pöördväärtus, 1/T tõus = 4013,87624 ± 81,71978 vabaliige = -3,94581 ± 0,26632 VEAARVUTUSED Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b Metall: a = 0,0923 ± 0,0092 b = 25,46 ± 0,32 Pooljuht: a = 4014 ± 82 b = -3,95 ± 0,27 k = 1,38 · 10-23 J/K Takistuse temperatuuriteguri leidmine metalli korral Graafiku tõus = · Ro a = · b a 0,0923 1 = = =0,003625
Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus Kesktõmbekiirendus kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel Jõumoment jõu ja jõuõla korrutis M=Fl Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi pöörlemisraadiuse korrutis Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad) Resonants keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse kokkulangemiselvälise võnkumise dagedusega nt sõdurid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild võib puruneda
takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3. 1/R= 1/R1+1/R2+1/R3 15) Kõrvaljõududeks nim igasuguseid laetud osakestele mõj. Jõude, mis ei ole elektrilise olemusega. 16) Elektromotoorjõuks suletud vooluringis nim kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtud töö ja selle selle laengu suhet. 17) Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ning pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I=E/R+r r-vooluallika
vooluringi osa otstel ning pöördvõrdeline vooluringi osa takistusega: U I= . R Aine eritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistite jadaühenduse kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga: R = R1 + R2 + ... + RN. Takistite rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga: 1 1 1 1 = + + ... + . R R1 R2 RN Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suure töö teevad
viimane lugem võetakse atmosfäärirõhul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Seadeldises valitsev (vedeliku auru-)rõhk Paur=P-h, kus P-atmosfäärirõhk(baromeetri lugem), h- elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Empiiriline võrrand (vastab lineaarsele sõltuvusele teljestikus ) Konstandid A ja B saab arvutada vähimruutude meetodil: Kus n-mõõtmiste arv, y- mõõdetud ln p väärtus, x- temperatuuri pöördväärtus. Logaritmid tuleb esitada vähemalt nelja kümnendkoha täpsusega. Katseandmed: Tabel 1 Atmosfäärirõhk P=762 mm Hg Jrk nr Keemistemperatuur T, h, Paur=P-h ln Paur t, °C K mm Hg 1 23,5 296,5 3,37*10-3 650 112 4,7185
vooluringi osa otstel ning pöördvõrdeline vooluringi osa takistusega: U I= . R Aine eritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistite jadaühenduse kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga: R = R1 + R2 + ... + RN. Takistite rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga: 1 1 1 1 = + + ... + . R R1 R2 RN Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suure töö teevad
TEST 7 ELEKTER 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada ja rööpühenduse korral? Jadaühenduse kogutakistus on üksikute takistuste summa Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: Pooljuhid vabade laengukandjate arv reguleeritav Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike Juhid vabade laengukandjate arv on suur. 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4
Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat Ruumala Filtrimise kiiruse pinnaühiku pinnaühiku Aeg Aja muut Nivoo Filtraat muut pöördväärtus kohta kohta / V (s) (s) h (cm) V (l) V (l) / V (s/m3) (sm2/m3) V (m3/m2) 1 0 0 0 0,00 0 0 0 0
v1 + v2 v1 - v2 Otsitavate v1 ja v2 määramiseks saime murdvõrrandite süsteemi: 80 + 80 = 9, v + v v - v 1 2 1 2 100 + 64 = 9. v1 + v2 v1 - v2 Ülesanne 2 (4) Lahendus jätkub ... Võrrandisüsteemi lahendamiseks tähistame tundmatud teisiti: 1 (laeva absoluutkiiruse pöördväärtus x= , v1 + v2 pärivoolu sõitmisel) 1 y= (laeva absoluutkiiruse pöördväärtus v1 - v2 vastuvoolu sõitmisel) Uute tundmatute x ja y suhtes saame esialgse süsteemi asemele juba lineaarse võrrandisüsteemi: 80 x + 80 y = 9, 100 x + 64 y = 9. Ülesanne 2 (5) Lahendus jätkub ...
temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab kondensaatorit järjenumbriga 12
Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku.
