6 märts · Narva pommitamine (umb 5% jäi Narvast alles) 9 märts · Tallinna pommitamine 600 sai surma, 25.000 jäi kodutuks (Eestlased püüavad iseseisvuda) Suvi 1944 · Luuakse Eesti rahvuskomitee Juht Otto Tief 18.sept Otto Tief kuulutab Eesti vabaks/neutraalseks. Tõmmati hermanni torni sini-must-valge lipp üles. Punaarmee tuli peale, valitsus võeti kinni, lipp tõmmati alla ning asendati punalipuga 22 sept Punaarmee sisenes Tallinnasse Nö ,, Tallinna vabastamine'' venelaste sõnul Meie nimetame seda Nõukoguse Okupatsiooniks (toimus 1944-1991)
rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu
Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud. S okupatsioon: taastati tööstus, Saksa sõjaväe varustamine, kehtestati kohustuslikud müüginormid, töötas vaid NSSTP INIMESED J. Stalin NSVL partei- ja riigijuht Hitler Saksamaa füürer Chamberlain Briti poliitik Franco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane
Eestile: Tallinn läks baasi vägede kontrolli alla. Keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised. 4. Eesti Vabariigi muutmine ENSV-ks ( juuli 1940) iseloomustus: Valitud Riigivolikogu palus võtta Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Arvatavasti oli selle otsuse teinud riik, kuid tegelikult oli otsus võetud kommunistide poolt. Tagajärjed Eestile: Vabastati mitmeid poliitilisi vange, sinimustvalge lipp asendati punalipuga. Ametisse nimetati uus kommunistlik ja Nõukogude Liidu poolt valitud valitsus. 5. Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed.
2. veebruar 1990 kutsus Ülemnõukogu kokku täiskogu, et propageerida isesesivus soovi nii kodus kui ka välismaal 12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti saaks taasiseseisvuda 14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL 9. märts 1991 korraldas Moskva
ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941
ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941
soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.
Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset järgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil Võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi: Nõukogude salakuulajat ja terroristi. Pika Hermanni tornis asendati Sinimustvalge punalipuga. Relvitustati Eesti sõjaväeüksused, mis olid saanud korralduse vastupanu mitte avaldada. Siiski puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sidepataljonil riigipöörajatega tulevahetus. 21. juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist Iuuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor
Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus, kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi:
sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu
EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus Võru kesklinna nõudes Ain Saare ja tema naise vabastamist. 24. detsembril 1987 lehvis taas Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 poolt korraldatud Lydia Koidula mälestusõhtul sinimustvalge lipp. Lipp varastati KGB töötajate poolt. 2
Tallinna saabus Stalini eriesindaja andrei Zdanov. Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juunil koguti Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni. Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Peaministriks oli Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks olid Riigivolikogu liikmed. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud).
t. mehed purju joota! Mul on rõõm siin mainida, et emal õnnestus sakslaste käes vangis olev isa Kuressaare tuttavate abil -- vabaks osta. Minu teada läks see maksma kaks vankritäit loomaliha. Isa jõudis koju mõned päevad enne põgenemisõhtut, milleks oli määratud 22. september, seega juhuslikult sama päev, mil' Tallinn taas venelaste kätte langes ja eelpool mainitud "punakangelane" Pika-Hermanil sini-must- valge Eesti riigilipu sirbi- ja vasara-punalipuga asendas. Minu mälu järgi läks õhtu pimeduses põgenike vedamine sõudepaatidel Võhmal asuvast Veerenina rannast eemalseisvale emalaevale mis oli ankrus Küdema lahe põhjaosas suhteliselt viperusteta, välja jättes mõningad raskemeelsed eemaldumised kaasa võetud kraamist. Ilma erandita, midagi peale väikese käsipakikese laevale kaasa võtta ei lubatud -- tuli ju ruumi säästa inimestele!
rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21.juulil kuulutas kommunistlik
toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus Nõukogude Liidu koosseisu -Juunipööre 21.06.1940 Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus vabakal, Moskva esitatud nõudmiste toetuseks, mõnituhat inimest, eesti lipp asendati punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine.
..........................................................................25 LISAD -Lisa 1 (küsitlusleht)........................................................................................26 -Lisa 2 (küsitluslehe vastused).........................................................................27 1. Sissejuhatus 3 Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid
Agraarnõudmised: rahvale tuleb tastuta maad anda. Ainus rahvuslik nõudmine oli emakeelne kooliharidus. Otsuste projekti lõppu lisati, et tegemist on soovitusega. Otsused jõudsid laiali üle kogu maa. Mitmel pool üle Eesti üritati aulakoosoleku punkte ellu viia. Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha keiserliku Venemaa vapp, vallamajades peksti puruks kohtukullid, lõhuti Vene riigi lippe, asendati võimaluse korral revolutsioonilise punalipuga. Kõige radikaalsem tegu oli vastavalt aulakoosoleku otsustele kohaliku omavalitsuse ülevõtmine. Seda on nimetatud ka vabariikide loomiseks (loodi ligi 50 kohalikku vabariiki, nt Velise vabariik). - Eesti Vabariigi priisõjameeste salgad. 17.09.2008 10.12 kuulutati Tlnas ja Harju mk-s sõjaseisikord, poliitilised miitingud ja väljaastumised keelatud, algas juhtivate isikute arreteerimine (rahvuslased, sotsdemid) 11.12
annaabi.ee 
