25,24 Hälve -0,003 mm BMAX 5 mm Põhihälve s (Tabelis) 0,035 mm 11.2.Tööko ja tolerants 6s 0,190 mm (Tabelis Valin: f t) 0,2 mm 11.3. Tööjoonis 12.Keskväärtuse ja standardhälbe vaheline graafik protsessivõime näitajate alusel Partii põhjal: Antud: Cp 1,0 Cp 1,11 Leian: s 0,035 mm (Cp = 1,0 järgi) Cpk 0,64 Bkesk 25,140 mm (USL+LSL)/2 s 0,032 mm Bkesk 25,102 mm 13. Mõõtme B töötlemisprotsessi täpsustase uPROD 0,035 mm 14. Kaliiber Mittelä Läbiv biv Alumi Alumin 24,98
võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pumbas vedeliku liikuma panemiseks: N n = QH g . (3.2) Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks
26 1220 7665,486 0,057 0,0057 0,129 0,0129 0,075 r 5773,503 22,222 44,444 0,018 Q 129,904 0,016 0,014 0,012 Ic, mA 0,01 Linear Regression for 0,008 IL, mA Power Regression for 0,006 0,004 0,002 0 3738,495 4366,814 4995,132 5623,451 6251,769 6880,088 7508,406 r 5780,53 IL, mA UR 1/I L C Rc R
f(x) = 0,1665749569 x^0,4797047394 0,1 0,4 0,1077851236 0,08 k (S/mol) 0,06 Column B Power R 0,2 0,0723106565 Power Regression for Column B 0,04 0,02 0,1 0,0575332318 0
Katse nr 1: 5 ReD=1.273* = 24,619 * 103 3. Kuluteguri α leidmine (Valem 3) ehk siis α= kus A= 1,76715*10-4 m2 – diafragma pind Δρ – rõhulang (Pa) ρ= 997,6 kg/m3 – vee tihedus 22°C (saadud lineaarse interpoleerimise abil) Katse 1. α= * =0,687 Tabel 1: Vee viskoosuse ja tiheduse sõltuvus temperatuurist Tabel 1 6 Graafik 1 Sõltuvuse Q = f (Δ p) graafik Graafik 1 Q = f (Δ p) y = 6E-08x + 9E-05 R² = 0,9782 0,00045 0,0004 0,00035 Q(m3/s) 0,0003
, kus t Studenti teguri väärtus antud valimi suuruse ning tõenäosuse tasemel (t = 2,01), sB mõõtme B standardhälve. 20,024 mm 20,172 mm 5. Mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetilise normaaljaotuse graafik int.nr. int.algus int.lõpp sagedus ni f(xi) sagedus ni' (ni-ni')2/ni' 1 20,026 20,041 3 2,327 1,8 0,77 2 20,042 20,056 5 4,454 3,5 0,67 3 20,057 20,072 6 7,139 5,6 0,03
B4 0,0010 0,0012 0,0015 0,0004 0,0035 0,0009 0,0004 0,0001 0,0008 0,0021 B5 0,0008 0,0042 0,0044 0,0004 0,0001 0,0006 0,0000 0,0015 0,0004 0,0021 3. Mõõtme B keskväärtuse intervallhälve tõenäosustasemel P=0,95% Studenti tabelist kriitiline t(=0,05; n=50) : 25,03 B 25,164 8 4. detaili mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetiline normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik f(x). Teoreetilin Kogus e kogus Interva Interva Interva mõõtmis Tihedusfunktsio intervallis (ni- ll lli algus lli lõpp el ni on f(xi) ni ' ni')2/ni' 1 25,035 25,047 4 2,026 1,3 5,38 2 25,048 25,060 4 4,120 2,7 0,63
m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]
Kokku 25 1 0,021645022 0,9 e 2,718 0,8 0,7 0,6 Column W 0,5 Linear Regression for 0,4 0,017 0,493347287Column 0,6396373948 W
pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2= 240l/s l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s
d 1 y progn 0,8591 12,6090 3,4383 9,4566 7,7371 3,389052 3,207725 0,880433 0,0032 6,954124 s2ad 3,61 F 1,719 f1 4 f2 6 Regressiooni graafik ja prognoosit Fkr 4,534 adekvaatne 18,00 16,00 x 1 3 5 14,00 f(x) = 2,8658355043x - 1,4336062523 s y progn 1,05 0,65 1,14 12,00
Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) λ=0,316 ℜ−0,25 Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) 0,9 1 √λ =−2 log ε ( ( )) 3,7 + 6,81 ℜ e ε= kus de . Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks. 3
