Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse Nederma puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu. Pool-looduslik kooslus On sobivad pinnasega väga paljudele hein taimedele, kui ka osadel puuliikidele. (nt. punane aruhein, arukask) Pakub elupaika paljudele kaitse all olevatele putukaliikidele (nt. mosaiikliblikas, eremiitpõrnikas ) Puisniidu toiduahel Härghein Luha pisitigu Kiivitaja Kährik Rühmasisene tööjaotus
mis suvi läbi on vaguralt kandnud oma silmapaistmatut tumerohelist rüüd, avavad nüüd äkitselt endas peituva kirka värvipaleti. Selles, et vaher meil metsas kasvada ei taha, pole süüdi mitte jänesed ja metskitsed, kes küll meelsasti vahtra võrseid söövad, ega ka inimene, kes himustab vahtra väärtuslikku tüvepuitu, vaid vahtra enda nõrkus olelusvõitluses: sobivates kasvukohtades jääb ta alla teistele, valguse ja ruumi suhtes vähem nõudlikele ning kiirema kasvuga puuliikidele. Hoolimata sellest, et vaher uueneb hästi seemnest ja kännuvõsust ning kasvab esimestel aastatel kiiresti, ei suuda ta siiski kaaspuuliikidega sammu pidada ning end puistu esimesse rindesse trügida. Vahtra vähest konkurentsivõimet näitab ka tema keskmine kõrgus puistus ja üksikpuuna pargis: kui metsas on vahtra kõrguseks mõõdetud ligi 20 meetrit, siis meie kõrgeimad põlised vahtrapuud parkides küünivad isegi üle 30 meetri.
intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014). 3 2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014). 4 3. SEIREJAAMAD I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988
olevad maad (McKendry et al., 1991). Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus metsa uuendamisel. Selleks, et teada saada, millised tingimused on liikidele soodsad on läbi viidud katseid, kus jälgitakse puude kasvu teatud keskkonnatingimustes. GISi kombineeritud kaarte saab kasutada metsa uuendamise programmides ning tänu sellele teatakse, millised keskkonnatingimused on puuliikidele olulised ja kuidas mõjutavad need puu kasvu (McKendry et al., 1991). 1.2 Metsa majandamine Metsa inventuuriandmete ja monitooringu muutuste kogumine on metsakorraldamise seisukohast oluline. GISiga on võimalik luua mudelid juhendamaks neid tegevusi, näiteks puidu tagavara hindamine, metsakasvatuse ja tulekahjude haldamise tegevuskava või prognoosida küttepuude mahtu ja teisi puidu varusid. Lisaks neile hakkavad üha enam tähtsust
Kuna sellise katuse ehitamine oli suhteliselt kallis, siis kasutati kimme põhiliselt kirikute ja teiste ühiskondlikute hoonete katustel. Tulenevalt Rootsi mõjust on kimmkatused traditsiooniliselt levinud Lääne- Eesti saartel. Eestis on katusekimme valmistatud põhilielt männinst ning nee saetakse välja pakkudest. Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata. Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Sveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse väiksed vahed, et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust puitkatustest kõige vastupidavamaks.12 12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48.
lakkide ja värvkatete loomisel. Lahusteid iseloomustab:aurustumine, tuleohtlikus, plahvatusohtlikus, tervistkahjustav toime* lahustid võivad olla lihtsad, see tähendab koosnevad ühest keemilisest ühendist või kombineeritud. Komponentideks võivad olla atsetoon, etüülatsetaat, butüülatsetaat, etüülalkohol jne. Vahatamine Vahaga võib töödelda kõiki varemviimistlemata või õlitatud mööblipindasid sisetingimustes. Sobib pehmetele puuliikidele, tervislik, läbipaistev, sisaldab mesilasvaha ja tärpentiini (CARNAUBA VAHA). Vahapulk on mõeldud vahatatud või lakitud pinna taastamiseks, väikeste aukude ja lõhede täitmiseks Õlitamine Linaõli, kanepiõli, tunglaõli e. Kiinapuu õli, tiigipuu õli, roosipuu õli ja apelsinipuu õli. Värvitud õlid, mis on mõeldud puidu toonimiseks sisetöödel nn. Õlipeits Õlitamisel ujutatakse puidu pind üle, eemaldatakse lahtine õli. Vajadusel korratakse seda 4-5 korda..NB
Selle niiskusesisaldus on suurem kui lülipuidul ja tema parenhüümirakud on elusad. Maltspuidu osakaal puutüves on väga muutuv, hõlmates tavaliselt 2-40 aastarõngast. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad värvituks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolist värvitut lülipuitu küpspuiduks. Tüüpiline küpspuiduline perekond on kuusk, samuti pöök, pärn jt. 5. Puutüve südamikuosas paikneb säsi koos esisäsikiirtega, mis on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel
puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, mis ei põhjusta mädaniku tekkimist. Värvused levivad otspindadelt ja külgpindadelt raadiust mööda sortimendi sisemusse. Ümarsortimentide otspindadel on nähtav kiilutaoliste laikudena või maltspuidu lausvärvusena. Ümarsortimendi külgpindadel ja saematerjalides ilmnevad vöötide või piklike laikudena. Maltspuidu seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. . Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet. 2.1.4.1. Sinavus. Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas.
rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb. 2) puistu liigilise koosseisu reguleerimine 3) Optimaalse tooltlikkusega võrastiku loomine kui puude kasvavad tihedalt koos siis nende võrad on lühikesed ja lehti või okkaid vähe, samuti pole hea ka liiga pikad oksad, mõlemal juhul pole lehtede ja puu mass tasakaalus ning seetõttu ei saavuta puu oma parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema
luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile. Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära.
Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte ülesanneteks on toitainete transport varre perifeersesse ossa . Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase
Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks... ei sobi rõngassoonelistele puuliikidele, sest mustad tükid jäävad pooridesse). Terasvilla kasutatakse viimistluspindade matistamiseks. Tähistused (lihvpaberi tähistuse aluseks on lihvterade suurus): Eriti jäme 40- 60 Jäme 80- 100 Keskmine 120, 150, Peenike 180 Eriti 220, 240, peenike 280 Terasvill 320, 400, 600 0, 00, 000, 0000 Pilet nr. 22 1.Puidu liikide määramine tunnuste järgi. 2.Ristvineeri sortiment. 3.Kuusk. 1
saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast kaubaaluste jms valmistamiseks, parema (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks e. jämeduskasvuga). spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, (voodrilauad) ja lavalaudade Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. valmistamiseks. Tänapäeval töödeldakse külgvarju, mis soodustab ka laasumist Siiski sobib ka halli lepa puit saetööstuse haavapuitu kõrgel temperatuuril ja rõhul (kaaspuuliikideks sobivad harilik vaher,
suur (31,5 milj m3 2016. aastal), on selle kasutamine suhteliselt tagasihoidlik. Valdavalt kasutatakse puitu kütteks ja sel alal võib tema majanduslik tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte osakaal suureneb). 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. Siiski sobib ka halli lepa puit saetööstuse tooraineks, puitu kasutatakse siseviimistluseks, taaraks, kaubaalusteks jne. Palju kasutatakse halli leppa ka söetööstuses, liha ja kala suitsutamiseks. Mõnel pool Euroopas (Rootsis) kasutatakse halli lepa puitu paberi- ja tselluloositööstuses (pakkematerjali, näit. lainepapp) tootmiseks.
annaabi.ee 
