see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. · Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid
· Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. · Välispraod on radiaalsed.
niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod.
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena
lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega EHITUSMATERJALID 3 TÄHTSAMAD PUU LIIGID Mänd • Eesti levinuim puuliik. Lülipuiduline. • Suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. • Tüvi võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saematerjali pinnal oksad ovaalsed. Kuusk • Küpsepuiduline • sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele). • männist kergem ja veidi väiksema tugevusega • saematerjali pinnal kuuse oksad ringikujulised. EHITUSMATERJALID 4 Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks • aastarõngad vaevu eristatavad
Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused loetakse vigadeks, mis kahjustab tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitam
· kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu
PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1
Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5
Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
..20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5..
sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%)
Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi. Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget. Joonis 3.2.1. Puutüve ristlõige. Mõnedel puuliikidel on koorealune puit heledam ja mahlakam. Seda nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa. See on lülipuit. Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja maltspuit. 2. Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 3. Küpsepuidulised
põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole
2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun) *Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4. Toakuiv 8 13 % kaalust Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures (paisumine, kuivamisel kahanemine). Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 0,3 %. Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %.
läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit- lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem. Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
