sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust
18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti
· Hermes- Zeusi poeg, jumalate käskjalg · Iason- Kreeka kangelane ja seikleja · Minotauros- Härja pea ja inimese kehaga koletis, kellele kreeklased pidid igal aastal ohverdama 7 poissi ja 7 neidu. · Odysseus- Trooja sõjas osalenud kreeka juht, mõtles välja Trooja hobuse, jõudis koju alles 20 aasta pärast · Paan- Lammaste,kitsede ja karjamaade jumal · Paris- Võlus ära kauni Helena, põgenes naisega Troojasse, mistõttu puhkeski Trooja sõda. · Pegasos- lendav hobune. · Penelope- Odysseuse naine, kes ootas oma meest Trooja sõjast koju 20 aastat. · Poseidon- Kreeka merejumal, Zeusi vend · Prometheus-Andis inimestele tule, karistuseks aheldati ta kalju külge, kust kotkas iga päev tema maksa käis söömas, mis öösel tagasi kasvas. Inimesed kannavad tema mälestuseks kiviga sõrmuseid (kuigi nad ise ei tea miks) · Saatürid- metsikud loodusevaimud.
palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Minust sai Ameerika president4 Märtsil 1933, millal oli majanduskriis jõudnud haripunkti, suutsin mina uue reformikavaga Usa majanduskriisist välja tuua. Uus kurss nägi ette, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut , sest siis suureneb ka tarbimine. See innustas ka inimesi uusi töökohti looma. 1938. aastal nägin ma ette, et sõda on tulemas nin tõstsin sõjalennukite tootmist. 1.septembril 1939. aastal puhkeski Esimese maailmasõja järg, milleks oli Teine maailmasõda. Sõja alagatajateks olid saksamaa eesotsas Adolf Hitler ning Nõukogude Liit eesotsas Jossif Stalin. Kui puhkes Teine maailmasõda hakkasin ma tegutsema ning sõlmisin 1940.aastal liidu Suurbritanniaga. Meil toimus 2 liitlaste konverentsi , Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada.
Saksamaa, mille juht oli Hitler ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga. Stalin tuli hiilgavale ideele: ta kavandas salaja Saksamaa vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud.
Lisaks sellelevõeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta. 1920. aastatel kasvasid Ameerikas börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud inimesed uskuma, et lihtne rikastumise võimalus oleks oma raha väärtpaberitesse paigutamine. Selletõttu muutuski aktsiate ostmine ja müümine väga populaarseks. Inimesed aga ei teadvustanud omale, et tegemist on suure riskiga ning võimalus kaotada kõik oma säästud üleöö on väga suur. Nii puhkeski lõpuks „mustal neljapäeval“ börsil paanika, müüdi väärtpabereid, mille hind langes iga sekundiga. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut.
1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. 3. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest mõlematelt tuli osa inimesi kiirelt sakslastele üle, sest
(1) Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima. Teised riigid said lepingust teada. Soome ja Läti välisministrid pöördusid Hitleri poole selles küsimuses, millele viimane vastas eitavalt. Eestigi ei tahtnud uskuda, et on tehtud Venemaa ja Saksamaa vahel on mittekallalaetungileping, kuid aja jooksul hakkasid riigid tundma lepingu tagajärgi. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõjada, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.(3) 1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud.
SM oli sõjaks valmis. * PR plaan 17. SM vastu võimas kindlustuste liin, et vältida 1870.1871 a PR-Preisi katastroofi. Passiivne kaitsestrateegia. * ING plaan teha sõda ära võõraste kätega, ainult anda neile raha. Mehi vaid 70 000. * VM - ,,aururull", kahel rindel SM ja A-U vastu. 6 milj meest. VM polnud sõjaks valmis. I MS puhkemises on süüdi kõik sõjast osa võtnud riigid. Neil kõigil oli võimalus keelduda sõjas osalemast, aga keegi neist ei teinud seda. Ma arvan, et MS puhkeski selle pärast, et keegi ei tahtnud alla anda, taheti näidata oma võimu ja taheti vaenlasele koht kätte näidata. 5. SÕJATEGEVUS LÄÄNE- JA IDARINDEL. LÄÄNERINNE IDARINNE 1914 250 km pikkusel rindel toimus piirilahing. SM jõudis Pariisi lähistele, PR alustas Tannbergi lahing, SM vallutas Ida- Marne'i lahingu nime all vastupealetungi. Nurjati Schlieffeni välksõja plaan
- Inglismaa rahvaarv oli sel perioodil ca 2 miljonit b) 14.-15. sajandil (1337-1453) Saja-aastane sõda Prantsusmaaga: Inglismaa lootis saada ka Prantsusmaa alad endale, seda enam, et Prantsuse kuninga domeen oli väga väikseks kahanenud, sõja algus oligi inglastele edukas, kuid lõppkokkuvõttes aeti nad Prantsusmaalt sisuliselt minema. c) Nagu ajaloos ikka: pärast ebaõnnestunud sõda välisvaenlasega puhkeb kodusõda, Inglismaal puhkeski vaid 2 aastat hiljem kodusõda kahe vaenutseva aadlisuguvõsa vahel (1455-1485 Rooside sõda nimetus tuleneb mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng. d) 16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a.
