Suur Trumm Cheremisinov Andrey 7.b • Suur trumm on mõlemalt poolt nahaga kaetud puidust või metallist lai võru. Heli tekitamiseks lüüakse vastu trummi nahkasid nahk- ja viltotstega nuiadega. • Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul • Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodij oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. • Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. E uroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitšaride muusika kaudu. Tänapäeva orkestris kasutatav suur trumm
Suurel trummil on kas üks või kaks nahast või tehismaterjalist membraani. Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul. Suurt trummi mängitakse vildist, puidust, plastmassist või harvem ka metallist nuiaga. Trummikomplektis mängitakse suurt trummi pedaalnuia abil jalaga. Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodijoonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. Euroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitsaride muusika kaudu. Tänapäeva orkestris kasutatav suur trumm on 14
Arvutioskus: internet, Windows-keskkond (Arvutikasutaja Oskustunnistus A02, A03, A04) Autojuhiload: B-kategooria alates 2003. a Muud oskused: klaveri ja saksofoni mängimise oskus MUU INFORMATSIOON Saavutused: 2006 II koht maakondlikul füüsikaolümpiaadil 2005 Jõgeva maakonna meister võrkpallis Huvialad: saksofoni mängimine (5 aastat puhkpilliorkestris) võrkpall kriminaalromaanide lugemine line-tants Ühiskondlik kuuluvus: 2006 k.a X-erakonna Noortekogu 2004 k.a EKNK Põltsamaa Kogudus 2003 k.a NÜ Juventus SOOVITAJAD Sirje Ääremaa, klassjuhataja ja emakeeleõpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, tel 55889966, e-mail [email protected]
Tuuba, kui üks meestekeskne instrument Kõikidest instrumentidest orkestris, on tuuba ilmselt kõige laialdasemalt tuntud just oma suure kere ja madala tämbri poolest. Tuubal on väga eriline osa orkestris (eriti puhkpilliorkestris), ta ei saa mängida küll kõige põnevamaid osi, kuid kui ei oleks bassiliini, laguneks kogu teos koost. Oma suuruse ja jõulise tämbri poolest on tuuba väga stereotüüpne instrument. Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus õigustatudki olla, sest tuuba on tõesti suur ning kohmakas pill ja vajab inimest, kes seda ka
See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A
· Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann (1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja
Minu kodukoha Põltsamaa eluolu ja olustik on olnud väga huvitav ja mitmekesine. Põltsamaa on linn, mis on rajatud jõe kallastele, nagu seda vanasti peamiselt tehtigi, sest nii sai liigelda ka mööda jõge, ning sealt toitu hankida. Põltsamaa linna elu on olnud kirev kuna linnas oli olemas kool, loss, kirik, tulejõrje, haigla, põllumeeste selts, kultuurimaja, postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahulikuks muutunud ja inimeste aktiivsus on vähenenud. Hetkel tuntakse Põltsamaad sildade rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi
Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1869. a
......................10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud puhkpillidest. Peamiselt leidsin materjali internetist, kasutasin muusikaõpikut ja Laste ja Noorte Entsüklopeediat. Uurisin puhkpillide liike ja ehitust. Puhkpillid on olnud populaarsed juba keskaegsete kuningate õukonnatseremooniatel ja rüütlite turniiridel. Eriti suures aus olid sarved ja pasunad. Puhkpillidest saab moodustada eraldi orkestri mida nimetatakse puhkpilliorkestriks. Lisaks puhkpillidele kasutakse puhkpilliorkestris veel löökpille trumme, taldrikuid jne. Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud. Rahvalikud puhkpillid valmistati looduslikust materjalist (puukoor, puit, loomasarved, kõrred jne). Minule kõige tuttavam on puukoorest valmistatud pajupill, mis on rahvuslik flööditüüpi puhkpill. Puhkpillid
See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis
Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) sündis teemeistri Mart Alveri perekonnas ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodu oli helde hoole ja armu poolest. Seal leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus tuletõrjujate puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Tulevane luuletaja armastas rohkem kui nukkudega mängida teatrit - ta ise oli harilikult peanäitleja ja näitejuht ning andes fantaasiale vaba voli, jagas ta mängukaaslastele igasuguseid osi. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Pushkini nimelisse tütarlastegümnaasiumi ja Eesti Noorsoo
