vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne idanemistemperatuur on 1820°. Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures, soodsaim temperatuur nende kasvuks on aga 15 24° piires. Pealsed kannatavad kuni 10° külma. Taim on meie oludes täiesti talvekindel. Külvata võib varakevadel, suvel või hilissügisel. Otstarbekam on külvata
niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht, Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila- paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi
Tups-Rohtliilia Tups- Rohtliilia on toataim ning suurepärane amplitaim. Päritoluga Lõuna-Aafrikast. Kasvab igihaljastes lähistroopilistes mussoonimetsades ning on rohurinde olulisemaks komponendiks. Taim moodustab tiheda puhmiku, lehed on 20-40 cm pikad ja paari cm laiused, on tumerohelised ning heledate triipudega. Õied on väiksed, valged ning ilmetud. Õiepungade kõrval on õisikuvarrel kasvupungi, millest kasvavad tütartaimed. (Roots 2006) On vähenõudlik nii valguse kui ka temperatuuri suhtes ning ei pane pahaks temperatuuri langust kuni 7 kraadini. Talub keskkütet. Siiski, liiga pimedas ja soojas ruumis muutub taim nõrgaks. Kastetakse suvel rikkalikult ja talvel mõõdukalt. (Roots 2006) Vajab kõrget
ja antispasmaatilist vahendit hüsteeria, meuralgia, tantstõve, hüpohondria ja mõningal määral isegi epilepsia ravil. Ka Eestis on kaunist kuldkinga kasutatud ravimtaimena. Saarlased on taime kasutanud palaviku vastu. Kuldking paljunebki enamjaolt vegetatiivselt, sest eespool nimetatud põhjuste tõttu ei ole seemnete abil paljunemine eriti tõhus. Mullas paiknev horisontaalne risoom, mis harunedes moodustab mõne- kuni mitmekümnevõsulisi puhmikuid. Sellise puhmiku (klooni) vanus võib olla üle saja aasta, ehkki iga maapealne vars püsib elus vaid ühe suve. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga
· Jaheda suvekorral ennakõidub · Eelistab kergemaid muldi · Kasvuks optimaalne temp 20 Talisibul ja murulauk · On mitmeaastased köögiviljad ja hakkavad kasvama kohe peale lume sulamist · Kasvab samal kohal 4-5 a · Talisibula lehed on lopsakamad kui harilikul sibulal · Paljundatakse peamiselt seemnega · Murulaugu saagikus väiksem kui talisibulal · Murulauk on vitamiinirikkam kui teised sibulad · Paljundatakse puhmiku jagamise teel · Kasvab ka varjulises kohas · Sobib ka ajatamiseks Küüslauk · Kasutatakse toiduks nii sibulat kui lehti · Kasvavad õievartega(putkuvaid) kui ka ilma Putkumatud) · Paljundatakse varresibula ja tütarsibulate e. küünte kaudu · Vajavad liivakaid muldi · Küüslauk on hea maasikalesta ja hahkhallituse tõrjeks Porrulauk · Liilialiste sugukonda · Toiduks tarvitame noori lehti ja ebavart · 2.a taim · Paljundatakse seemnega
Rosmariini vesileotisest tehakse ka vanni ja kompresse närvipõletiku ja külmetushaiguste korral. Sidrunmeliss: Sidrunmeliss (Melissa officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. See mitmeaastane rohttaim on pärit Araabiast, kus levinud mitmele poole maailma kultuurtaimena. Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Soovitatav kasvatada ühel kohal 3-5 aastat, paljundatakse seemnetega ja puhmiku jagamise teel. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale peale öökülmade möödumist. Kogu taim on sidrunilõhnaline. Lehti ja ürti kogutakse enne õitsemist värskelt ja kuivatamiseks. Lehti kasutatakse eelkõige ravimina, kui rahustit ja krambivastast vahendit. Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Samuti sobib meliss juurvilja- ja seenetoitudesse,
koht päikeseline. Kasvuaegse hooldamise juurde kuulub vajadusel mõõdukas kastmine ning närtsinud õite ärakorjamine. Kahjuritest on tülikamad lehetäid ja nälkjad. 23. Pojeng Pojengid on kõigile tuntud taimeperekond. Need on kõrged, suurte õitega efektsed püsikud, olles seetõttu juba väga ammusest ajast olulised aiataimed. Ta on suvel õitsev lill, mille väärtuseks on külmakindlus, pikaealisus ja vähenõudlikkus, ilus ning kauasäiliv lehestik, puhmiku kõrgus, õie suurus ja ilu, õievormide ja värvuste mitmekesisus, pikk õitseaeg ning hea säilivus lõikelillena. Neid iseloomustavad lihakad, muguljalt paksenenud juured ja suurte seemnetega kukkurvili. Kasvutingimuste suhtes on pojengid nõudlikud. Vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning sügavapõhjalist parasniisket neutraalset või nõrgalt happelist huumus- ja toitaineterikast aiamulda. Lubjarikkal pinnasel haigestuvad pojengid kergesti. Vajavad korrapärast väetamist
