VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis.
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ...
Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia (para tuleb kreeka sõnast, mille üks tähendusi on 'kõrval') uurib seda, mis jääb konventsionaalse psühholoogiateaduse piiride taha, eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Skeptikud peavad parapsühholoogiat pseudoteaduseks või okultismi teaduszargooni kasutavaks haruks. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine,
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil ...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Nii nagu mujal maailmas, on karjääriteenuste-alane tegevus sõltunud mitmete tegurite koosmõjust ka Eestis. Kogu ajaloo vältel on üheks tugevamaiks karjääriteenuste arengut mõjutanud teguriks olnud riigivõimu suhtumine. Võim määrab valdkonna arendamisele suunatud riiklike rahaliste vahendite jaotamise. Totalitaarse riigivõimu korral võib näiteks teatud osa tegevusvaldkondadest olla keelatud või nende areng takistatud. Samuti on valdkonna arengut mõjutanud psühholoogiateaduse tase ja arenguvõimalused riigis. Psühholoogia viljelemine ja õpetamine kõrgkoolides on andnud vajaliku ettevalmistusega spetsialiste ning määranud ära paradigma, mille alusel valdkonnaga seotud inimesed oma tegevust korraldavad. 21. sajandil on karjääri mõiste märgatavalt laienenud ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab sõna karjäär eneseteostust, elukutsevalikut, astumist tööellu, koolitustel osalemist, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski
2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning
optimismina, mis on iseloomujoon ehk psüühiline omadus. 3 2. Psühholoogia harud ja tähtsus Psühholoogia jaguneb mitmeks haruks ja seda hargnemist võib kujutada puuna, millel on tüvi ja mitmed võraharud. Psühholoogiapuu tüveks on üldpsühholoogia ehk psühholoogiaharu, mis uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat. Ühtlasi avab üldpsühholoogia psühholoogiateaduse põhiliste mõistete sisu ja kirjeldab üldisi seaduspärasusi. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste psüühika ja käitumise neid seaduspärasusi, mis tulenevad osavõtust teatavatest inimeste ühendustest, ka uurib selliste ühenduste kujunemise, toimimise ja arengu psühholoogilist külge, samuti ka suhtlemise mitmesuguseid viise. Tööpsühholoogia ainevald on tööjuures esinevad psüühilised nähtused ja nende sõltuvus töötingimustest
kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste teaduslike teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse ,,paradigmad" Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit `paradigma' kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud
Tavakeeles sageli kasutatakse tähenduses: - isiksuseks olemine on midagi positiivset; - tegemist on omadusega, mis eksisteerib teatud astmel vi gradatsioonides - mida rohkem isiksust, seda parem; - õigusrikkumine seostub "kurjategija isiksusega". Psühholoogi ja juristi erialastes suhetes kajastub "isiksuse" mõiste ebamäärane tõlgendamine selles, et psühholoogilt oodatakse tavakeelega sarnast vaba käsitlust, kuid mööndakse, et psühholoog ilmselt teab sellest teemast rohkem. Psühholoogiateaduse kogu ajaloo vältel on isiksuse probleem olnud püsivalt teadusuuringute teemaks. Psühholoogia ajaloo jooksul on asjaolule, et inimesed on oma elukorralduse, käitumise ja suhtluslaadi poolest silmnähtavalt üksteisest erinevad, leitud erinevaid selgitusi: - kik inimestevahelised erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest; - inimestevahelise erinevused tulenevad sisemistest omadustest.
!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem 11 II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse „paradigmad“ 12 Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit ‘paradigma’ kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud
N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist.
Keerukaim punkt. 3. Tegevusplaani kavandamine ningsekkumine. 4. Lõpetamine. Kokkuvõte ningprotsessile hinnangu andmine. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini &Wedding, 2000). Rohkem leidub nende vahel sarnasusi kui erinevusi. Tuleb teada ka klassikalisi ja vanu seisukohti, tänapäevased suunad ehituvad nende peale. Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele (Corsini & Wedding, 2000). Erinevused: - fookus nõustamise puhul on fookus arengule ja toimetulekule suunatud; psühhoteraapia puhul kõrvaldamisele (nt depressiooni), aga võib olla ka arenguline - probleemi olemus nõustamisel igapäevaeluga seotud probleemid (nt suhted, karjäär, kasvatus, areng..) ja nendega toimetulek; psühhoteraapias on seotud häirega, kompleksne probleem (nt on lisaks ka suhte, arengu
probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine. Informatsiooni jagamine senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon.
teist tegurit Muutujad on mis omavad rohkem kui ühte võimalikku seisundit Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Muutes sõltumatute muutujate taset või liiki,siis vaatame,millist mõju avaldab meie poolt uuritavale nähtusele Testid peavad olema valiidsed ja reliaatsed Vaidlusteljed: · Bioloogiline <-> sotsiaalne · Spekulatiivne <-> empiiriline · Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid, teaduskraadid,osakonnnad,ajakirjad,kongressid Strukturalism (Wundt,Titchener): Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine
Psühholoogia alused 4 14. Millised on inimestevahelised suhted? Kas psühholoogia tundmine aitab meil paremaid suhteid luua? Kas psühholoogiat tundes saab teistel hõlpsamini "nahka üle kõrvade" tõmmata? 15. Millised mängureeglid korraldavad meie töist elu? Kuidas olla alluv, juht, kolleeg? Kas psühholoogia tundmine aitab meil oma töist ja olmelist elu paremini korraldada? Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid,
annaabi.ee 
