Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt, vältimaks omavolilist lahtitulekut. Puksiirtross peab olema ja vastama laeva veeväljasurvele. On keelatud alustada pukseerimist enne kui on saadud teade puksiirtrossi korralikust ja lõplikust kinnitamisest, mis peab tagama iseenesest lahtituleku, samaaegselt kiire lahti andmise. Puksiir haagile on keelatud kinnitada midagi muud peale puksiirtrossi. Pukseerimisel on keelatud:
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m
ARKI TEOORIAEKSAM 1. Millised ohud võivad tekkida juhikohalt lähitulede käsireguleerimisseadme kasutamisel? Vastusõitvate sõidukijuhtide pimestamine Valgusvihu liiga lähedale suunamine 2. Kus on parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal Kohas, kus takistatakse teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu 3. Milline võib olla suurim lubatud kiirus pukseerimisel? 50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4..
Asulas tee aarest - 0,2m Kõnnitee peab olema vaba - 1,5m Laadimisel peab olema tee vaba 1,5m ja ühistõiduki teest 15m kaugusel Ei tohi parkida trammiteel -1m Ülekäigurajal - 5m Lõikuval teel/ristmikul -5m Peatuda ei tohi 15m enne trammipeatust Raudteeülesõidukohast (Enne/pärast) - 50m Suverehvide mustri sügavus - 1,6mm - Asulas tohib ühesuunalisel teel parkida vasakul poolel. - Asulaväliselt võib teepeernale parkida Sõidukiirus Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h Pukseerimisel: 50km/h Pukseeitava sedame puhul: 25km/h Suurim lunatud kiirus heades ilmaoludes: 120km/h Asulas lõpetab ristmik kiiruspiirangu. Esmalubade omanikel on suurim lubatud kiirus: 90km/h Sõidukiiruse alandamist: 10km/h võrra või 20km/h võrra. Kerghaagisega võib sõita auslaväliselt teele kehtestatud piirangugtest, ehk maksimaalse kiirusega. Juht kes ei sõida lubatud suurima kiirusega: Tuleb sõida parempoolsel sõidurajal, hoida
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed
Laev peab olema pukseerimiskõlblikus seisukorras. (3) Pukseerimise käigus kahju tekkimise korral pukseerimises osalejale või kolmandale isikule loetakse pukseerimislepingu poolte vahelises suhtes vastutavaks laev, mille kaptenil oli navigatsiooniline juhtimine, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, loetakse töökorras jõuseadmetega liikurlaeva pukseerimisel, et navigatsiooniline juhtimine lasub pukseeritava laeva kaptenil. Laevapere, kes on allutatud teise pukseerimises osaleva laeva kapteni navigatsioonilisele juhtimisele, peab tegema enda poolt võimaliku, et pukseerimine oleks ohutu. (4) Pukseerimise ajal ohtu sattunud laeva ja sellel asuva lasti päästmisel ei ole pukseerijal õigust nõuda päästetasu, välja arvatud juhul, kui ta osutas sellist abi, mis väljus
teel? 90 km/h. 70 km/h. 50 km/h. 12. Kas tähistamata veos tohib sõidukist ettepoole ulatuda? Ei. Jah, kui veos ei ulatu ettepoole üle 1 m. 13. Kui kaua реаb liikuskahju saaja säilitama oma liiklusõnnetuses kahjustatud vara liiklusõnnetusest teatamise järgselt? Kuni ülevaatuseni kindlustaja esindaja poolt, või 7 päeva. Kindlustusandja kirjalikul palvel kuni 15 päeva. Kuni 2 päeva. 14. Kui pika vahemaa peab jätma painduv ühenduslüli pukseerimisel sõidukite vahele ja kuidas peab see olema tähistatud? Vahemaa peab olema 5...8 m. Ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Vahemaa peab olema 2...3 m. 16. Millal satub möödаsõitjа ohtu? Kui möödаsõidеtаv alustab ise möödаsõitu. Kui möödаsõidеtаv kiirust suurendab. Kui möödаsõidеtаv оmа kiirust tunduvalt vähendab. 17. Milline märk kohustab peatuma tollipunkti juures? C. B. A. 18
Lekete tõkestamiseks võlliliini veekindlatest vaheseintest läbiviigukohtades kasutatakse mitut tüüpi vaheseinatihendeid. Ahtri poolt võib tihendi kere sisse olla pressitud pronksvõru. Laagrite läbivajumisel saavad võllid toetuda sellele pronksvõrule . Ohutuse tagamiseks peab võllikoridoris võlliliini kõrval kulgev teeninduskäik olema vähemalt 500mm lai ning varustatud võlliliinipoolsete kaitsepiiretega. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse laeva pukseerimisel või remonttööde tegemisel varustatakse võlliliin lint- või klotstüüpi võllipiduriga. Laeva ekspluateerimisel vastavalt laeva laadungile, ilmastikutingimustele jne, töötab võlliliin väga erinevates sageli muutuvates tingimustes , tekitades võlliliinis erinevaid pingeid ja koormusi. Peamasin annab läbi võlliliini sõukruvile edasi vahelduvalt muutuva jõumomendi , mis võrdub Mp = 9554 Ne/ n * vl (Nj m ). , kus vl on võlliliini kasutegur.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid 12
2) teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled; 3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast; 4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud; 5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses; 6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist. (LS § 50 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 7) 37. Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h. Pukseerimisel: 50km/h Pukseeritava seadme veol: 25km/h Mopeed: 45km/h Pisimopeed: 25km/h Liikurmasin: 40km/h Tasakaaluliikur: 20km/h
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid. Retsess on laiem niss võllitunneli tagumises otsas. Samasugune retsess võib esineda ka võllitunneli masinaruumi poolses otsas. Retsess hõlbustab võlli juures tehtavaid hooldus- ja remonttöid. Retsessiks kutsutakse ka jäämurdja ahtris paiknevat väljalõiget, millesse sobitatakse pukseeritava laeva vöör pukseerimisel tandemina raskes jääs Retsessiks nimetatakse ka vaheseina sisse ehitatud nissi, milles võib olla paigaldatud mingi seade või mehhanism. . Võlliliin. Võlliliini ülesanne on anda peamasina pöörlemine üle käiturile sõukruvile. Võlliliin koosneb järgmistest elementidest: sõuvõll, mille tagumise otsa külge kinnitatakse sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin
hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva filtri ja surub selle edasi juhtklappidele. Rõhku piiratakse reduktsioonklapiga (rõhupiirdeklapiga). Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. NB! Automaatkäigukastiga auto pukseerimisel õlipump üldjuhul ei tööta ja käigukasti pöörlevate osade määrimine jääb puudulikuks. Sellisteks juhtudeks on auto valmistaja andud eri juhised, mis sisalduvad auto kasutusjuhendis. Tavaliselt on erandkorras pukseerimine lubatud lühikese vahemaa ja hästi väikese sõidukiiruse (alla 30 km/h) puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning
Töö nr. 4 1. Hüdromehhaanilise täisautomaatse käigukasti põhiosad 2. Hüdrotransformaatori ülesanne, ehitus 3. Lock-up'i ülesanne, rakendumine 4. Käiguvähendaja kasutamise eesmärgid 5. Hüdrotransformaatori ülevooluklapi ülesanne 6. Hüdrotransformaatori juhtimisventiili ülesanne 7. Käigukasti elektroonilise juhtimissüsteemi koostisosad (3 asja) 8. Käigukasti õliga toitesüsteemi rõhk ja töötemperatuur 9. Nõuded teehöövli pukseerimisel 10. Õlitaseme kontroll käigukastis Vastused: 1. 2. vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust ülevooluklapp, juhtimisventiil 3. Pumprattaturbiinrattaühendamine ja lahutamine 4. Tagasilla põhiosad: • Peaülekanne (kahekordne, ühekordne) (muudab pöördemomenti, • Kahekordne peaülekanne Vedav koonushammasratas, veetav koonushammasratas, vedav silinderhammasratas, veetav
Edasi ava selle kausta aken, kuhu soovid failid kopeerida või siirdada, ja anna menüüst Edit korraldus Paste (Ctrl+V). Neid korraldusi võib valida ka paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst. Siirdamisel eemaldatakse failid lähtekaustast, kopeerimisel jäävad nad sinna alles. Kui akna vasakus pooles on näha kaustapuu, võib märgistatud failid või kausta pukseerida kaustapuul vajaliku kausta ikoonile. Hiirenupu vabastamisel peab hiirekursori noole ots paiknema vajalikul ikoonil. Pukseerimisel failid vaikimisi siirdatakse, v.a juhul, kui pukseerid nad flopiseadme ikoonile (siis failid vaikimisi kopeeritakse). Kui hoiad pukseerimise ajal Ctrl- klahvi allavajutatuna, siis kõvakettal failid kopeeritakse (kopeerimise korral on kursori kõrval plussmärk). Pukseerimine vajab suuremat vilumust. Kui siirdasid või kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo, mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud failid.
Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine võib olla juhitav paadist või vintsi juhtpuldist. Tõstmine on lubatud nelja inimesega, tõstekiirus 5m/min. Maksimaalne veeskamise kreen 20º ja triim 10º. MOB paat Fassmer FRR 6.1. Paadi ülesandeks on otsida, leida ja tuua laeva inimene, kes on kukkunud üle parda ning abistada parvede pukseerimisel MES jaamade aktiveerimisel. Tegemist on isepüstiva ja isetühjeneva kiirvalvepaadiga. Asub paremas pardas. 5 Mahutavus 6-10in L=6,1m B=2,46m H=2,4m Kaal 6 inimesega 1400kg Mootori võimsus 60hj (bensiini päramootor) Kiirus üle 20 sõlme kolme inimesega paadis Veeskamine toimub gravitatsiooniliselt või elektriliselt vintsi abil. Taavetil on lainetuse kompenseerimise süsteem. Paadi tõstmine on võimalik käsitsi või elektriliselt. Valvepaat
hüdrodünaamilise muhvi kaudu. mootori täisvõimsust ainult laeva täiskäigul, kõigil teistel reziimidel Mehaanikute ülesanne on osata valida optimaalne programm mootori Püsikäigureziimi korral mootori töö sõukruvile läbi reduktori ja töötab peamasin alakoormusega. juhtimiseks töötamisel eritingimustes , näiteks jääs , pukseerimisel, muhvi oluliselt ei erine otseülekandega tööreziimist. Muhvi ja See tähendab, et fikseeritud labadega sõukruviga töötavale korpuse kinnikasvamisel jne , et mootorit ülekoormata saada reduktorülekandega kaasnevad mõningad kaod, mis vähendavad peamasinale tuleb mootori täisvõimsuse saamiseks projekteerida optimaalne laeva kiirus optimaalse kütuse kulu juures. propulssiivkompleksi kasutegurit
Seda peab arvestama ankrute ära andmisel. Puksiirtrossi edastamine võib osutuda küllalt keeruliseks, kuna tuule või hoovuse suund võib osutuda ebasobivaks. Võimalusel tuleb juht-otsa edasi andmiseks kasutada laeva paati. Joon. 17.14. Õiged (1, 3 ja 4) ja valed (2 ja 5) puk-siirtrossi kinnitamise võtted. Puksiirotsade kinni-tamise meetodid on samad, mida kasuta-takse ka merel avarii- pukseerimisel (vt. Joon. 17.14.). Puksiirots tõmmatakse pingule ankrukettide sisse võtmisega. Pukseerimist alustatakse madalast käigust suurendades järjest sõukruvi pöördeid ja peli tõmmet. Kui pukseeriv laev on viinud oma tõmbe maksimumini ja töötab püsival reziimil, lisatakse sellele madalikul oleva laeva tagasikäik (kui seda saab anda vinti vigastamata) ja tema ankrupelide tõmme (kui ankrud on selleks ette valmistatud). Kasuks tulevad madalikul olevat laeva kiigutavad ja
annaabi.ee 