4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa- aluste võsudega. Looduses levivad need taimed üksnes ümber puhmiku väljapoole kuni lõpuks puhmiku keskpaik sureb. (Bradley, 2008:11) 5 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE On palju häid põhjusi, miks taimi seemnetega paljundada. Esiteks, seemnetega paljundamine võimaldab saada korraga palju taimi, mis on eriti oluline suurte aedade omanikele ja taime müüjatele. Teiseks on varieeruvus, kunagi ei ole kõik järglased identsed
ripsmed. Õitseb juunist septembrini. Lillad õied koondunud õisikuteks. Paljuneb seemnetega. Mudased või savikad mullad, ka klibusted rannikud. Madalas rannavees ja niitudel. Soolalembene. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Sugukond: võhumõõgalised (Iridaceae) Mitmeaastane ühekojaline 0,71m kõrgune rohttaim. Mõõkjad lehed. Õitseb juunijuuli. Kollased õied on lõhnatud ja 25 kaupa õisikutes. Seemned valmivad augustis. Paljuneb seemnete ja puhmiku laienemisega. Niiskuselembene. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab nii valguses kui varjus. Iluvtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Risoomid ja juured värskelt mürgised. Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Mitmeaastane ühekojaline 2060cm kõrgune rohttaim. Püstise varrega. Paljad või hõredalt karvased lehed. Õitseb juunist augustini. Valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini.
Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast.
Alpikann looduslikult kasvab ainult Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas. Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chiose ning Baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades. Alpi kortsleht Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas
Varakevadel varjutada kuuseokstega. Aediiris Iris Aediiris Iris · Väga palju erinevaid värve ja sorte. · Kõrgus 15-100 cm. · Päiksepaisteline soe, huumus- ja toitaineterikas mullastik, kuiv, hea vee läbilaskvusega, kergelt aluseline. · Peenralill, lõikelill. Kõrreliselehine iiris Iris graminea Kõrreliselehine iiris Iris graminea · Kõrgus 60-80 cm. · Püstine puhmik. · Õied sinised, puhmiku sees. Õitseb juunis- juulis. Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum · Kõrgus 10-20 cm. · Õitseb august september. Õied kuldkollased, punaste emakatega. · Lehed rohelised, valge, roosa või kollase äärisega. · Sobib tavaline kuivem aiamuld. · Üks kaunimaid kukeharju. Sobib masshaljastuseks. Kassisaba Veronica spicata Kassisaba Veronica spicata
• Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm
maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud
Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks (eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad koostoimes raudvitrioliga annavad musta värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30...40 cm vahedega. ● Vähenõudlik taim, eelistab kuiva ja päikesepaistelist kasvukohta. Saak ● Saak koristatakse täisõitsemise ajal. ● Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt maapinnast. ● Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki.
Austraalias. Peamised tootjamaad on India, Hiina, USA, Brasiilia, Mehhiko, paljud Aafrika riigid, samuti Iisrael ja Türgi ning Euroopas veel Itaalia ja Hispaania. USA on põhiline maapähkli söömiseks tootja, India ja Hiina kasvatavad seda peamiselt õli tootmiseks. Maapähkel on üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Botaaniliselt ei ole maapähkel mitte pähkel, vaid ennemini uba ja kuulub kaunviljade hulka. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8 cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Seega peidab taim oma kaunad valmimiseks mulda. Kaunad on umbsed, ei avane. 2-6 cm pikkuses kaunas on enamasti 2, harvem 1-3 tuuma (pähklit). Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul
Võrsetihedus 2 Pindala500võrset s- PUA [cm ] biomass Spool liigi- [võsu/m2] [m2] 2 reziim [kuivkaal g/m ] rikkus Puhmiku- Võsundilised Rohundid lised (vt tabel 1) (500 Märg; A 2321 (845) 5.5 (2.76) 0.276 (0.134) 263 (108.0) 37 23 (3.6) 49 (19.3) 33 (25.7) 18 (16.1)
annaabi.ee 