4) Ohmi seadus 1 + valem · Voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 5) Voolutugevus, pinge, takistus jadaühendusel? · Voolutugevus kõikjal sama · Pinge on võrdne üksikute pingete summaga · Takistus on võrdne üksikute takistuste summaga 6) Voolutugevus, pinge, takistus rööpühendusel? · Voolutugevus on võrdne üksikute voolutugevuste summaga · Pinge on kõikjal sama · Takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite pöördväärtuste summaga 7) Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest + valem · Mida peenem ja pikem juhe, seda suurem on selle takistus 8) Mida mõõdetakse ampermeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse voolutugevust · Ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi · Ehitus lk 86 9) Mida mõõdetakse voltmeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse pinget
Lähtudes valemist k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) , saab k väärtust suurendada, kui kasutada fluidiume, millede soojusülekandetegurid 1 ja 2 on suuremad, vähendada radiaatori seina paksust ja kasutada radiaatori valmistamisel materjali, mille soojusjuhtivustegur on suurem. 5. Mida mõistetakse radiaatori termilise takistuse all ning millistest termilistest osatakistustest see koosneb? Radiaatori termiline takistus on soojusläbikandeteguri k pöördväärtus R = 1/k = 1/ 1 + (i/i) + 1/2 ; [(m2*K)/W]. Osatakistusteks on kõikide kihtide takistused / ja soojusülekande takistused 1/1 ja 1/2 . 6. Milline termiline osatakistus on keskkütteradiaatorite korral kõige suurem, milline kõige väiksem? Suurim on 1/2 soojusülekande termiline takistus radiaatori välispinnalt keskkonda. Kõige väiksem on 1/1 soojusülekane termiline takistus kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale (seda 1 suure väärtuse tõttu kondenseerumisel 17000 W/
R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB! Rööpühendusel on kogutakistus alati väikseim osatakistus. 5. Mis on elektrivoolu töö? Elektrivoolu tööd saab leida valemist: A=U x I x t A - töö (J) (MJ on 1 000 000) U - pinge (v) I - voolutugevus (A) t - aeg (s) Kui kogu voolu töö läheb soojuseks, siis on valem Q=I2 x R x t Lisa: I = A/Ut U=A/It 6. Mis on elektrivoolu võimsus? Võimsus näitab töö tegemisel kiirust ja võrdub tehtud töö ja aja suhtega. N= U x I
korda U / G juhtivus -Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A ( 1oom = V:A) Takistite jada- ja rööpühendus. -Kindlat takistust omavaid juhte nim. Elektrotehnikas takistiteks. -Jadaühenduse kogutak. Võrdub üksikute takistie takistuste summaga. R1 +R2+R3 jne -Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki. I1+I2 + I3 jne -Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Rr = R1R2 : R1 + R2 Takistuse sõltuvus juhi mõõtmisest. -Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Roo = RS : I Takistuse sõltuvus temp. -I = qnvs -Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhtleine muutus 0 kraadi C juures temp. Tõusmisel ühe kraadi võrra. Alalisvoolu töö ja võimsus.
Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800
paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23
..In Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un Rööpühendus Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U = U1 = U1 = ...Un Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R Eritakistuse sõltuvustemperatuurist Kõrgemal temp hakakb soojusliikumine elektronide suunatud liikumist järjest rohkem segama. Segab eelkõige ioonide soojusliikumine. Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastastikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega. Metalli korral avaldatakse takistuse sõltuvus temp kujul: p = p0 (1+ α t)
8,5 8 7,5 7 0,0027 0,0028 0,0029 0,003 0,0031 0,0032 0,0033 0,0034 Takistuse pöördväärtus, 1/T tõus = 4596,56775 ± 33,17860 vabaliige = -5,49833 ± 0,10301 Arvutused ja veaarvutused Algandmed Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b. Metall: a 0.1081 0.0017 b 24.27 0.09 Pooljuht: a 4597 33 b 5.498 0.103 J k 1.381 10 23
F jõud ( 1N ) A elektrivoolu töö ( 1J ) R = Ri/n m mass ( 1 kg ) R - takistus ( 1 ) Ri üksikjuhi takistus ( 1 ) g tegur 10N/kg t aeg ( 1s ) R takistus ( 1 ) U pinge ( 1V ) p = F/S Rööbiti ühendatud juhtide p rõhk ( 1Pa ) N=U*I kogutakistuse pöördväärtus F rõhumisjõud ( 1N ) N elektrivoolu võimsus on võrdne juhtide takistuste S pindala ( 1m² ) ( 1W ) pöördväärtuste summaga. U pinge ( 1V ) p=*g*h I voolutugevus ( 1A ) 1/R = 1/R1 + 1/R2 p rõhk ( 1Pa ) tihedus ( 1g/cm³ ; N = I² * R 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) N elektrivoolu võimsus h samba kõrgus ( 1W )
C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb. Kondensaatorite rööpühendusel on kogu mahtuvus võrdne üksikute mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 ... Jadaühenduse korral on mahtuvuse pöördväärtus võrdeline üksikute mahtuvuste pöördväärtuste summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Elektriväljas sõltub energia nii laengu suurusest kui ka elektrivälja tugevusest. Wp = (CU2)/2 11. Et tekkiks elektrivool peab leiduma vabu laengukandjaid ja neile peab mõjuma elektrijõud. 12. Alalisvoolu nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 13
0,003060 0,003040 0,003020 0,003000 7,89 7,94 7,99 8,04 8,09 8,14 8,19 8,24 8,29 8,34 8,39 8,44 8,49 8,54 8,59 8,64 8,69 8,74 8,79 8,84 8,89 8,94 8,99 Absoluutse temperatuuri pöördväärtus Tõus: 2743,01303 ± 33,77131 Vabaliige: -0,59099 ± 0,11023 Leian aktivatsioonienergia W (pooljuhi korral) k (graafiku tõus) = W/2K, kus K on Boltzmanni konstant 1,38 · 10-23 J/K Leian aktivatsioonienergia määramatuse ( ) ( ( )) Võttes osatuletise, saan:
(Teadlased peavad meie universumit suletud süsteemiks) Oska joonisel kujutada lainepikkust ja seda mõõta. v λ= f Tea, mida näitab füüsikaline suurus periood, oska seda tähistada ja arvutada. Periood on täisvõnke tegemiseks kuluv aeg. Tähis – T 1 T= f Mida näitab füüsikaline suurus sagedus? Kuidas on defineeritud sagedus 1 Hz? Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Hz – sekundi pöördväärtus 1 f= T Mille poolest erineb hälve amplituudist? Hälve on kõrvalekalle tasakaaluasendist, amplituut on maksimaalne hälve (kõrvalekalle). Oska selgitada mõistete sumbuv võnkumine, sundvõnkumine mõiste sisu. Sumbuv võnkumine – kiirus ja ulatus hääbub aja jooksul nullini. Sundvõnkumine – võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Missugune pendel on matemaatiline pendel?
Võhkeperioodiks ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähistatakse tähega T Perioodi mõõtühik on 1 s Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. f = 1/T Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1. Lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist
· Perioodi tähistatakse tähega T. · Perioodi mõõtühik on 1 s. Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. · Võnkesagedust tähistatakse tähega .. · Sageduse ühik on 1 Hz. = 1/T - võnkesagedus T - võnkeperiood Sagedust saab määrata kahel viisil: 1. lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme
-6- R = Ri / n Valemist on lihtne näha, et rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Kui kahe rööbiti ühendatud juhi takistused on erineva väärtusega, siis nende kogutakistus arvutatakse valemiga 1 / R = 1 / R1 + 1 / R2 kus R1 ja R2 on tähistaud juhtide takistused. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. Korteri elektrivõrgus on kõik elektritarvitid ühendatud rööbiti. Kui korraga töötab palju elektritarviteid, võib voolutugevus elektrivõrgu hargnemata osas ületada projekteeritud ekh maksimaalse lubatud väärtuse. Sellega võib kaasneda juhtmete märgatav soojenemine ning isegi tulekahju. Ettenähtust suurema voolutugevuse korral hakkab tavaliselt tööe kaitse, mis katkestab elektrivoolu
annaabi.ee 
