Edgard Voloshko MM41 M/S Baltic Princess Roolimasin Aktuaator Tüüp: RV 10503 Mark: FRYDENBÖ steering gear Rooliballeri diameeter: 455 mm ° Maksimaalne roolinurk: 2 x 46, 5 Arvutuslik rõhk: 100 bar Kaitseklapi avanemise rõhk: 100 bar Töörõhk: 80 bar Arvutuslik moment: 1269 kNm ° Pööramise aeg 1 pumbaga (35030) ...
h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise vältimine ning selle kaudu sõiduki juhitavuse säilitamine pidurdamisel. 1.1.2 Veojõukontroll Levinuim veojõukontrolli inglise keelne lühend on ASR ehk Automatic Slip Regulation
4. Indikaatorlampide ühendamine. Indikaatorlampide ühendamiseks on emaplaadil olemas spetsiaalne nõelte kogumik mis ongi mõeldud arvuti korpuse esipaneeli lampide ja lülitite ühendamiseks. Lambid tuleb ühendada täpselt õigete nõelte otsa ühendades samuti õieti ka + ja poolused antud nõelade otsa. 5. Jahutusventilaatori ühendamine (CPU) Protsessori jahutusventilaatori ühendamiseks on kaks pesa, üks on mõeldud peamise jahutuselemendi ventilaatorile ja vee bloki puhul pumbale ning teine on mõeldud teise ventilaatori jaoks, kui jahutusel peaks olema teine ventilaator. Protsessori jahutusel on reeglina alati jahutuse ventilaatoril 4 nõela. Millest neljas tegeleb enamus aega jahutuse ülitäpse kontrollimisega. 6. Püsimälu ümberprogrammeerimine. Kahjuks ei leidnud või ei oska leida antud asja kohta infot.
HOOLDUS KORRALINE JA PLAANIPÄRANE KASUTUSAEGNE KASUTUSJÄRGNE IGAKUINE / IGANÄDALANE TÄHTAJALINE HOOLDUSE HULKA KUULUB VÄLISPINNA PUHASTUS PUMBA JA PAAGITORU TÜHJENDUS VAAKUMPUMBA TÜHJENDUS KRAANID/VENTIILID/SISENDID/VÄLJUNDID KUIVATADA JA KONTROLLIDA IMIVOOLIKUTE PUHASTUS IMISÕELA PUHASTUS VAHU KASUTAMISE KORRAL PUMBA LOPUTUS PUMBA LAAGRITELE MÄÄRDEAINE LISAMINE MOOTORPUMPADEL KÜTTE KONTROLL JA LISAMINE OHUTUSTEHNIKA OHUD PUMBALE HÜDRAULILISED LÖÖGID TELGJÕUD PUMBA TÖÖRATTA EES JA TAGA KAVITATSIOON KOLBPUMBA ÜLEKUUMENEMINE KLAPPIDE KULUMINE ROISKUNUD VEE OSAKAAL PAAGIS
vahemikus 45 kJ/mol kuni 50 kJ/mol Pumba kasutegur vahemikus 85% kuni 95% Kuidas Na+-K+ ATP-aas töötab? Pump võib esineda kahe konformatsioonilise vormina: Sisekeskkonda avatud kõrge afiinsus Na+ suhtes Väliskeskkonda avatud kõrge afiinsus K+ suhtes Valgu fosforüleerimine põhjustab sisse avatud konformatsiooni ülemineku välja avatud konformatsiooniks Kardiotoonsed steroidid nagu ouabaiin ja digitoksiin seostuvad pumbale ja lukustavad selle välja avatud konformatsiooni Kotransport süsteemid: sekundaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energia arvel töötavad ioonpumbad genereeivad membraanile ioonide gradiente (primaarne aktiivne transport) Ioongradiendid asuvad tasakaaluolekust kaugel ja kujutavad endast potentsiaalseid energiaallikaid Ioongradientides sisalduvat energiat on võimalik kasutada minite teiste ioonide transportimiseks vastu nende kontsentratsiooni gradienti
katlavee taseme reguleerimisel ....näiteks andur mõõdab kui palju on vett katlas ja saadud signaal võimendatakse ja saadetakse edasi näiteks katlavee toite pumbale mis kas annab vett katlasse juurde või siis pump seiskub. Automaatjuhtimine on protsess, mille puhul operatsioonid teostatakse süsteemi abil, mis funktsioneerib ilma inimese osavõtuta vastavuses etteantud algoritmile.(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine.
