veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine
CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes Naatrium Kaalium, päevakivi AITÄH! Kasutatud materjal: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/2aryhmametallid.pdf http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/10_Leelismetallid_failid/frame.htm http://www.annaabi.com/materjal-263-leelis-ja-leelismuldmetallid http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf
•) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust • Ca puuduse korral puutuhk või lubi 6 Taimekaitsetöödmehaaniline ja keemiline • Ennetav tõrje on esmatähtis • Reavahed herbitsiidiga • Sõstraklaastiiva ja sõstranõvakoi puhul tuleb kahjustatud oksad ära lõigata • Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid • Kõplamine või herbitsiidi kasutamine
· Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust. Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat. Kasutatakse enamasti väetisena kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk. · Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina kips. Valge, pehme ja kergesti murenev · Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat. Tal on mitmeid esinemisrolle looduses: marmor, lubjakivi, kriit. Üks Eesti tähtsamaid maavarasid, paekivi ehk paas on samuti lubjakivi. Paekivi alla käib ka dolomiit. Marmori ja lubjakivi kui ehitusmaterjalide puuduseks on nende tundlikkus happevihmade suhtes.
Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise allikas kuid selle hulka ei kuulu olmeprahituhk ja kondijahu see on hea fosfori, kaaliumi ja lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms). Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multsimaterjale tarvitab kõdunemisel
Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda. Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms. Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus
Väetised looduslikeks ja kunstlikuks. Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel töötlemisel( paekivijahu, toorfosfaat). Kunstlikud saadakse looduslike ainete tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult. Jaotatakse otseteks ja kaudseteks. Osesed varustavad taimi vahetult toitainetega N, P, K. Kautsed mõjutavad taimede toitumistingimusi mulla omadused paranevad( lubiväetised, turvas, õled) 4) Kiiruse alusel. Jaotatakse kiirteks ja aeglasteks. Kiired varustavad taimi kohe toitainetega või muudavad mulla omadusi järsult nt kergesti lahustuvad mineraalväetised. Aeglased hakkavad mõju
orgaanilisest osast, veest ja õhust. Tüüpiline pinnas ~5% orgaanilist osa ja ~95% anorgaanilist, mineraalset osa Turbamuld ~95% orgaanilist osa Liiv, liivsavi ja savised mullad Mulla pH Savimuld pH 4-6 (happeline) - mustsõstar, vaarikas, maasikas, redis, jõhvikas Liivane muld pH ~7 (neutraalne) õun, kõrvits, kaalikas Lubjakivine muld pH>7 (aluseline) kapsas, peet, kurk, sibul, uba, hernes Mulla pH saab muuta: puutuhk vähendab happelisust tammelehed suurendavad " KEEMILISED VÄETISED Taimede vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N- väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N
Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes. Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad. Kergematel muldadel võib külvi teha isegi sügisel enne talve tulekut. Sügisene
neid ei saaks siiski veel kuidagi kasutada. Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati – paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940
· Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga · Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval · Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse Kahjustajad · Hahkhallitus maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumults või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal) · Jahukaste nakatab sõstra ja karusmarjapõõsaid aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte! · Lehetäid imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi piirituse lahus · Maakirbud - nende vastu aitab katteloor ja puutuhaga ülepuistamine ning taimede väetamine
Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha kasutamisele piiranguid seatud, siis näiteks Taanis lubatakse puutuhka kasutada maksimaalselt 5 t/ha viieaastase perioodi jooksul. Ka väetusplaani koostatavale põllule planeeritakse seda võimalikult väikestes kogustes, kuigi täielikult pole võimalik väetise kahjulikku mõju vältida. Kui puutuhk puutub kokku veega, siis on tulemuseks väga aluselise pHga KCl, seetõttu on ettevaatusabinõud seda kasutades kohustuslikud. Selleks tuleb kohe pärast puutuha mulda viimist seda segada. Lubja väetisnormi tasub anda pigem osade kaupa, et mulla pH tõus ei oleks liiga järsk. Lubjaväetise annus antakse mulda sügisel, sest kevadel andes muudaks see mulla liiga leeliseliseks ja segaks taimede kasvu. 5 ha suuruse maalapi neutraliseerimiseks kuluv lubiväetise norm: 3,7 t /ha∗5 ha∗100
neid ei saaks siiski veel kuidagi kasutada. Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940
transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C, · tuha pehmenemistemperatuur tB = 1365...1490°C, · tuha sulamistemperatuur tC > 1500°C. Puidu väike tuhasisaldus, pulbrine tuhk, mis kergesti vajub läbi kitsaste avadega resti ning tuha kõrged sulamistemperatuurid viitavad heale energeetilisele kütusele [2]. 14 3. Millist puitu tuppa tahta?
Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. 11 Mis sobib ja mis ei sobi? Komposti sobib: niidetud muru, umbrohi, köögiviljajäätmed, puude ja põõsaste lehed, närtsinud lilled koos lilleveega, laineline papp ja rebitud ajalehepaber, tee- ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed, väikeloomade allapanu, juuksed, suled, puutuhk. Komposti ei sobi: rasv ja õli, sool, tahm, süsi, brikett, kemikaalid ja arstimid, mähkmed, plasti sisaldavad pakendid, keedetud köögiviljad (näriliste oht!), saepuru, haiged taimed, seemnete ja juurtega umbrohi, sibulad ja pähklid. 12 Kodune kompostimine: Kompostihunnik Soovitav on teha kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka.
Tavaliselt pesti oma keha õlidega, aga need ei tule veega pesemisel naha küljest lahti ja seepärast ei jäänud roomlastel midagi muud üle kui õli maha kraapida. Nahale ei mõjunud selline protseduur aga hästi. Egiptuses kasutati enne seepi mustuse mahanühkimiseks liiva. Kõrbes, kus vesi on harulduseks, puhastavad inimesed veel tänapäevalgi kuuma liiva. (Spauszus, 1975) Õli ja rasv ning peamiselt kaaliumkarbonaadist koosnev puutuhk on aga teatavasti lähtematerjalid seebikeetmisel. Jäi teha veel ainult üks samm- segada rasv puutuhaga ja keeta segu kuni reaktsiooni toimumiseni. Täpselt ei teata, kes seda esimesena tegi, aga varasemad teated seebi kasutamisest pärinevad Galliast rooma kirjanikult Pliniuselt, kes elas 1. sajandil. Sealt hakati seepi laiali vedama üle terve Euroopa. Pikk ja raske teekond muutis seebi kalliks, sellepärast hakkasid ka teised rahvad seebikeetmise oskust omandama. (Spauszus, 1975)
Puidutuha keemiline koostis % CaO 37...58 K2O 3...29 P2O5 1...8 MgO 5...16 Fe2O3 1...5 SiO2 3...22 Na2O 0,5...3 SO3 1...4 Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 1150...1290 °C, poolsfääri temperatuur tHT = 1230...1500 °C, tuha sulamistemperatuur tFT = 1250...1650 °C. Puidu väike tuhasisaldus, pulbriline tuhk, mis kergesti vajub läbi kitsaste avadega resti ning tuha kõrged sulamistemperatuurid viitavad heale energeetilisele kütusele. Turvas
väga rohke (üle 20%) 3 3,5 4 4,5 5 Tuhad Kasvupinnaste neutraliseerimiseks võib kasutada nii eelpool mainitud põlevkivituhka, aga ka kohalike kütuste põletamisel tekkivat tuhka, eelkõige puutuhka. Arvestades puitkütustel töötavate soojus- ja koostootmisjaamade levikut, muutub puutuhk kasvupinnaste tootmisel üha arvestatavamaks ressursiks. Puutuha omadused varieeruvad väga laiades piirides. Parimaks peetakse kase põletamisel tekkivat tuhka, milles on kaaliumi 3 korda rohkem ja fosforit 2 korda rohkem kui kuusepuidu tuhas. Lisaks neutraliseerivatele omadustele sisaldab puutuhk arvestataval määral ka peaaegu kõiki teisi taimekasvuks vajalikke toitaineid, välja arvatud lämmastik ja väävel. Kui puutuhka
sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda. Vastavalt mullaviljakuse klassile antakse fosfor- ja kaaliväetist toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2
annaabi.ee 
