Jäätmed, kui ülemaailmne keskkonna probleem Mark Bubert Laurits Tani Rainer Ressar Karl Michael Valk Andreas Rosendfeld Prügi tekkimine päevas · Iga inimene tekitab päevas keskmiselt 3kg prügi. · Inimene toodab päevas rohkem kui 2x rohkem prügi kui 50 aastat tagasi. · Iga suurlinn toodab päevas nii palju prügi, millest piisaks uue Hiina müüri ehitamiseks. Mida visatakse ära · Ära visataks kõike, nii autosi, vana toitu, plastikut, igat sorti pudeleid jne. · Visatakse isegi kasutatud patareisi ära, kuigi enamus teavad et need loodusele eriti kahjulikud on. Mis levivad prügi tekkimisega · Prügi tekkimisega levivad mitmad haigused. · Ka rottide arv suureneb
Milleks meile prügi? Prügi on praegu igalpool maailmas väga aktuaalne teema. Arutletakse selle üle, mida sellega teha, kuidas prügi vähendada ja palju muudki. Meile kõigile räägitakse selle sorteerimisest ning sellest kuidas me ei tohiks loodust reostada, kuid ikka näeme me iga päev maas vedelemas mõnda pakendit või pudelit. Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus on olemas kompostihunnik ning minu arvates on väga huvitav vaadata, kuidas aja möödudes muutub see viljakaks mullaks.
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda.
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele
Prügi Prügist üldiselt Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmed Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada
Ühiskonnaprobleem Mina leian, et meie suurim ühiskonna probeelm on prügi. Me toodame rohkem, kui suudame tarbida. See on päris kurb vaatepilt tegelikult. Kõige selle reostusmise taga on prügi. Võin näiteks tuua Taimaa(olen ise ka seal käinud). Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu
jäätmeprobleemide vähenemisel. Informatsiooni jäätmeprobleemide kohta otsin internetist erinevatelt lehekülgedelt. küsin ka vanematelt abi. Loomulikult kasutasin ma ka natukene oma enda teadmisi. Referaadi eesmärk on see, et kui teised on selle läbi lugenud, siis iga üks võiks mõlda kas tema kodus kasutatakse liiga palju kilekotte ja kuidas saaks olla inimene ise kasulik jäätmeprobleemide vähendamisel. Igas peres võidaks sorteerida prügi, sest kui näitkes üleliigne papp või paber viidaks kohe prügimäele, siis sinna see ka jääks, aga selle asemel saaks papi ja paberi viia taaskasutus keskusesse. Mida võtta ette vanade akude või patareidega? Kui palju on prügi maailmameres? Nendele küsimustele ning ka teistele jäätmeprobleemidega seostuvatele küsimustele võid leida vastused just siit referaadist. 1. Jäätmeprobleemid
Prügi sorteerimise juhend Miks prügi sorteerida?............................................................................................................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend........................................................
