1) Vääveldioksiid + vihmavesi=väävlishape 2) Vääveltrioksiid + vihmavesi=väävelhape 3)Lämmastikühendid+vihmavesi=lämmastik Hape. Happevihmade mõju inimestele Muudavad inimesed haigeks Võivad tappa Kahjustavad hingamisteid Ajukahjustused Neeru probleemid Alzheimeri tõbi Näide:aastal 1982 PõhjaAmeerikas suri 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 inimest jäid haigeks. Kopsupõletik Bronhiit Happevihmade mõju taimedele Puude lehtede ja okaste langemine Puukoorte kahjustused Taimekasvu pidurdamine Veepuudus Taime liikuva veehulga vähenemine Taimede hukkumine Taimede kuivamine Saagi vähenemine Happevihmade mõju loomadele Happevihmade imendumine loomadesse Loomadesse tekivad erinevad toksiinid Loomade suremine Järglaste suremine Liikide vähenemine või väljasuremine Happevihmade mõju ehitistele Majade katuste kahjustamine Lubjakivi, marmori, liivakivi jm teke Monumentide kokkuvarisemine Sambla jm teke ehitistele Happevihmade mõju veekogudele
Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele. nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole. Kooselu vormid 15-30 liikmelised kogukonnad, Elati kogukondadena, mis Noorema kiviaja lõpus võisid olla mis koosnesid 2-4 perest. koosnesid endiselt 2-4 perest. välja kujunenud üksikpered. Inimesi Eestis u.1000.
paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti pinnasesse
asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast
eluiga. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Asulad rajati peamiselt veekogu lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonuskujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt hagu tulle. Õppinud kasutama tuld eraldusid inimesed veelgi loomariigist.
Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. 4) Mis keelt nad rääkisid? 5) Millisesse rassi kuulusid? Nad kuulusid europiidsesse rassi 6) Millal nad Eestisse tulid? Kunda kultuur tuli Eestisse 1870. aastal. 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid? Töö- ja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust. Asulad rajati veekogude lähedusse. Elati arvatavasti koonusekujulistes püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade, puukoorte ja mätastega. Suhteliselt väiksed tööriistad valmistati tulekivist.Uuritsate abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. Kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega, lihvitud üksnes teraosalt. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Kalapüügiks kasutati ahinguid, luust õngekonkse. Veeloomi kütiti harpuunidega. Tähtsal kohal oli jaht. Kütiti esmajoones põtru, aga ka kopraid.
elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt.
· Maitsestamisel kasutatakse puuvilju, marju, eeterlikke õlisid jne · Jagunevad: 1. ürdi 2. tsitruseliste 3. puuvilja ja marja 4. emulsioon 5. muud Likööre kasutatakse sagedamini jahutatud ja jäätisega segatud jookides ja shooterites. Likööre maitsestatakse: · Lillede · ürtide · seemnete · juurte · taimede · puukoorte · vürtsidega Emulsioonlikööride puhul kasutatakse koort, piima, mune. Esimesed liköörid valmistati Vana-Egiptuses. Likööride aluseks on brändi, rumm, viski või neutraalne alkohol. Valmimisaeg parandab nende maitset. Grand Marnier kuulub likööride kõrgklassi, joogi sünniaeg on 1880. Grand Marnier aluseks on parim konjak (gordon jaune) ja (cordon rouge) Cordon Rouge tähendab punase paelaga apelsinilikööri. Veel toodetakse: 1. Cherry Marnierd 2. Cream Marnierd
vöitlus- ja röövimisstseenid. Bernini varasematest töödest on olulisemad Neptus ja Triiton, Apollon ja Daphne ning Taavet. Esimest tööd iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta väänab marmorit justkui see polekski kivi, tuues ilmekalt esile lehvivaid riidevolte ja juukseid ning Neptuse pinguldunud muskleid. Teise töö juures on ilmekas viis, kui orgaaniliselt on Bernini edasi andnud Daphne muutumist naisest puuks. Kontrastid lehtede õrnuse ja keha, puukoorte, juuste ja riidevoltide vahel on hämmastavad. Lisaks Rooma Peetri kiriku katedraali kujundamisele, tegi Bernini töid ka teistele kirikutele ja kabelitele Roomas, lisaks ilmestavad tänini linna tema loodud puskkaevud, samuti oli ta suurepärane portretist. Bernini kõige keerukam ja hoogsam töö on Cornaro kabeli kujundamine, mille keskne teos on Püha Teresa ekstaas, mille tegemiseks kulus tal viis aastat. Bernini moonutab säravat valget marmorit, et väljendada
Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab
.............................................14 15ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL.......................................................................................15 16ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL.......................................................................................16 1 ÜRGAEG Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti
värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid) Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest. Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu), või savist, mille juurde lisatakse värvaine. Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad omakorda kolme gruppi, milleks on aluseline, otsene ja happeline. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enamasti leiavad need kasutust mööblitööstuses kuna ned lahustuvad hästi. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis ei ole
Kunda kultuur sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võialik kala püüda ja jooma tulnud loomi küttida; järved-jõed olid ka parem liiklemisteed. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at
Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad
) Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule.
kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus. Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. 3.Värvained- lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad hapelisteks, aluselisteks, otsesteks. Hapelistesse värvainetesse kuuluvad naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad.
Enne linnusasulaid ja vaiehitisi oli Eestis juba mesoliitikumi ajast alates levinuim ehitistüüp püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum, pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega. Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest kivirahnudest püstitatud kalme või kultuseehitisi nimetatakse megaliitehitisteks (kreeka k. megas suur, lithos kivi). Arhitektuuriajaloos eristatkse kolme tüüpi megaliitehitisi: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Lihtsaim vorm menhir ( tõenäoliselt keldi k. pikk kivi) kujutab endast otsale püsti aetud kivitulpa, mille kõrgus võis ulatud üle paarikümne meetri
annaabi.ee 
