Arvukamalt leidub teda veel Rootsis, Sotimaal ning Soomes. Ebapärlikarbi levila hakkas märgatavalt kahanema 20. sajandi algusaastail, kui rohkele, kohati lausa röövellikule püügile lisandusid muutused veekogudes ja nende valgaladel. 1.5Levila 20. sajandi lõpus on hariliku ebapärlikarbi arvukust Eestis hinnatud kuni u. 40 000 isendini. Praeguseks ajaks on see arv kindlasti veelgi kahanenud. Praegu paiknevad harilikud ebapärlikarbid teadaolevalt vaid Põhja-Eestis asuvas Pudisoo jões. 1950ndatel aastatel paiknesid karbid aga lisaks Pudisoo jõele ka Pärlijões, mis on üks Mustjõe lisajõgedest ning ka Lõuna-Eestis Läti piiri ääres asuvas Koiva jõgikonnas. Alates 1994. aastast pole aga Pärlijõest enam ebapärlikarpe leitud ning ka Koiva jõgikonnas elavad karbid paiknevad Läti Vabariigi territooriumil, seega ainukeseks elupaigaks harilikule ebapärlikarbile Eestis on Pudisoo jõgi. 1.6Elupaik
Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34
paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks
Taimestik Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad. Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191
selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt, sest pärli kättesaamiseks, tuleb karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom sureb. 6 Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski rohkem kui Eestimaal." Samast selgub, et tuntumad pärlipüügi jõed olid Pudisu (Pudisoo) jõgi Põhja-Eestis ja Hupeli teadete järgi Mustjõgi Valga kreisis. Veel 20. Sajandi 50-ndatel leidis Juhan Vilbaste ebapärlikarpi Lõuna-Eestis Pärlijões (Mustjõe lisajõgi). 1994
põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veereziimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele. Karbid elavad hapnikurikastes puhastes veekogudes. Käesoleval ajal on säilinud Eestis vaid üks ebapärlikarbi populatsioon Pudisoo jões Põhja-Eestis. Nüüdisajal võib ebapärlikarpe leida Põhjamaades, Sotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes. Sigimine ja areng Karbid kasvavad väga aeglaselt. 12 - 13 sentimeetri pikkused ebapärlikarbid on suhteliselt eakad - umbes 70 aasta vanused. Sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat. Ebapärlikarpide kudemisaeg on juulis - augustis. Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks
6 2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks
kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja paisjärv. Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamus neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks
Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel ning Pudisoo ümbruses. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti
kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele ohtlikult
Maailmas on tuntumad kaks karbi liiki, milles areneb pärl. Esimeseks karbiliigiks on pärlikarbid. Teiseks tuntuks karbiliigiks on auster. Näiteks pärlikasvanduses kasutavad jaapanlased austreid. Maailma kallimad pärlid Tahhiiti pärlid pärinevad mustahuuleliselt austrilt. Auster pole ainult pärlite saamiseks, vaid ka toiduks inimestele. Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.-datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi korjata, kuid siiski ohustab seda liiki reostunud veed ehk inimtegevus. EBAPÄRLIKARP ON ERITI OHUSTATUD LIIK KOGU MAAILMAS!!! Kokkuvõtte Selle uurimustöö alusel sain ma teada palju uut ja huvitavat
Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi
sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon. Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad
Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.19 17 https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 18 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99781&toprint=1#_Toc97456875 19 http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_rahvuspark/Taimkate_ja_loomastik/