18 85 28 0,186667 -1,678431 19 90 26 0,173333 -1,752539 20 95 24 0,16 -1,832581 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 -0,5 -1 Column E Column N Logarithmic Regression for Column N -1,5 -2 -2,5 tõus = -0,01875 ± 0,00032
Tasakaalus olevas vedelikus on asendi ja rõhu -erienergia konstantne. Kui vedelik liigub ,lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia. Absoluutrõhk on õhurõhu e. atmosfäärse rõhu ja vedelikusambast tingitud rõhu summa: p abs = p õ + gh Vedelikusambast tingitud rõhk on ülerõhk. p ü = Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk ,sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ( p abs < p õ ) ,siis on süsteemis vaakum. P vac = p õ - p abs. Üldkehtivas mõõteühikusüsteemis ( SI ) avaldatakse rõhk paskalites : 1 Pa = 1 N/ m2 Mittesüsteemsete ühikutena on olnud kasutusel atmosfäärid - tehniline ( 1 at = 1 kgf / cm2 = 9,81 * 104 Pa = 0,1 Mpa ) ja füüsikaline e. nn. normaalatmosfäär ( 1atm = 1, 01 * 10 5 Pa = 0,1 Mpa ) ning baar ( 1 bar = 10 Pa ). Kokkuvõttes võib õelda ,et mistahes atmosfäär on ligikaudu , baar aga täpselt võrdne 0,1 Mpa -ga.
m , kg 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! =f(M) Column X Linear Regression for Column X 000 1,50000 2,00000 2,50000 3,00000 3,50000 4,00000 4,50000 e lõppeb t n2 Abifunktsioonid Parameeter, Jõumoment M, Nurkkiirendus mille järgi n h h
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7
s2 ad 3,11 F 1,428 f1 3 f2 6 Fkr 4,760 adekvaatne x 1 3 5 s y progn 1,17 0,66 1,18 d y progn 2,86 1,61 2,90 y min p 1,76 9,51 14,74 y progn 4,62 11,13 17,63 y max p 7,47 12,74 20,53 Regressiooni graafik ja prognoositud punktide usaldusvahemikud 25,00 20,00 mitteoluline f(x) = 3,2548976926x + 1,3604048759 15,00 10,00 5,00 0,00 0,5 1 1,5Row 3 2 Linear Regression 2,5 3 Row 3 3,5
kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) kus . 2 Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks.
Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..................................................................................................................6 5
Balleri diameeter 200 mm 2.3.3 Sobiva pumba valimiseks tuleb leida hüdromootorisse antav vajalik töövedeliku maht (V) roolilehe pööramiseks poordist-poordi ehk nurga 2max võrra. V = z× ×(Rs2 Rb2) H×2max / 3600 [ m3; l] Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 12 Sergei Dombrovski MM42 V = 3*3,14*(0,352 0,12)*0,5*(70°/360°) = 0,103 m3 = 103 l 2.1.5. Hüdropumba vajalik tootlikkus: Q = V/ o × ; [m3 /h ; l/min ] , kus o = 0,96... 0,98 (hüdromootori mahuline kasutegur) = 28 sek ( roolilehe pööramiseks nõutud aeg). Q = 103/0,97*28/60 = 49,5 l/min 2.4 Kruvipumba ja elektrimootori valik Tabel 3. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 13 Sergei Dombrovski MM42 Valin IMO pumba: 6D-137 [Tabel 3. ]
kokku 25 23 25 Eksponentjaotus 8 0,02 7 6 0,015 Column F 5 Column J 4 0,01 3 2 0,005 1 0 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100
Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk 1 D4H-II 22 1400 1,05 2 24 1420 1,06 3 D5H-II 27 1470 1,07
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