• Hea pihustamise kvaliteet saavutatakse tänu sellele, et surumise algmomentil, mill plunzeri kiirus PLOKKPUMBAD Plokkpumpi kasutatakse väikes ja ka keskmise suurusega kiirekäigulistes SPM es. KÜTUSE SISSEPRITSIMISNURGA REGULLEERIMINE[γ ] Kuna plokkpumpades on kõik pumbad ühes korpuses ja saavad liikumise pumbanukkvõlli nukkidelt, millised on igale pumbale oma individuaalne nukk ning nukid ei ole reguleeritavad, siis pumba reguleerimine toimub nukkvõlli pööremisega.Reguleerimine viiakse läbi pumba nukkvõlli ja mootori väntvõlli vahelise ülekande korrikeerimise teel. Selleks ühendame lahti pumbanukkvõlli ja mootori väntvõlli vahelise ühendusmuhvi ja pöörame ülekannet ühele – või teisele poolele.Seisev muhvipool on varustatud ühe märkkriipsuga ja pööratav muhv on
Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö L imi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk. pi= psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. 23 Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö
hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis. Tank on jagatud kaheks kambriks, üks kamber kummalegi pumbale. Igas kambris on madala õlitaseme indikaator. 1.5 Hüdraulilise rooliseadme põhilised rikked - iga 1000 töötunni järel võtta hüdraulikaõli analüüsid, kontrollida õlifiltreid, hüdropumba korrasolekut - 10000 töötunni järel kontrollida pumbamootori laagreid, pumbalaagreid, roolimasina rootoritihendite ja balleritihendite korrasolekut. Kontrollida hüdrojagajate ehk solenoidide korrasolekut. 2. Arvutuslik osa 2.1 Roolilehele mõjuvad jõud ja momendid 2.1
hõõrdele . Pumba konstantsel rõhul (p=const = 200) pöörete arvu suurenemisega mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja sellega rõhukaod; Pumba konstantsetel pööretel (n = const = 1500 min-1) rõhu tõusuga mehaaniline kasutegur suureneb, sest ülekantava võimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu. m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus , mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 Täiskasutegur = v h m , ehk 10 = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides = 0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus
.. 0,98 2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp . h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele : m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus ,mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 4. Täiskasutegur = v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus
Pakkimismaterjale tuleb hoida lastele kättesaamatus kohtas, sest need võivad olla ohtlikud. Viige nimetatud materjalid spetsiaalsesse jäätmete kogumiskohta, sest pakend ei ole bioloogiliselt lagundatav. 6.0 Peamised tehnilised funktsioonid Seade töötab pumbaga, mis käivitatakse käsitsi. Pumba käivitussurve on alla 400 N. Hüdrojõu piirdelüliti tõstehoova liikumistee lõpus. Liikumistee lõpus on mehhaaniline tõkis. TABEL 6 5 Maksimumrõhu ventiil, mis on paigaldatud pumbale ja kontrollib, kas rakendatav koormus vastab seadme tootja poolt lubatud maksimumkoormusele. Kaitseventiil, mis hoiab ühtlast langemisskiirust vastavalt kehtivaile normidele, sõltumata koormuse raskusest. Ohutusseade, mis kaitseb juhuslike ja riketest tingitud allalaskmise eest. 7.0 Tõstuki töökorda seadmine Pärast masina komponentide väljavõtmist pakendist kontrollige, kas kõik osad on olemas ja kahjustamata. Pärast seda valmistage tõstuk tööks ette.
54,4 12,7 12,7 0,18 + 0,000551 + 0,187875 + 0,1230187 +1122 = 0,0456 kg m 2 960 960 960 2 16 6.6. Mootori valimine püsiva ja muutliku koormusega kestevtööks Ülesanne 6.10 Valida püsivkoormusega kestvas talitluses, S1 töötavale pumbale lühisasünkroonmootor, mis on pumbaga ühendatud otse, siduri vahendusel. Keskkonna temperatuur kk = 50 °C. Pumba jõudlus Q p = 36 m3/h, tõstekõrgus 20 m, pumba kasutegur p = 0,55 , pumba pöörlemissagedus np = 24,2 s-1. Pumba võimsus Qp p P= , pü kus p on pumba rõhk, Pa, ü ülekande kasutegur. Pumba rõhk peab olema vähemalt 1m H2O = 9,81 kPa,
Kuid on mõni oluline erinevus: puudub igasugune mehhaaniline side rooliratta ja juhtrataste vahel; süsteemi on tööle pandud kaks pumpa: hammasrataspump -töörõhu tekitaja, planetaarpump-hüdrojaotur, õli juhtimiseks töösilindrisse ja pumpamiseks -juhtimiseks töösilindrisse, kui põhipump ei tööta. Juhul kui peapump lakkab töötamast või kui mõnel muul põhjusel puudub vajalik rõhk süsteemis, kuid on ikkagi olemas õli, saab traktorist juhtida traktorit tänu pumbale, mis töötab rooliratta pööramisel. Nüüd peab traktorist aga rakendama tunduvalt suuremat jõudu, sest ta pöörab ka samal ajal juhtrattaid. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et roolivõimendi süsteemis säiliks alati piisav rõhk, ükskõik kui madalatel väntvõlli pööretel ka mootor ei töötaks. Samas peab olema säilitatud ka pumba vajalik tootlikkus. NSVL ajast pärit traktoriga T150K (esimesed mudelid) oli
ajal erineva sagedusega ja südamel korralikku rütmi ei olegi – viib surmani (südame pump ei suuda töötada). Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. 6. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjusatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1) Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesuhust rõhku Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud
kokku erineval ajal erineva sagedusega ja südamel korralikku rütmi ei olegi – viib surmani (südame pump ei suuda töötada). Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. F. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjustatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2
Vedeliku voolukiirus torus on seda suurem, mida suurem on vedelikutasemete kõrguse erinevus, ja voolamine kestab seni, kuni vedelikutasemed anumates on võrdsustunud. Et voolamine saaks toimuda pidevalt, tuleb tööle panna pump, mis teisest anumast vedelikku pidevalt esimesse anumasse jälle tagasi pumpaks ja vedelikutasemete erinevuse konstantsena hoiaks. Elektrivoolu korral vastaks voolutorule juhe, rõhkude erinevusele toru otstes potentsiaalide vahe juhtme otstes, pumbale vooluallikas. Vedeliku voolukiirus oleks voolutugevuse analoog, kuid siin pole analoogia täielik – vedeliku voolamiskiirus on võrdne ruutluurega vedelikutaseme rõhkude erinevusest ühendatud anumates, samas voolutugevus ei ole võrdeline ruutjuurega potentsiaalide vahest. 3 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised. 1. Soojuslik
annaabi.ee 