2) Euroopas (ilma Vahemere vesikonnata) Valges meres, Onegas, Laadogas, Läänemeres, Musta ja Kaspia merede kiirevoolulistes alades, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades. Leidub teda veel Koola poolsaarel ja Islandil (Mikelsaar, 1984). Joonis 2. Jõeforelli levik maailmas (http://wolfaway.wordpress.com/2011/09/ ) Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades. Ta elab paljudes Eesti jõgedes: Pirita-Kuivajões, Jänijões, kõigis jõgedes Pudisoo jõest kuni Pada jõeni, Pärnu jõe ülemjooksul, Vodja, Põhjaka ja Prandi jões, Põltsamaa jõe ülemjooksul, Varangul, Preedi, Ostriku ja Võllingu jões, Umbusi jões, Avi jões, Kärbse jões, Välgi ojas, Elva jões lisajõgedega, Mõra ojas, Ahja jõestikus, Võhandu ülemjooksul, Meeksi ojas, Piusa jões, Mustjões, Aakre ojas ja Õhne jões (Mikelsaar, 1984). Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline
Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused. Riik: Loomad Hõimkond: Limused Klass: Karbid Alamklass: Erihambalised Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp Liik: Ebapärlikarp Eestis oli näiteks 1950ndatel teada mitu ebapärlikarbi leiukohta. Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga. Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise, eriti suurt mõju on avaldanud ülemäärasest biogeenide hulgas tulenev vee reostus ja melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist
Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused pangametsade kasvuks. Põhja-Eesti rannikumadalik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Suuri kivikülve esineb Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu poolsaare metsas ja rannas, mis oma ca 400 ha pindalaga on üks suuremaid Eestis ja kogu Põhja-Euroopa
Rootsi keeles on see nii: "en kronans gård benämnd Kolk, med hus åker äng skogar fiskevatten kvarn och kvarnströmmar samt allt annat som hör till". /Norrman/ Kirjavahemärke sel ajal enamasti ei kasutatud. Mainitud on maja (hus) ja veski (kvarn) ja veskijõed ( kvarnströmmar). Kas veski puhul oli tegu tuuleveskiga, sest vesiveski on vattenkvarn või vattenmölla? Varauusaegset rootsi keelt tundmata on raske midagi kindlat öelda. Odres (lk 135) ütleb, et "Kolga mõisal oli Pudisoo jõel saeveski, kus 1586/87 saeti 866 lauda". Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu? Kas need olid juba pärit munkadeajast? Viis aastat hiljem Lundi nimistus veskit aga enam ei nimetata. Lundi 1586. aasta nimistu. Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586. aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo professor
Vääna-Jõesuu 4.6 4.42 0.66 29.4 GNS Roomassaare 4.6 4.42 0.95 30 FPO Orjaku 9 8.64 2.86 18.4 FPO Kakumäe 4.68 4.49 0.76 22 LLS Kakumäe 4.7 4.51 0.71 22 FPO Pudisoo 3.9 3.74 0.42 22 FPO Lindi 7.62 7.32 2.81 30 0 FPO Lindi 9.14 8.77 3.46 28 0 FPO Võiste 8.85 8.5 2.94 18 0 FPO Virtsu 12.07 11.59 7.5 80 0 FPO
760732 26372 Pühalepa vald 26674 3700199-1Prähla 58.97751522.760686 26674 Pühalepa vald 27575 5100375-1Prääma 58.89328925.537291 27575 Paide vald 31160 5100376-1Prääma 58.89324325.536792 31160 Paide vald 122176 4400582-1Prügila 59.40181727.396387 122176 Kohtla vald 20238 5100377-1Pudimäe 58.95338825.608442 20238 Paide vald 27485 5100378-1Pudimäe 58.95296125.609561 27485 Paide vald 5410 29902-1 Pudisoo 59.51946525.554520 5410 Kuusalu vald 5411 29901-1 Pudisoo 59.51930125.554759 5411 Kuusalu vald 91971 4900457-1Pudivere 58.66606226.155292 91971 Põltsamaa vald 32824 4900456-1Pudivere 58.66582526.155320 32824 Põltsamaa vald 27651 8200462-1Pudrumäe 57.78042226.027704 27651 Valga linn 1176 09604-1 Puhangu 59.44611624.699400 1176 Põhja-Tallinn 23763 4400584-1Puhatu 59.18380127
annaabi.ee 
