Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psüühika ja käitumismehhanismid õpilastele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
instinkt, instinktid, olend, refleks, mehhanismid, algeline, instinktiderutuvus, spetsialiseerumine, rakud, närvivõrk, sümmeetriline, sensoorsete, selgroogsete, koondumine, peaaju, refleksidelusloodusessinenud, keerulisemad, jagunema, subjektlusolendite, nahkhiirte, organsüsteemide, seisundite, rütmid, kasvamise, suhtlemine, organismidega- õppimine - sühtlemine teiste organismidega Ilma närvisüsteemita pole psüühika, teadvus ja eneseteadvus võimalik. Erutus (возбудимость) - ainsale rakule iseloomulik närviprotsesside evolutsiooni põhiline eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp). Närvikoe (нервная ткань) - erutuvus arenes erinevates rakkudes erineval määral, kuni info vastuvõtmise, töötlemise ja vahendamisega hakkasid tegelema eriliste omadustega rakud ja rakurühmad, mis omavahelise ühendusete baasil moodustasid närvikoe. Närrivõrk (нервная сеть) - ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid selles levivad takistamatult igas suunas. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteem - erinevad tüüpi närrirakud spetsialiseerunud erinevate funksioonide täitmiseks, moodustades närviteid ja infotöötluskeskusi. 7
nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. 3.4. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt. sõrme ära tõmbamine kuuma eseme juurest). Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse
analüüs). Põhiküsimus: Millistest koostisosadest või elementidest psüühika koosneb? E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks. Funktsionalism (teadvuse ja muude psüühiliste nähtuste arenemise ja toimimise otstarbe uurimine inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa.
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
intellektuaalseid ülesandeid Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus,
5) humanistlikud teooriad 6) tunnetuslikud teooriad (Franken) 1) Instinktiivse motivatsiooni teooriad Instinktide tutvustus · Instinkti idee Aquino Thomaselt - "loomadel kaasa sündinud või jumalast saadud sihipärased aktiivsused, suunamaks looma talle enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele" (Wilm, 1925) · Loomade käitumist põhjustasid instinktid, inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat motivatsioonikäsitlust üks loomade, teine inimeste kohta · Loomade & inimeste käitumise põhjused näivad erinevad : loomade käitumine on mittetahtlik, seletub instinktidega, inimeste oma (moraalne) on tahte ja mõistuse kontrolli all (Descartes) Instinktid evolutsiooniteoorias · Darwin esitas seisukoha, mille järgi loomade & inimeste füüsilised omadused & käitumine on tingitud bioloogilisest olemusest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad ................................................................................................................................ 479 35. Rindkerevigastused ...........................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
