seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata. Valgustusraie
..................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..............................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................10 Sissjuhatus: Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme, nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus. 1.Puidkahjustused: 1.1.Majasikk. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne
3 Oluline on välja uurida, kas tegemist on jõudsalt kasvava majaseenega või varasema veekahjustuse jälgedega. Seda saab selgitada puidu niiskust määrates: alla 20% niiskussisaldusega kuiva puidu puhul ei ole seen enam aktiivne. Kindluse mõttes on siiski mõistlik kutsuda asjatundja, kes aitab määrata majaseene liigi ja soovitab, millist tõrjet teha. Putukkahjustused esinevad tihti koos mädanikseentega. Putukkahjustuste korral on soovitatav jälgida olukorda pikemat aega, sest tegemist võib olla vana kahjustusega. Igal juhul pole putukate hävitustöö väga kiire, palkhoone puhul kestab see aastakümneid. 4
.................................................... .....7 2.2Sinisikk.......................................................................................... ......7 2.3Toonesepp ehk puidukoi....................................................................8 2.4Raudsepp...................................................................................... ......8 3.SEENKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..................................................................9 4.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE...............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11 GALERII...................................................................................................... .......12 Sissejuhatus Lisaks puidu keemilisele kahjustusele (keskkonna mõjud ), toimub ka puidu bioloogiline lagunemine
Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske, kaske. Istutusmaterjali kvaliteet on RMK metsades kindlalt kontrollitud ning kvaliteetse järelkasvu tagamine on tänapäeval hästi kindlustatud. Rõhku pandi 1936. aastal putukkahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks võttes kasutusele kindlamaid tõrjevahendeid ja tarbekorral läbi viies revideerimis raieringe enam kahjustatud puistutes. Tänapäeval moodustavad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18% ja 14% hukkunud puistute pindalast ning on siiani tähtis valdkond millele arengukava rakendusel rõhku pöörata. Aastased kasutusnormid nii varasema kui ka praeguse metsamajanduskava järgi määratakse kindlaks kava koostamise käigus
lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
eelised ja puudused Asendamatud puistutes, kus Võrreldes lageraietega lageraie kahjustaks puistu muid keerukam teostada, nõuab funktsioone eelteadmisi Väiksemad kulud Raie tehakse mitmes järgus, metsauuendamisele mis toob kaasa ohu vigastata tulevikus noori puid; osa Sobib kaitsemetsades uuendust hävib Putukkahjustuste oht Puistu muutub tuulehellaks looduslikele taimedele märgatavalt väiksem kui Tööd on kulukad ja kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht
nitrolahustiga vedeldada ja kasutada lauspahteldamiseks · Puidukitt- ühekomponendiline pasta tuubis või purgis, eraldi sise- ja välistingimusteks. Kahekomponendiline katalüütkitt on suuremate paranduste tegemiseks ja kuivab kõvemaks · Shellaki pulgad- Erinevates toonides tahkeid shellaki pulki kasutatakse lõhede, aukude ja vigastatud profiilide parandamiseks · Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada Lihvmaterjalid · Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi. · Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks) · Jäme- 80-100(vestmis-, höövli- ja rasplijälgede lihv) · Keskmine- 120, 150, 180(tavalihv) · Peen- 220, 240, 280(viimistlemata puidu lõpplihvimine) · Eriti peen- 320, 360, 400, 500 ja 600(viimistluskihtide vahelihv) 1. Must või tumepruun- ränikarbiid 2. Kollane- purustatud klaas 3
Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide
Kahekomponendilist katalüütkitti kasutatakse suuremate paranduste tegemiseks. Kuivab kõvemaks kui tavaline kitt. Liiga paksu kihti ei tasu kuhjata kuna hiljem selle tasaseks lihvimine on vaevarikas. Nitropahtlit kasutatakse aukude täitmiseks enne pinna värvimist. Saadaval valmispastana kui ka pulbrina (segada veega). Kantakse peale ja lihvitakse samal viisil nagu puidukitti. 7 Vaha sobid ideaalselt väikeste putukkahjustuste täitmiseks. Vahapulgad koosnevad karnauuba-vahast, pigmendist ja vaigust. Vahaga võib parandada pindu, mida viimistletakse šellaki või vahaga kuid enamik viimistlusvahendeid ei kata ega kuiva vaha peal. Varem lakitud pindade auke võib vahaga täita. Vahapulki on saadaval erinevates toonides. Sobivat tooni saab ise erinevates toonides pulkadest segada lõigates vahapulga otsast tükid ja sulatades neid jootekolviga ühtlaseks massiks. Poleeritud pindade kriimustusi saab parandada
Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida. Ka neil juhtudel on süüdlaseks inimese lohakus. Väga vähe
Näiteks lähim saeveski võib eelistada kindla pikkuse ja läbimõõduga saepalke, mõni kaugemal asuv saeveski teise pikkuse ja läbimõõduga palke, kuid pakub paremat hinda. Hetke metsamaterjali turuhindadega ja kulutustega transpordile tuleb end tingimata kurssi viia. Enne raietööde algust tuleb raielank üle vaadata: tuleb kontrollida puistu tegelikku seisundit (see võib erineda Metsa majandamise soovitustes kirjeldatust nt kopra poolt tekitatud üleujutuste, tormi- või putukkahjustuste, mitme aasta taguse soovituse vananemise vms tõttu). Tuleb uurida ka raie vastavust kehtivatele õigusnormidele. Kui puistu seisund erineb soovitustes kirjeldatust, siis tuleb hinnata puistu hetkeseisu või tellida hinnang metsaspetsialistilt. Tuleb hinnata planeeritud raie sobivust puistus: - Valida puistu seisundile sobivaim raieliik; - määrata raieaeg ja väljaraiutav puidukogus; - hinnata erinevate tehnoloogiate kasutamise võimalusi metsamasinate
funktsioone. Metsaseadus ja kaasnevad õigusaktid sisaldavad täpsemalt nõudeid, millele peab metsakasutus vastama ja millised on piirangud eesmärkide saavutamiseks. Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veereziimi, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja kaitse alla võetud ja võtmisel tuhanded hektarid metsamaad. Kui sajandeid olid
Seda saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt. Enamasti kaasneb sellega aga erinevate paikade erinev kahanemine, siis võib toimuda kaardumine, kõmmeldumine, lõhenemine. Seega kasutatakse puutöös toakuiva puitu, sest samades tingimustes teda ka enamasti kasutatakse ja hoitakse. Küllastuspunkt- kus puit hakkab taastama vabaniiskust e koguma niiskust rakudesse ja nende vahele (30%) Peale materjali palgist välja saagimist tuleks ta kuivatada 20% niiskussisalduseni e õhukuivaks, et putukkahjustuste eest kaitsta. Akustilisus- puit on heade akustiliste om, meil üks tuntum nt kuusk. 25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2). Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt vajadusele kasutada, hingab. Soojusjuhtivus- puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava.
kuusik); · kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaietel on ka eeliseid: · asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks metsa muid funktsioone (ravim- ja marjataimede kasvualad; kaitset vajavate lindude ja loomade elupaigad; loodus- ja kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 a. taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti
annaabi.ee 
