Iseseisev töö nr 5 Ülesanne 5. I osa Ümarpuidu mahu määramine erikaalu abil Ülesande esimese osa eesmärgid On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Mahukaalu meetod Puidukoguse kaal on 10,058 tonni Puidukoguse määratud erikaal on 0,790 Puidukoguse maht on 12,732 m3 Hüdrostaatiline meetod Puidukoguse kaal õhus on 23,976 tonni Puidukoguse kaal vees on 4,097 Vee erikaal on 1,000 t/m3 Lisaraskuse maht on 1,500 Puidukoguse maht on 18,379 m3 Ülesanne 5. II osa Puistu tagavara määramine mudelpuude meetodil Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2
vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F Koonekoefitsent- Suhtarv, mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel. -Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas -Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni Kõige levinum on normaal koonekoefitsent q2= d0,5h/d1,3m; 8. Puidukoguse mahu määramise ksülomeetriline meetod. · Vedeliku math suureneb sinna pandud objekti mahu võrra · Tuleb arvestada ka lisaraskuse mahuga 9. Puidukoguse mahu määramise hüdrostaatiline meetod. · Põhineb Archimedese seadusel · Puit kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub selle poolt välja tõrjutud vedelik 10. Puidukoguse mahu määramine mahukaalu meetodil. Suuremast kogusest võetakse proov, millel mõõdetakse nii math kui ka kaal · Suurem kogus kaalutakse
Puhtpuistutel puudeub alternatiiv ekstreemsetes kasukohtades, selle eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamise. Segametsade eelised on aga see et tavaliselt on segamets tootlikum, okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu. Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. Optimaalse tootlikusega võrastiku loomine ning valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised
Hooldusraiet on vaja vaid inimestele, mets kasvab ka ilma selleta o Valgustusraie -VR o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid
kõige optimaalsem antud puuliigile. 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering. kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind,
valida puuliik või -liigid puistus. Segametsade eelised: ▪ Tootlikum. ▪ Parandab mullaomdusi. ▪ Vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. ▪ Loomastik liigirikkam. 3. Kasvama jäetakse omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine. 2. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse ebasobivad puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. 3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied
või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. 1 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. 1 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering
mõlemal juhul pole lehtede ja puu mass tasakaalus ning seetõttu ei saavuta puu oma parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb
· puidu soojusjuhtivuse vähenemine · puidu pinna hõlpsam töödeldavus. Puidu kuivatamiseks kasutatakse loomulikku ja tehiskuivatamist. Loomulikuks kuivatamiseks ladustatakse saetud puit katusega kaetud varju alla võimalikult tuulisele paigale. Tuul ja soojus eemaldavad aja jooksul puidust liigse niiskuse. Teatud toodete nagu, muusikariistad valmistamiseks saadakse õhu käes kuivatamisel vajaliku kvaliteediga materjal. Mööbli tootmiseks vajaliku puidukoguse saamiseks kasutatakse tehiskuivateid. Tehiskuivatite põhiline eelis on kuivatusprotsessi suur kiirus ja sõltumatus ilmast. Tehiskuivatamine toimub kuivatites. Kuivatid jaotatakse kamber- ja tunnelkuivatiteks. Suurimaks probleemiks kuivatite kasutamisel on õhuniiskuse hoidmine antud tasemel. Selle operatsiooni käsitsijuhtimine nõuab pikaajalist praktilist kogemust. Esimestes tehiskuivatites oli kuivatava õhu liikumiskiirus 0,5...2,0 m/s, moodsates kuivatites 2,5...6 m/s
kelle loodusesse sattumine võib halba külvata (nt kährikkoer, karuputk) Lahemaa rahvuspark on juba 45-aastane, kuid ilma inimeste pideva abita ei ole kaitsealad paraku püsivad. Loodushoid Hea küll, loodusest võõrandumine poleks nii hull, kui see vaid meid ennast mõjutab. Oma asi. Aga paljud sellistest looduspimedaks jäänutest peavad otsustama meie maa looduse üle. Kas saab metsa üle otsuseid teha inimene, kes metsa vaid selle puidukoguse järgi hinnata oskab? Kes täidab ministeeriumi soovi hinnata ära vaid juurdekasv ja raiumine? Kes ei näe metsa sisse? Et mets ei kasvagi juurde, kui puudub seda toetav süsteem? Et meil on tuhandeid erametsaomanikke, kes ei taha oma metsadest saada vaid puitu, vaid nad elavad seal, korjates marju, seeni, saades hingerahu? Millegi mõistmiseks on enamasti vaja sellega isiklikku kokkupuudet. Linnastuv ühiskond, kus
haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.
lehtpuud). Elustiku mitmekesisuse hooldusraite tulemusena). 1. Kasvuressursi Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus puidukoguse saamine puistu eluea jooksul Lageraie on lubatud puistutes, mis on raiutakse puistust välja teatud hulk puid, tema koosseisust iseharvenemise käigus vanemad kehtestatud raievanusest või on allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb väljalangevate puude arvel
seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. 12.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.
Haavapuidu omadused ja kasutatav tehnoloogia teevad pleegitamise küllaltki keskkonnasõbralikuks, samuti saavad BCTMP ostjad oluliselt vähendada oma tootmisprotsessi energiamahukust. Ehkki Estonian Cell on suurimaid elektrienergia tarbijaid Eestis, põhjuseks kaks 17 MW elektrilise tarbimisvõimsusega peenestit, on tema keskkonnaeelisteks: - väävlivaba tootmisprotsess; - kloorita pleegitamine; - väike puhta vee tarbimine; - tarbitava puidukoguse ja toodangu mahu hea suhe. UPM Kymmene Otepää AS Aastal 2000 ostsid AS Forestex ja AS Sylvester (Eesti) ning Schaumann Wood OY (UPM Kymmene, Soome) endise Otepää Autoremonditehase kinnistu ja ehitasid sinna vineeritehase. 2003. aastal omandas UPM Kymmene kõik vineeritehase aktsiad. Ehituse alguses pidi uus firma esmalt kõrvaldama eelkäijast jäänud keskkonnareostuse ja ehitama uued puhastusseadmed. Paigaldatud tootmisseadmed olid küll kasutatud,
säilitamiseks 0,8 piires. Allajäänud puude kasvamajätmisel tuleb jätta vaid selliseid, millised püsivad puistus elavatena järgmise raieni. Tüvede arv pärast raiet on 800-1500 tk/ha. Kui raiume välja julgesti "hunte" ja ka osa I ja II kasvuklassi puid, suureneb puistu tootlikkus 5-10 %. Segapuistus tuleks kase osatähtsus viia 10-20 %- ni. Kased peaks olema hästi laasunud, sirgetüvelised. Hilisemad hooldusraied viivad puhtpuistutes lõppraidesse jõudva puidukoguse väiksemaks. II HR on üldiselt vältimatu, kuivõrd eesmärgiks on saada puude suuremat jämeduskasvu parema hinna lootuses. III HR on juba ettevõetud metsaomaniku rahavajadusest lähtudes. Puhtmännikutes raiutakse enamasti allajäänud puid, viies täiuse kuni 0,7-ni. Segapuistus raiutakse 50-60 aastaseks saanud tarbesortimente andvad kased ja puistut kasvatatakse lõppraideni puhtmännikuna. Kui on vajadus, teostatakse 10-15 aastat enne lõppraiet puistus SR. 2
annaabi.ee 