Pildil: Muhu linnuse vallutamine. 6. VIRU VASALLIDE PAAVSTIRIIK JA SAAREMAA VALLUTAMINE 1225. aastaks olid Virumaa ning osaliselt ka selle naabermaakonnad, jäänud taanlaste ning sakslaste mõjupiirkondade vahele. Toimuvas võimuvõitluses püüdsid oma positsiooni säilitada ning parandada ka kohalikud eesti soost ülikud, kellel oli selles piirkonnas üsna suures ulatuses õnnestunud ellu jääda ning võimu juures püsida. 1225. aasta sügisel puhkeski seal tõsine tüli, mis olevat alguse saanud Viru vanematest, kes kutsunud endale appi sakslasi Otepäält. Sakslased lõid taanlased Virumaa linnustest välja ja asusid seal ise valitsema. Samal ajal viibis Eestis kohaliku olukorraga tutvuma tulnud paavsti legaat Modena Wilhelm. Taanlaste ja sakslaste vahelise sõja ärahoidmiseks moodustas Wilhelm tülile põhjuseks saanud aladest paavsti nimel eraldi haldusüksuse. Pudivirus tulid kokku kõik kohalikud vanemad ja
1867. aastal tuli ilmale poeg Jean. Pärast seda viibis kunstnik taas sagedamini pariisis ja esitas Salongile kaks maastiku maali. Ta registreeris Jeani ametlikult oma pojaks, seejuures Camille'ga abiellumata ning pöördus tagasi Le Havre'i. Peale seda loobus isa lõplikult poja toetamisest rahaliselt. 1.6 Põgenemine Londonisse 1870. aasta juunis otsustasid Camille ja Monet lõuks abielluda. Nende otsust kiirendas Preisi- ja Prantsusmaa vahelise ähvardava relvakokkupõrke oht. Sõda puhkeski juba kolm päeva pärast pulmi, kuid see ei seganud Monet'i peret aega veetmast Trouville'i kuurort linnas. Kui 6 sisepoliitiline olukord tihenes, otsustasid Monet ja Camille põgeneda Londonisse, et Monet pääseks sõjaväkke värbamisest. Seal kohtus Monet taas maalikunstniku Charles-Francois Daubignyga, kes lubas teda Prantsusmaalt kaasavõetud maalide müümisel aidata ja viis ta kokku Pariisist pärit kunstnikuga Paul Durand-Rueliga
Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede
II oli lasteta surnud ja seal polnud enam valitsejat.Sõlmiti rahu millega austria sai omale hispaania, madalmaad ning Lombardia. Kui aga selgus et karl VI poeg ei saa valitseda Austriat. kuulutati välja 1713 pragmaatiline sanktsioon, millega naised v6isid hakata valitsema.Nii saigi uueks valitsejaks Maria Theresia. Tema valitsus aeg oli suhteliselt rahulik, kuigi ta pidi s6dima Preisimaaga sest neile ei meeldinud et valitsejaks on naine.Nii puhkeski Austria pariluss6da, millega Austria kaotas Sileesia.Edaspidi toimus Austria laienemine Poola suunas. Finants reform kehtestas tulumaksu mis hakkas ka aadlikele kehtima.1775 kaotati tollipiirid, kuid kehtestati tollid imporditavatele ja eksporditavatele luksuskaupadele.1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas valitsema tema poeg Joseph II. 6. Mida tähendab absolutsim..?
1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada. Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia-kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku võimu vahel, ta püüdis algul Riiat kasut liitlasena, mis ei õnnestunud küll. 1296 puhkeski terav tüli linnakodanike ja orduvendde vahel, mille linna naasnud pp 20.aug 1297 suutis vaherahuga Riia ja Ordu vahel lõpetada. Algas veelgi ägedam võitlus, Ordu vastu seisid Riia linna kõrval pp, Trtu ja Saare-Lääne p-d. Sõjaline ülekaal Ordul, teda saatis edu > Trtu p lahkus liidust ja andis Ordule abivägesid > Ordu-vastan rinne sai lüüa, püsima jäi Riia > Riia liit paganliku Leeduga > 1298 tungisid leedukad Liivimaale, orduväed said 1
Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi. · Rootsi-Poola sõjad (16001629) Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik Sigismund Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi. Olukord stabiliseerus 1610. aastaks, kui sõlmiti vaherahu. Ent 1617. aastal puhkes sõda uuesti ja sedakorda saatis rootslasi püsivam edu. 1625. aastal vallutasid nad Tartu ja 1629
Sellega olid pinged USA Prantsusmaa vahel maanudnud. USA üritas hoida neutraliteeti Prantsusmaa ja GB vahel. Samas jätkas ta Prantsusmaaga kaubavahetust, mis tõsiselt ärritas GBd. Selle pinnal puhkes tõsine konflikt: britid üritasid kasutada Ameerika endist kolooniat oma armee ärbamiseks, mis ärritas USA ja Prantsusmaad. Briti võim hakkas toetama kohalikke indiaanlasi, et need hakkaks survestama lääne poolt. Selle peale puhkeski 1812a (James Madison presidendiks), kus vastusammuna kuulutas Madison, et GBlt tuleb vallutada Kanada. Tungiti Kanadasse. Sõda polnud ei USAle ega GB-le edukas. 1814 igavane rahu kahe rigii vahel. Ainuke asi, mis reguleeriti oli USA Kanada merepiir. Järgmine konflikt, mis puhkes Euroopaga, oli seotud Lõuna ja Kesk Ameerika riikide iseseisvumisliikumistega, mida USA toetas, 1822 USA president J. Monroe ametlikult tunnistas uusi riike ning seadis sisse diplmaaatilised suhted
annaabi.ee 
