see pole õige vererõhu näitaja. Pidevalt kõrgenenud vererõhku nim. hüpertooniatõveks. Arterioolides pole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk 70-80. Arterioolne läbides vererõhk langeb 80-t 40-le. 40-lt ubes 15-ni. Veenides langeb rõhk 15-lt kuni -5-ni õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse
sünapseid HINGAMISELUNDKONDRinnaõõnes asuvad kopsud.Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt hingetorusse,sealt kopsudesse. Kopsud koosnevad kopsusombukestest, mida ümbritsevad peened kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse. Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal VERERINGE-ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID. Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID. Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri
hüpotermiasse e. alajahtumisse, mis on seisund, kus süda piirab sooja vere transporti vähem tähtsamatesse kehaosadesse (käed, jalad jne.) ning hoiab seda rohkem tähtsamatele kehaosadele ja organitele (aju, kopsud jne.) Veresoonkonna moodustavad veresooned, mille kogupikkus ulatub kuni 100 000 km, millest enamiku moodustavad kapillaarid e. keha kõige peenemad veresooned. 3 1. Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e
pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi).
16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19."Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja
tõttu hüdrostaatilisele rõhule, siis on seistes hädaoht, et veri jääb jalgadesse seisma. Ometi ei juhtu seda. Miks? Neli põhjust, mis veri jookseb ka altpoolt ülespoole: 1) veeni ümbritsevate lihaste kokkutõmme (liikumisel tugeam) – suruvad veenide peale, panevad sellega vere liikuma. 2) klappide olemasolu veenide sisepinnal (vt jalaveresoonte pilti, kapid näha) 3) negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohas südamesse – toimib imeva pumbana 4) negatiivse rõhu teke rindkere õõnes sissehingamise ajal. Liikumatuse korral kuhjub piimhape lihastesse ja lihased „surevad ära.“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab järjekordse portsjoni verd aorti – see annab tõuke vastu aordi seina ja paneb selle võnkuma. See
tsütokroom b vahel. Takistab nõrgalt seotud ubikinooni seondumist ja lõpetab seeläbi elektronide liikumise läbi kompleksi. b tüüpi heemid ja teised redokstsentrid muutuvad täielikult oksüdeerituteks, sest elektronid lahkuvad ja neid ei asendata. Kompleks IV, tsütokroomi c oksüdaas Bakteriaalse kompleks IV struktuur defineeriti 1995, imetaja kompleksi struktuur 1996 Kompleks IV funktsiooniks on hapniku redutseerimine tsütokroom c arvel. Töötab nagu kompleksid I ja III prootonite pumbana. Sisaldab rea redokstsentreid analoogiliselt eelmiste kompleksidega. Tsütokroom c oksüdaasil on imetajate mitokondrites 13 subühikut, 28 transmembraanset domeeni, molekulmass ca 210000 Da. 3 subühikut kodeeritud mitokondriaalse genoomi poolt ja just need sisaldavad redokstsentreid. 10 tuuma genoomi poolt kodeeritud polüpeptiidi on regulatoorse või isoleeriva funktsiooniga. Hapnik jõuab aktiivtsentrisse kanali kaudu, mis algab lipiidses kaksikkihis.
12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm tiivutud; keha lapik; silmad tihti puuduvad. ELUVIIS/KOHT nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest; vastsed sarnanevad valmikuga. 13. O. Anoplura – täilised Eestis ~10 liiki MORFOLOOGIA 1 – 6 mm tiivutud; silmad sageli puuduvad; haardjalad karvadest kinnihoidmiseks; söögitoru eesmine osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT toituvad peremeeste verest; munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. 14. O. Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene tiivapaar tugevam kui tagumine Lutikalised. Sarnastiivalised 14. SO. Heteroptera – lutikalised Eestis 454 liiki Maismaa taimtoidulised; Vee taimtoidulised; Vee röövtoidulised; Maismaa röövtoidulised; Parasiidid 14. SO. Homoptera – sarnastiivalised Eestis ~700 liiki Tsikaadid. 15. O
Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest. Tugev higieritamine, vere muutub paksemaks, tõuseb kõikide veregruppiude hulk. Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas. Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva. Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused
tendentsi, st tendentsi saada taandatud. Elektronid loovutatakse negatiivsema redokspotensiaaliga reaktsiooni poolt ning võetakse vastu positiivsema redokspotensiaaliga. Vabaenergia muut reaktsiooni poolt. Elektronid kaotavad energiat liikudes läbi hingamisahela kompleksidest I (või II) kompleks IV. 3. ETS 4 kompleksi. Kompleks I: elektronide ülekanne NADHCoQ, ensüüm: NADH-CoQ oksüdoreduktaas. Kompleks koosneb enam kui 30 subühikust ja töötab prootonite pumbana. Kompleks II: suktsinaadilt ubikinoonile, ensüüm: suktsinaadi dehüdrogenaas. 4 subühikut, neist 2 integraalsed membraanivalgud, 2 mitokondri maatriksis; 5 prosteetilist rühma (FAD, 3 Fe-S klastrit, CoQ). Suktsinaadi dehüdrogenaas on ühtlasi TCA tsükli ensüüm. Kompleks III: ubikinoonilt tsütokroom c-le, +
