Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70)
saavutatud. Teine on faas null, mis on aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faas. Depolarisatsiooni põhjustab peamiselt suurenenud Ca+2 sissevool läbi L-tüüpi Ca+2 kanalite. Ca+2 sissevool läbi T-tüüpi kanalite ja Na+ sissevool vähenevad selle faasi jooksul neile vastvate ioonkanalite sulgumise tõttu. Kuna Ca+2 liikumine läbi nende kanalite rakku ei ole kiire, siis depolarisatsioooni määr on palju aeglasem, kui teistes südame rakkudes nagu näiteks Purkyne rakkudes. Kolmandas faasis põhjustab K+ voolu aktivatsioon raku repolarisatsiooni. Avanevad pingest sõltuvad K+ kanalid ning suureneb hüperpolariseeriv K+ väljavool. Samal ajal L-tüüpi Ca+2 kanalid muutuvad inaktiivseks ja sulguvad. See vähendab Ca +2 sissevoolu ja seeläbi ka depolarisatsiooni. Seega sammuandja rakude repolarisatsiooni faas oleneb kaltsium kanalite inaktivatsioonist ja pingest sõltuvate kaalium kanalite avanemisest. Kui raku
KONTRAST * et olla märgatav ja äratuntav , peab objekt teiste hulgast millegi poolest esile tõusma. *värvikontrastide puhul on 2 võimalust : Esuteks värvilises teostuses reklaamide või reklaamielementide vastandamisel mustvalgele- Teiseks erinevate värvide kontrastsuhted foonist eristuvad paremini kollased a oransid toonid, mida sageli kasutatakse pilgupyydjana. *Kui ümbrus on kyllastunud värviliselt teabest, võib must-valges teostuses reklaam silma torgata. Purkyne nihe _nimelt n'ivad erinevad värvitoonid sõltuvalt valgustatusest olevat erineva subjektiivse heledusega (kollased ja oransid toonid on päevavalgel ja heledas valguses erksad, kuid hämaras ja pimedas kaotavad suurema osa oma silmatorkavusest, sinised toonid aa vastupidi , muutuvad suhteliselt kergemini eristatavaks. OPTILISE TASAKAALU SAAVUTAMINE * arvestada tuleb täiendvärvuste paare: must-valge, punane-roheline, sinine-kollane on vastand -ehk täiendvärvused.
Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli
omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine
sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud
algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim. automaatsuseks, selle tõttu on süda võimeline töötama ka väljaspool organismi, kui talle tagatakse toitainete ja hapniku juurdevool ning sobiv temperatuur. Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi, mis koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His´i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja
poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. REKLAAMI TAJUMINE – tajupsühholoogilised mehhanismid. Kontrast – Et olla märgatav ja äratuntav. Värvuskontrast – värvide vastandumine mustvalgele. Värviline materjal eristub kergesti akromaatiliste hulgast. Värvide kontrastisuhted – kollane ja oranž tõmbavad rohkem tähelepanu. Hallikad ja pastelsed toonid kannavad endas soliidsust. Purkyne nihe – erinevad värvitoonid näivad sõltuvalt valgustatusest olevat erineva subjektiivse heledusega. Kahemõttelisus ehk ambivalentsus – tõuseb esile ühemõtteliste hulgast. „When your husband is playing a round, just leave him.“ Intensiivsus – eredad objektid, valjud helid, tuevama valguse käes olevad esemed on paremini tajutavad. Üheks intensiivistamise võtteks on kõnekompressioon. – Sõnavaheliste pauside ja pikemate täishäälikute väljalõikamisega raadioteatest
Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töö müokardis. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem Südames on südamelihase spetsialiseerunud kiududest moodustunud erutusjuhtesüsteem, kus tekib südame aktsioonipotentsiaal ja levib sealt südame eri osadesse. Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5. Purkyne kiud (eritusjuhtesüsteemi lõppharudena) Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaali palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Impulss levib erutusjuhtesüsteemist südamelihasrakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. 1% müokardi rakkudest on võimalised genereerima aktsioonipotentsiaale, see tähendab, et on võimeline kokku tõmbuma ilma välise stimulatsioonita. Siinussõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri,
Võimaldab tagada järjepidevust kampaaniate vahel Soodustab kiiret äratundmist ja mäletamist Võimaldab kiirendada sõnumi töötlemist Võimaldab juhtida assotsiatsioone ja emotsioone T.Hiob, 1997 Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone
teguritest ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada seal, kus nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur või sademete vähesus. Kui keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendega enam kohaneda, kutsub see esile häireid taime elus, sageli võib taim ka hukkuda. Pilet 18 Picea omorika (Pancic) Purkyne serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2..
sünnitanud naisest, gimääridest (inimese ja looma ristsugutisest) ning nõidadest. Arenes ka meditsiin. 16.sajandi I poolel lahkas Vesalius inimeste laipu, ilmusid ülevaated relvade poolt tekitatud haavadest, loomulikust äkksurmast, abordist, lapse tapmisest ning tundemärkidest, kas laps sündis elavana või surnuna. 19.sajandil töötasid juba tõelised kohtuarstid, arenes kohtu toksikoloogia (mürgitamine). 1823a tsehh Purkyne avaldab uurimise sõrmejälgedest ja püüab neid liigitada. 1892a ilmus Galtec´i raamat sõrmejälgedest, seejärel Vustich ja Henry lahendasid sõrmejälgede klassifikatsiooni. 1879a avaldas Prantsuse teadlane Bertillan oma antropoloogilistele mõõtmistele põhineva identifitseerimise süsteemi. Lõpuks tuleb meenutada Austria kriminalisti Hanss Grossi, kes pikkade aastate jooksul õppis tundma füüsika ja keemia aluseid, fotograafiat, mikrobioloogiat, mikroskoopiat, botaanikat ja
kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega-müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude sellist omadust nim.automaatsuseks, seetõttu süda võib töötada ka väljaspool organismi. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem- ,mis koosneb atüüpilisest lihaskoest,kuuluvad sinuatriaal-ja atrioventikulaarsõlm, Hisi-kimp, Hisi kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudene Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atriventikulaarsõlmeni. Sealt edasi Hisi kimpu, selle sääri ja Purkyne kiudusid pidi vatsakese lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihase kokkutõmme e.süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim.
A. Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B. Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust Südame automatism: Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks Erutuse levik südames: Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained),
siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1. Eelteaduslik psühholoogia 2. Filosoofiline psühholoogia 3. Teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinum ja vanim. Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt
vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1. Eelteaduslik psühholoogia 2. Filosoofiline psühholoogia 3. Teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinum ja vanim. Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt
atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp -> parem-vasak säär -> Purkinje kiud]. Sinutriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, kojad kontraheeruvad. Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus ainult ühest kohast. Juhtetee algab AV sõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade ja vatsakeste vahel oleva kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Vatsakeste vaheseinast levib aktsioonipotentsiaal Hisi kimbust algava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas
vastandvärvikontrast hele-tume kontrast soe-külm kontrast kvaliteedikontrast kvantiteedikontrast simultaankontrast värviline-värvitu kontrast Fooni ja objekti suhte lahendus · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone
annaabi.ee 