väljendusvahendid pärinevad eri esteetikatest: Schönbergist lähtuv seeriaprintsiip ja tonaalsed „saared“ ning popmuusika elemendid (eriti rütmikäsitlus). Samuti integreerib ta traagika ja groteski. Hoopis teistsugust suunda, mida vahel nimetatakse kitsamas mõistes „muusikateatriks“ (sks. k. Musiktheater), seostub Heiner Goebbelsi (s. 1952) nimega. Goebbels tegi nooruses kaasa Niinimetatud Vasakradikaalses Puhkpilliorkestris ja kuulus eksperimentaalrocki gruppi. Alates 1990ndate keskpaigast on ta peamiselt tegelnud mittenarratiivsete nö „muusikateatri tükkidega“ (Musiktheater-Stücke), milles tekst, muusika, visuaalne külg, valgus, liikumine, režii on võrdsed komponendid. Ta on teinud ka heli- ja videoinstallatsioone. Vt näiteks Heiner Goebbels paysage avec parents éloignés (Maastik kaugete sugulastega) https://www.youtube.com/watch?v=bdYyYd1N1X4
perest, kus leibagi on jaopärast.Meeldis Jaanusele, kes talle ka armastust avaldas. Edgar- Taaveti ja Roosi poeg, kes oli ärahellitatud. Ta pole sügavmõttelisteks järeldusteks küps. Ta on elanud koolipoisi elu, üht-teist lugenud, paari plikat musitanud, kuiva toidu kõrvale sahhariiniga maguskas tehtud teevett joonud ja suusatamas käinud. Koolis kutsuti teda Taavetiks. Ta oskas pilli mängida, oli selle ande isalt pärinud. Käis poisikesest peale seltsimaja puhkpilliorkestris klarnetit puhumas ja vabariigi aastapäevadel võis teda näha hümnimängijate hulgas. Nad ei kakelnud Jaanusega kunagi, hoidsid alati kõiges ühte.Tal läks õppimine paremini ja ta aitas aeg-ajalt ka Jaanust. Mobiliseeriti. Eedi- Aiaste talu sulane, es on tugev terve poiss.Veri vohab ta noores jõulises kehas nagu Palu veski pais. Eedile meelidis Maali. Arvo Saaremägi-kolhoosi esimees, tugev maapoiss. Tal on harjumus käija pea maas, mistõttu
Seda seetõttu, et kodus olev klaver oli viletsavõitu. Koolis oli kolm orkestrit. Arvo mängis sümfooniaorkestris, mida juhendas Jaan Pakk. Ta mängis seal klaverit, hiljem oboed. Oboe õppis ta ära seetõttu, et Jaan Pakul oli põhimõte, et kõik poisid peavad oskama mingit puhkpilli mängida ning Arvole surutigi oboe 9 kätte. Arvo mängis ka Ants Meritso juhendatud tantsuorkestris trummi ja puhkpilliorkestris[LISA 7] löökriistu, sest põhiliselt mängiti marsse ja seal ei olnud oboed tarvis. Arvo, Olev Sööt (õppis klaverit) ning Tiit Varts(klaver) tahtsid midagi koos mängida ning Arvo kirjutas neile vahel lugusid.[11] Arvo mängis ka akordionit.[LISA 9] Arvo muusikalist annet nägid ka õpetajad ning oli juhus, kus kus ühel kooli peoõhtul oli kaduma läinud tüdrukute võimlemisrühma klaverisaatja. Õpetaja Pakk otsis kiiruga asendajat ning leidis Arvo, kes ka klaveritaha saadeti
Toast väljuda ei tohtinud, kuni kindral majas oli. Öösel oli üks teener (tentsik, nagu siis öeldi) ka meie tuppa magama tulnud. Juba järgmisel päeval olime suuri halle riidetäisid täis. Ema viis meid kuuma sauna ja tegi desinfektsiooni." [Lisa 1:4] Uus võim kehtestas oma tähtpäevad. Rein Sakk meenutab: ,,Riiklikke pühi tuli kuigivõrd tähistada, sest toimusid paraadid. Mina mängisin puhkpilliorkestris ja seega võtsin kõikidest paraadidest osa. " Õie Vesik pühade kohta: ,,Uusi pühi tuli kohustuslikus korras rongkäikudega tähistada. Isegi maakohtadel tuli mai-, ja oktoobripühade ajal kangelaskalmudele kohustuslikus korras kogu kooliga minna. " [Lisa 1:4:5] 22 Usuga seotud pühad pandi põlu alla, usklikke hakati taga kiusama. Õie Vesik: ,,Kuna minu isa oli
lähtuv seeriaprintsiip ja tonaalsed „saared“ ning popmuusika elemendid (eriti rütmikäsitlus). 23 Samuti integreerib ta traagika ja groteski. Hoopis teistsugust suunda, mida vahel nimetatakse kitsamas mõistes „muusikateatriks“ (sks. k. Musiktheater), seostub Heiner Goebbelsi (s. 1952) nimega. Goebbels tegi nooruses kaasa Niinimetatud Vasakradikaalses Puhkpilliorkestris ja kuulus eksperimentaalrocki gruppi. Alates 1990ndate keskpaigast on ta peamiselt tegelnud mittenarratiivsete nö „muusikateatri tükkidega“ (Musiktheater-Stücke), milles tekst, muusika, visuaalne külg, valgus, liikumine, režii on võrdsed komponendid. Ta on teinud ka heli- ja videoinstallatsioone. Vt näiteks Heiner Goebbels paysage avec parents éloignés (Maastik kaugete sugulastega) https://www.youtube.com/watch?v=bdYyYd1N1X4 Kaija Saariaho (s1952) Soome
Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina. Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi 4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina. 133
1530. Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi 1531. Minu vanaisal ametit pole. Ta on lihtsalt vanaisa 1532. Kui kana piisavalt kaua haudub, muutuvad munad libedaks 1533. Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks lähevad ta hambad 1534. Mida varem inimesed olid, seda ahvilikumad nad välja nägid 1535. Talve juures on kõige ilusam lumesõda 1536. Kaevasime mänguväljakul toreda augu, aga ema ei lubanud seda koju kaasa võtta 1537. Minu vanaisa mängib puhkpilliorkestris ehtsat trombi 1538. See on nii suur et käed lähevad selja taha 1539. Kes pole rahul vähesega, pole rahul mitte millegagi 1540. Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele 1541. Inimese iseloom on tema saatus 1542. Tõde on kõige kindlam vale 1543. Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki 1544. I like my women like my cheese smelly and yellow 1545. Inimene on rahul endaga kui ta ei looda 1546
annaabi.ee 