13.Pumpjaamad Hüdroakumulatsioonielektrijaam on hüdroelektrijaam, mis toodab elektrienergiat tema enda poolt akumuleeritud potentsiaalse vee-energia arvel. Hüdroakumulatsioonielektrijaama ülemist ja alumist veehoidlat ühendava torujuhtme alumise otsa juures jaama hoones paiknevad hüdroagregaadid võivad koosneda pööratava tööreziimiga elektrimasinast (generaator- mootor) ning hüdroturbiinist ja pumbast või pööratava tööreziimiga elektrimasinast ja nii turbiinina kui ka pumbana töötavast hüdromasinast. Öisel ajal, kui elektrienergiat tarbitakse vähe; pumpab hüdroakumulatsioonielektrijaam teistest elektrijaamadest (tuumajaamad) saadava elektrienergia arvel vett alumisest basseinist ülemisse (akumulatsioonibasseini), energiasüsteemi tippkoormuse lastakse kogutud vesi tagasi hüdroturbiinidele, mis käivitavad generaatoritena töötavaid elektrimasinaid. Hüdroakumulatsioonielektrijaamade puhul on põhiliseks probleemiks pööratavate agregaatide
Klappide mittetäielikul sulgumisel või südameõõntevaheliste avade ahenemisel tekivad kahinad, mille järgi on võimalikdiagnoosida klapirikkeid. (1) Südame poolt tehtav töö on käsitletav vatsakestes toimuvate rõhumuutuste ületamisena, mis vasakus vatsakeses on 0-st kuni 120-130mmHg-ni ja paremas vatsakeses 0-st kuni 25-30 mm Hg-ni. Diastolis langeb rõhk aordis 80 mmHg-ni ja kopsuarteris 8 mmHg-ni, seega vasak vatsake töötab kõrgrõhu- ja parem vatsake madalrõhusüsteemi pumbana. Verd liikumapanev jõud on süstoolsest ja diastoolsest rõhust tulenev keskmine arteriaalne vererõhk Pa, mis kehavereringes on võrdne u 100 mm Hg-ga. Vasaku vatsakese töö A=V*Pa+ 1/2m*v2 V-vasaku vatsakese löögimaht 70*10-6m3(70ml) Pa-keskmine arteriaalne vererõhk 13,3 kPa (100 mmHg) m-aorti paisatud vere mass 70*10-3kg (70g) v-keskmine vere liikumise joonkiirus aordis (0,5 m/s) Arvestamata vere tihedust suuremaks vee tihedusest, saadi töö väärtus
Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Tsfunftide aluseks- suurtootjad tooraine käsitöölistele, toodang vastu. manufaktuur- ebaprof tööjõud, rajavad nii riigid kui ettevõtjad, kvaliteet halvem Peamised energiaallikad. vee-ja tuuleenergia, veerataste suurus kärjest suurem Puidu ulatuslik tarbimine. “puuaeg”, Kesk-E on metsad maha raitud. puusüsi-kütteks, tööstuses. Söe miilamine- põletaminne. Tehisenergia kasutuselevõtt. aurumasin, varauusajal lõpul. algul kasutatid pumbana. Muutused eurooplase toidusedelis. põhiline teravili-nisu ja rukkis(eurooplane päevas üks kuni 1.5 kilo leivatooteid), liha tarbminime väheneb 100kg 15kg aastas. kala suureneb Tee ja kohv. kohv- hiinas ja jaapanist(euroopasse etioopiast), tee 3x kallim Hindade revolutsioon, selle põhjused ja tagajärjed. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest
2) Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3) Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4) Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga tähtis, sest negatiivne rõhk toimib imeva pumbana – tõmbab verd südame suunas (kuna veenides ei ole neid elastseid lihaskiude, mis vere nii hästi liikuma paneks). Veenides paneb vere liikuma Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme Klapid, mis ei lase verd tagasi voolata Negatiivne rõhk südame õõnesveenide alguses Negatiivne rõhk ridkere õõnes sissehingamise ajal Vererõhk vere liikumisel langeb, kuna peab teekonnal üle saama takistustest – veresoonte seinu.
Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3. Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4. Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga tähtis, sest negatiivne rõhk toimib imeva pumbana – tõmbab verd südame suunas (kuna veenides ei ole neid elastseid lihaskiude, mis vere nii hästi liikuma paneks). Veenides paneb vere liikuma: a. Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme b. Klapid, mis ei lase verd tagasi voolata c. Negatiivne rõhk südame õõnesveenide alguses d. Negatiivne rõhk ridkere õõnes sissehingamise ajal Vererõhk vere liikumisel langeb, kuna peab teekonnal üle saama takistustest – veresoonte seinu
e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur
lühiajaliselt jätkuda. Selle äratundmine on tähtis, sest kodade aktiivsuse korral on näidustatud fikseeritud kardiostimulatsioon sagedusel 100 korda minutis. PEA/EMD Pulsita elektrilise aktiivsuse (PEA) all, mida nimetatakse ka elektromehaaniliseks dissotsiatsiooniks (EMD), mõeldakse sellist pulsita rütmi, mille korral monitori pildi järgi võiks eeldada südame tavapärast funktsiooni, kuid tegelikult südamelihas ei tööta ja süda pumbana seisab, järelikult ei ole ka tunda pulssi.. Tavaliselt on see halva prognoosiga, kuna sageli on selle 423 põhjuseks tõsine akuutne südameinfarkt. Muudeks põhjusteks võivad olla näiteks (raske) südame (perikardi) tamponaad, pulmonaalemboolia, pingeline õhkrind või suur verekaotus / hüpovoleemia või hüpoksia (vt ALS-algoritm – reversiivsed põhjused, 4H ja 4T). Prekordiaalne löök
annaabi.ee 
