PRONKSIST ODAOTSAD Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u
rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis Monosümmeetrilised e sügomorfne õis Kroonist ulatub välja kaks tolmukat Lillakasroosa Käokannus Monosümmeetriline e sügomorfne õis Huulja kannusega Kroonlehed kollased Akakapsas Huulõis Sügomorfne õis Huuljas ainult alahuulega Harilik lutsern Tupp putkjas Kroonlehed pole putkega kokku kasvand Sinakaslilla Puri piklik kuni äraspidimunajas Monosümmeetriline Roomav tulikas Aktinomorfne õis Kroonlehed kollased Viietine Kaheli õiekattega Ogaõun Õis lehterjas Valged kroonlehed Meelespea Kiirjas õis Ratasjas Liitlehine kroon Krooni alumine osa moodustab putke Põldrõigas Õis neljatine Kiirjas Kroonlehed helerohelised Metsa nõianõges Huuljas õis Ülahuul ulatub kiiverjalt ette Tupp liitlehine Sügomorfne kroon
pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine
teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. 1
Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse
6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehtenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormide tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates
kestendav. Noored võrsed peened, rohekad või oliivpruunid, nõrgalt näärmekarvased, ruljad või ümardunult kandilised. Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge. Tipmed on 4-5 mm pikad. Tolmukaid on 2, nad paiknevad putke ülaosas. Sigimik ülemine. Emakakael ei ole väga pikk ja emakasuue kahe tihedalt teineteise vastu liibunud hõlmaga.Õite värvus võib olla valge, kreem, kollane, sinine, violetne, violetjassinine, violetjas(hele)punane, purpurjas, helepurpurpunane, purpurvioletne, kuni tumevioletjassinine. Õied võivad olla lõhnatud või lõhnavad. Neil on iseloomulik lõhn
vaendlaste eest. Varasematest kindlustatud asulatest tuntum on Asva Saaremaa idaosas nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates. Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates juba ise pronksi ümber valada, selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi., oma leidude poolest üks suuremaid pronksitöö kohti Ida- Baltikumis on Asva. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Rauaaeg Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m
Skandinaaviamaadest või Ida - Preisist. Neil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis, Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama.
6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormie tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. 5
Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga - Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim) - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) - Maaviljelus kõrvalalaks (kõplapõllundus) - Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged) - Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad, valmistati ehteid - Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad -raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad) -V sajandil esimesed raudesemed Eestis -Varasel rauaajal vaid üksikud raudesemed( raskesti kättesaadavad,kallid) -Varaseks metalliajaks nimetatakse nii pronksiaega kui ka varast rauaaega koos. Kalmed ja kultusekivid. -Kui varem kavati surnud maasse siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid
Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm. Õied või õisikud: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas.. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki
Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.) Rohttaimed Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad Õied viietised, aktinomorfsed, kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae)
ilusad ümarad nooled. Noolevars peab olema ideaalselt sirge, et nool otse lendaks. 2002. aastal tuli Viljandis välja üks hästi suur ammunooleots, mis kaalus kuskil 3- 4 korda rohkem, kui tavalised ammunooled. Tavalised kaaluvad kuskil 15 g. Suur ammunooleots tuli välja linnusest kuskil 150 m kauguselt. Seda tüüpi ammunooleots on leitud ka Riiast. Taolised on olemas ka Turaida linnuses. Üks raskeammu nooleots on leitud ka Tartust Jakobi tänava kaevamistelt välja, kuid see on putkega ning see on küllatki väändunud. 15. sajandist on leitud raskeambe, mis on sätitud koguni vankri peale. Neid kasutati küllaltki palju piiramistel. 15. sajandi lõpust – 16. sajandi algusest on pärit veel jooniseid päris hiidambudest, kuid neid 13. sajandil kindlasti ei eksisteerinud ning võib-olla ka mitte isegi 15.-16. sajandil. Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised, milline üks taoline amb välja võis näha.
* Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid tugevalõhnalisi aineid. 23. SUGUKOND MAILASELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 3000. * Enamasti rohttaimed, troopikas ka mõned puud. * Õie ehitus: krooni kuju mitmesugused, mõnikord üsna keerukad muutused. * Ilmneb tendents parasiitsele toitumisviisile vägihein Pikas tähataolises õisikus on suured kollased lühikese putkega õied, õisi korjatakse ravimiks, üheksavägine sõrmkübar Kroon on kujunenud laiaks allasurutud kellukaks, ebaselge alahuul (kaldus õiel raskusjõu mõjul). Kõik sõrmkübarad on väga mürgised, sest nad sisaldavad terve seeria tugevasti südametegevust mõjutavaid aineid. Kasut ravimina. sealõuarohi Väga ebameeldiva lõhnaga.
Laiad kontaktid: Egiptus, Küpros, Süüria, Mandri-Kreeka, Egeuse saared, Trooja piirkond Väike-Aasias. Vahemere idaosas kultuuri ja majanduse ühendus, milles Kreeta etendas teistega võrdset osa, ei olnud veel juhtiv. Vajadus rajada sadamaehitisi, vaja ehitada süvakaevusid, veejuhtmeid. Sellised tööd eeldasid inimestevahelisi seadustega reguleeritud suhteid, samuti suuremat kollektiivi nende tööde taga. Keraamika mitmekesine. Kannulaadsed nõud, kausid, peekrid, potid; nokktassid, putkega kannud. Vara-Minos I palju lokaalseid erijooni. Ida-Kreetal maalitud keraamika: peamiselt punasega v harvem pruuniga on maalitud kollasele või nahavärvi foonile. Selline kaunistusviis jäljendas õlgedest, puidust v nahast anumaid. Pyrgose stiilis kõrge jalaga karikalaadsed jooginõud. Varaminos II ajal Vassiliki keraamikas tume lakk-põhi kaunistatud heleda mustriga. Üha sagedamini maaliti vaase. Ornament: sirgjooned, spiraalid, meander, hiljem kolmnurgad, kaksikkirved. Amfora algvormid.
annaabi.ee 
