siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Metsa madalaima rinde moodustavad samblad ja samblikud. Nende hulka kuuluvad laanik, karusammal, palusammal ja alpi põdrasamblik. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse. Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub
Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.
Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse.
Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse.
Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon. Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999). Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühteviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nii on nende kasutussobivus
järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Sierra Nevada mäestik 8 Hispaania põllumajandus Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete
vihmaussid ja bakterid. Seetõttu laguneb kevadeks peaaegu kogu varis ja tekib korralik huumushorisont, mis omakorda seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole nii liivarikkad ja happelised kui okasmetsades, siis ei toimu ka nii intensiivset väljauhtumist ning seetõttu mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsade pruunmuldade mullaprofiil on ühtlase pastelse pruunika värvitooniga. 4. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohtlataimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis
halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi
1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%)
Leetmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele. Honsiu lõunaosa on aga lasteriitmuldade, täpsemalt mussoonmetsadele omase troopilise metsa-pruunmuldade päralt. Taimestik juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani olmas tase taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel Neljas tase on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, Viies tase mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust.
Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm.
Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikuorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates
Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5% Maade maksustamine ja hindamine Erinevad liigid: 1. asulamaad 2
Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5%
Juured on suurusjärgus jämedad kuni keskmised, samas on juurestatus väga nõrk. 13 Profiili ehituse (A-El-Bt-C) ja keemise kõrguse järgi (76 cm) võib öelda, et tegu on leetja mullaga. Lessiveerunud horisont on selgesti välja kujunenud nng keemine algab Bt horisondist, jäädes 60-90 cm vahele. Järelikult on mulla nimetus leetjas muld, šiffer KI. Muldade klassifikatsioonis kuulub see pruunmuldade alla. [4] Joonis 7. Põllukaeve profiil 5.1.1 Levik ja osatähtsus Leetjad mullad levivad peamiselt Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Need mullad esinevad Põhja- ja Kesk-Eestis tavaliselt üheskoos leostunud muldadega. Kaasnevateks mullaliikideks võivad olla näivleetunud (Lõuna-Eestis), gleistunud leetjad ja leetjad näivleetunud mullad, madalamates lohkudes aga leostunud glei- küllastunud glei- ja küllastunud turvastunud mullad
B) Saaremaa-suur karbonaatsus, ligi 40% põldudest on õhukestel paepealsetel muldadel, kuna ümberringi on meri, siis on vegetatsionniperiood pikem c)Hiiumaa- seal on rohkem liivasid, mis on karbonaadivaene materjal, palju leetunud muldi Lk ja ka Lkg. D) Varbla-Tõstamaa- lähtekivim väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike, boniteet 4-6 klass. II)Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond, leostunud ja leetjate muldade valdkond. Kõige parema viljakusega valdkond. Võtab enda alla Jõgeva, Rakvere, Põltsamaa. See valdkond võtab enda alla 17,2% Eestimaast. Pandivere kõrgustik ja voorte ala. Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid
Leidub rohkem Kagu-Eesti mistõttu on pärsitud bakteriaalne lagunemine (ka kohatise happelise reakt. tõttu). A lavamaal (Kallaste, Tartu, Põlva, Vastseliina) ja Sakala kõrgustikul (Viljandi, Abja, Tõrva). toorhuumuslikkus teatud perioodidel. Kaasnevad mullad: LP, LPG, KI, GI, G(I), Lk, LkG Gleistunud pruunmuldade omadused: Metsad: kõrge produktiivsusega (III) laanemetsad: kuusikud, männikud, kuuse-männi Kog looduslikus olekus struktuursed, põllul struktuursus halvenenud, hea veeläbilaskvusega segametsad, vähem kaasikuid ja haavikuid. Alustaimestik iseloomulik jänesekapsa-mustika (C on koreseline), liigniiskus ajuti kõrgest põhjaveest. kkt.-le
annaabi.ee 
