Viskooskiud Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused: - imab niiskust kuni 35% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks märg. Sellega kiud paisub ja lüheneb; - kortsub tugevalt; - hea soojusjuhtivusega
Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõttu on kiud hõlpsasti värvitav. Märjana viskoos tursub märgatavalt, selle pikkus väheneb ning ei taastu enam pärast kuivamist. Leelised - talub leeliseid suhteliselt hästi. Tugevad lahused muudavad kiu nõrgemaks. Tavaviskoos nõrgeneb merseriseerimisel.
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik Aafrika kirdeosas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptusel on soodne geograafiline asend, kuna on lahtised mereteed ja mere ääres saab tegelda kaubandusega
Samuti on sellel ka klaasjas läige, kuid tihti on see eemaldatud. Müügil on nii läikiva, kui mati pinnaga kiude. Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu ei ennustata ka tootmise märkimisväärset suurenemist, sest tootmisseadmed ja märgketrus on väga kallid, samas on aga viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine. Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures ei kahjusta viskooskiude, ent pikaajaline kuumutamine 120 C juures kahjustab. Ka põlemisel käituvad puuvill ja viskoos sarnaselt, seega põleb ka viskoo suure leegiga, väga kiirelt ning eritav puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imades endasse palju rohkem vett kui puuvill, ent kuivab aeglaselt, mis omakorda
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Toodang Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa.
8 Modaal (CMD, MD, CV) Omadused Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Modaal on omaduselt väga sarnane viskoosile, kuid elastsem, tuhmiläikeline ja kortsumatum kui viskoos. Märgudes modaal oluliselt tugevam, sest koostises on puhas tselluloos. Põleb sarnaselt puuvillale.5 Kangas Põlemine Süttis leegi sees, põles leegiga aeglaselt ning tekkis õrn põlemislõhn. Järeldus: Katse näitas, et modaal pole väga kergestisüttiv materjal ning põleb üsna aeglaselt. 5 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 9 Märgumine
energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde
Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Import Eksport Imporditakse näiteks veiseid, veiseliha, linde, linnutooteid, mett, mesilaspiima, taruvaikku, Egiptuse suurimad ekspordiartiklid on:
tootja. Lisaks on Kenya üks riisi, sibulat, oaasides aga ka suurimaid värskete produktide datlipalmi. Peamise tulu tootja, näiteks kapsas sibul, moodustavad siiski suhkruroog mangod. Väiksed farmid ja puuvill. Roogu töötleb toodavad maisi ja kartuleid, suhkrutööstus. Puuvilla banaane, ubasi ja herneid. seemnetest pressitakse toiduõli. Lihana kasutatakse veiseliha, Tänu puuvillale on ka kitseliha ja kaameliliha. kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Põllumajanduse spetsialiseerumine. Eksport Kenya Egiptus Sarnasused ja erinevused Erinevused Sarnasused Kenyas eksporditakse Mõlemas riigis kaameli- ja kitseliha. eksporditakse sibulaid,
nähtavate plekkide puhul ja seda villapesu ainetega. Villadest on saadaval mitmeid erinevaid sorte. 5 Viskoos Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskoosist tooted, mida pole kergesti hooldatavaks töödeldud, ja krepptooted võivad pesus kokku minna. Viskoosi ärge väänake, tsentrifuugige ega kuivatage masinas! Viskoosist esemed kortsuvad kergesti.
Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng
Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel
Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud. Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul. Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele. NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem. *KIU TERMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel temperatuuridel. MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES: Osad sulavad, osad muutuvad vedelaks(sünteeskiud), osad lagunevad ilma sulamata(looduslikud). Sünteeskiude muudetakse temp tõstmisega pehmeks, et töödelda sulas olekus kiudu, seejärel jahutades fikseeritakse saadud kuju. MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES:
Kiudude venivus on 20-22%. Vetruv deformatsioon moodustab sellest 12-15%, jääv deformatsioon 65-75%, mis ongi viskoossiidi suure kortsuvuse põhjuseks. Viskooskiud on tugeva läikega, terava läike kõrvaldamiseks lisatakse ketruslahusesse matistavaid aineid. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, peegeldamise teel saab valge värvuse. On klaasija läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Kui looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevamad, siis viskoos on märjalt nõrgem, rebeneb kiiresti. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemine tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoosi soovitatakse pesta 60°C. Viskoosi on soovitav pesta õrnpesu programmiga. Viskoosi ei ole soovitatav väänata ega kuivatada masinas
on puuvillane riietus kerge ja hingav ning takistab ka ülekuumenemist, sest laseb hästi õhku läbi ning mõjub temperatuuri tasakaalustavalt. Puuvilla eeliseks on samuti hea vastupidav, kuid puuduseks on kalduvus kortsuda ning vähene venivus. Puuvillasest kiust saab valmistada väga erinevaid kangaid, näiteks marlit ja teksariiet. [6] Puuvillast kiudu segatakse tihti ka teiste kiududega, nii saadakse uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama, mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras-
õrnalt muljudes, mitte leotada ja kasutada spetsiaalseid pesuaineid. Toodet ei tohi väänata vaid vesi tuleks välja muljuda. Soovitav mähkida toode rätikusse ja sedasi vesi eemaldada ning riputada kuivama jahedasse, mitte kuuma keskkonda. Triikimist vajavaid tooteid tuleks triikida niiskelt madala temperatuuriga riide pahemalt poolt. Suure kuumuse mõjul läheb kiud värvist ära ja kõrbeb. Kloorpleegiteid ei tohi kasutada. Viskoos (lühend: VI) Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane, kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Tavaline viskoos on väga läikiv ja poolläbipaistev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskiud ei tekita staatilist elektrit, mis paneks rõivad vastu ihu liibuma. HOOLDAMINE: Viskooskiud paisuvad vees umbes neli korda rohkem kui puuvillkiud ja ka pikenevad
Viskoos Pikk tee puust kangaks ilma keemiliste muutusteta võimatu ning tulemuseks on kerge ja pehme viskoos. Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskoosist tooted, mida pole kergesti hooldatavaks töödeldud, ja krepptooted võivad pesus kokku minna. Hooldus: Peske viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga. Ärga pange pesumasinat liiga täis
Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid külmvenitatakse, venitus surub kiu molecule üksteise vastu ja nende vahel tekivad tõmbejõud, mis parandavad kiu tugevust, hõõrdekindlust ja elaststust. Polüamiidi sulatisketrusel saab sulale kertusmassile lisada mitmesuguseid lisaaineid teatavate kiuomaduse parandamiseks. Need on matistavad ained, värvained, optilised pleegitid, kiu oksüdeerumist takistavad antioksüdandid või ultraviolettkiirguse stabilisaatorid. Polüamiidi lisatakse puuvillale, viskoosile, modaalile. Kasutatakse ka segatuna triatsetaadiga, polüestriga ja polüakrüülnitriiliga. Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne, hea värvitavusega, kerge ja hõlpsasti hooldatav, sobib see sisustustekstiili valmistamiseks. Polüester (PL; PES; PE; PET) Kaubanduslikud nimed: Acelan, Dacron, Micrell, Polycron, Pontella, Terylene jne. Tekstiilkiuks sobiv polüester töötati välja J.R Whinfieldi ja J.T
päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. 2 Keemilised kiud 2.1 Tehiskiud 2.1.1 Viskoos Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, pleegitamise teel saab valge värvuse. On klaasja läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või
valgus peegeldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Tänapäeval võib ta olla ka kõigist teistest kiududest. Denim Paks toimses siduses kangas, mida kasutatakse enamasti teksasrõivastuse valmistamiseks. Lõimelõngad on harilikult valged ja koelõngad sinised. Diagonaal Ühevärviline längtriipudega toimse sidusega tehissiid. Kanga valmistamisel lisatakse puuvillale kapronstaapelkiudu. Toodetakse pleegitatud või ühevärvilist. Drapp Raske tugevalt vanutatud villane mantliriie, sageli ühelt või mõlemalt poolelt karvastatud, olenevalt sidusest võib drapp olla ühe-, pooleteise- või kahekordne. Dzersi Tihe kärjetaolise pealispinnaga puuvillane või villane trikotaaz. Elastik Elastne kangas, mis on saavutatud tekstureeritud niite kasutades või
tundlik higile, valgustundlik, valmistamiseks pole väga soe materjal, elektriseerub kuivalt kergesti, hästi värvitav ja trükitav, niit on habras, tugevus ja elastsus väiksemad kui Metsik siid tavalisel siidil Tselluloostehiskiu d Viskoos VI omadustelt puuvillale väga kardinate, mööbliriide, tavaviskoos soovitatakse pesta, kuid mitte lähedane, vildi ja vaipade tootmisel. kollakas ja üle 60 kraadises vees, imab hästi niiskust ning Uued tulekindlad läbipaistev, mehhaanilist töötlust tuleks seetõttu on ka hügieeniline, viskooskiud on hea pleegitatuna vältida, sest toode võib
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel
paraku iial loobuda; see lihtsalt on asi, ilma milleta meie kultuuriruumis ei saa. Keskmiselt kulutab inimene aastas 14 kilo tualettpaberit. Mida aga inimesed ei tea, on lihtne tõsiasi, et praegu poodides müüdavad tualettpaberid, mis on pakendil öeldu järgi on „Mitmekihilised, superõrnad, meeldiva lõhnaga ning kauni väljanägemisega sinu tualettruumi interjööri” on tegelikkuses pleegitatud lumivalgeks (vastupidiselt naturaalsele puuvillale) ning on tehtud uuringuid mis tõestavad, et need on potensiaalsed pärakuvähi tekitajaks. Samamoodi tegeletakse aktiivselt teflonpannide turustamisega – tehakse kampaaniaid stiilis „Too oma vana pann meile ja saad uue soodsamalt” . Mida aga paljud jällegi ei tea, on see, et teflon eraldab toksilisi klooriühendeid, mis kuhjuvad organismi ja tekitavad tõsiseid probleeme nagu raseduse katkemine ja erinevad sünnidefektid. Madalamatel
nahaga, S26 silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole, S36/37/39 Kanda sobivat kaitseriietust, -kindaid, silmade või näokaitset, S45/46 allaneelamise või halva enesetunde korral pöörduda arsti poole ja võimalusel näidata pakendit või etiketti. Naatriumbisulfaadi kuumutamisel tekib happegaase ning on vajalik hea ventilatsioon. Kui kangast kuumutatakse triikides, peab seda tegema kindlasti tõmbekapis PÕLETUSTRÜKI-PASTA PUUVILLALE, LINALE, VISKOOSILE JA NENDE SEGUDELE 180 g (alumiiniumsulfaati või) naatriumbisulfaati 540 g paksendajat (n. Printex MG 2, 8%; Manutex F, 10%; Trgant või Meyprogum KN, 3%) 80 g glütseriini 200 g vett ------- 1000 g Trükkimine: 4-16 tõmmet, segakiulist sametit pahemalt poolt. Menetluse seisukohast on vajalik,et et pasta sügavale kangasse imbuks, samas kaotavad peenemad mustrid suure tõmmete arvu korral oma iseloomu. Kuivatus
Sünteeskiude ei liigitata standardites alarühmadesse aga näiteks võib liigitada molekuliahela valmistusmehhanismi järgi. 1.4.1 Tehiskiud Tehiskiudude omadused, ei hoia eriti sooja, katsudes tundub jahedana, imab hästi niiskust, läikivad, hea langevusega, märjalt kiud nõrgad, triikimistemperatuur kuni 120*C, õmblemine suhteliselt tülikas, libeda ja hargnevad. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks, põlevad sarnaselt puuvillale. Atsetaatkiud on tugevam ja päikesevalgusele vastupidav kui viskooskiud. Atsetaatkiud põleb ühtlase leegiga, vahel võib tilkuda, eraldub äädika lõhna. Tehiskiudude tootmisprotsess seisneb kiudude valmistamiseks sobivaid molekule sisaldava tooraine kogumises, molekulide eraldamises ja molekulidest kiu moodustamises. Kasutatakse enim tselluloosimolekule, millest valmistatakse nii tselluloosiesterkiudu kui ka hüdraattselluloosikiudu, mis on ehituselt peaaegu puhas tselluloos.
annaabi.ee 