SISUKORD Sissejuhatus Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud, et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab. Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Pärnu 2011 Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille
Prügi ja jäätmed · Prügi Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et
Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2
..................................... 16 2 Sisukord Inimkonda on tema eksisteerimisest alates vaevanud kaks probleemi esiteks, kust saada seda, mis eluks vajalik, ning kuhu panna see, mida ei ole enam võimalik kasutada. Koos elanike koondumisega linnadesse põhjustas prahist lahtisaamine märgatavalt suuremaid probleeme. Kuigi tänapäeval on prügi käitlemiseks kasutuses väga erinevaid lahendusi, on jäänud enamkasutatavaks viisiks prügi ladestamine selleks otstarbeks kohandatud rajatistesse prügilatesse. Prügilad on keerulised keskkonnaalased objektid.(Kapak 2006: 19) Prügilast pääsevad keskkonda ained, mis reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda põhja- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp
ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992), II(1998), III(2004)) JÄÄTMED ON MISTAHES VALLASASI, MILLE NENDE VALDAJA ON ÄRA VISANUD VÕI KAVATSEB SEDA TEHA VÕI ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (RT I 2004). Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha/toota annab (materjal, energia) Recycling- ümbertöötlus, taaskasutamine, ringlus (olenevalt kontekstist) Prügi (prügimäele) jäätmed (ressurss) Pakend taara Prügi ladestamine (lademesse asetamine) prügi ladustamine (lattu panemine) Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm taimestiku hävimine
Prügi Sandra Haar 11.Klass Kanepi Gümnaasium Prügi Probleemid Kaasaegsed prügilad Sorteerimine Prügi kui energiaallikas Lahendused Probleemid Prügi- tarbimise ja tootmise tagajärg. Plastik- laguneb looduses aeglaselt, kuni 500 aastat. Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning
Looduses viibides muutuvad inimesed tihtipeale laisaks, kui asi puudutab enda järelt ära koristamist. Seepärast ongi mitmetes kohtades näha suuri hunnikuid, mis koosnevad looduses mitte lagunevatest materjalidest. Selle jaoks on Eestis välja töötatud projekt Teeme Ära, mille eesmärgiks on panna inimesed enda järelt koristama. Selline üritus toimub Eestis kevadeti ja vaid kord aastas. Algusaastatel oli Teeme Äral erinev temaatika. Esimesel aastal korjasid inimesed kokku prügi koguneti üle Eestilistesse gruppidesse ning gruppidele anti kindel piirkond, kus nad prügi korjama peavad hakkama. Järgnevatel aastatel olid töötalgud, kus inimesed tegid heakorratöid. Hetkeseisuga on heakorratööd ja prügi korjamine kokku pandud. Teiseks näiteks, et eestlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama loodusele, on prügi sorteerimine. 1. Jaanuarist 2008 aastast jõustus Eestis seadus, mis kohustab Eesti kodanikke prügi sorteerima
Klass 2017 Sisukord Sisukord……………………………………………………………….2 Sissejuhatus…………………………………………………………...3 Töö sisu……………………………………………………………….4 Kasutatud kirjndus…………………………………………………….5 2 Sissejuhatus Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta
Prügi ja selle taaskasutamine Me tekitame pidevalt prügi. Me ei saa seda vältida, küll aga saame prügi kogust vähendada asju ümber töödeldes. Sellest allpool lähemalt jutt ongi Alustame pudeltaarast. Taara kogumine on üpris populaarne. Poodide juures on automaadid, mis annavad pandimärgiga pakendite eest raha. Saadud tsekki saab kaupluses kasutada rahana. Osades paikades on ka tavaline, pandimärgita taara vastuvõtupunkt. Ka seal antakse pudelite eest raha. Näiteks märgistuseta pudel on 50 senti. Kui ma sugulaste juures olen, siis me viime tädipojaga alati taarat ära
· Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale seda kas müüvad maha või taaskasutavad ise. LAHENDUSED · Laiendada jäätmete taaskasutamist. · Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonna ohutult. · Prügimägedel eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni. MEIL EESTIS
Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik
Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha
See aitaks elektrienergiat säästa.Elektrihinna pidev tõus on pannud inimesi selliselt käituma,et nad on elektrienergiasäästlikumad.Eestis on hakatud kasutama tänavavalgustuses hõõglampe ja see on ka energiasäästlikum eluviis. Üks säästmist vääriv loodusvara on vesi.Paljudes majapidamistes on veemõõturid ja seetöttu makstakse vähem,sest veetarbimine on kontrolli all.Seega võib väita,et eestlased liiguvad rohelise mõtteviisi suunas. Üheks rohelise mõtteviisi näiteks on prügi sorteerimine.1.jaanuarist 2008. aastast jõustus Eestis seadus,mis kohustab prügi sorteerima.Mõned inimesed peavad prügi sorteerimist õigeks ja vajalikuks,teised arvavad,et see on tülikas ja mõttetu tegevus.Peale selle nõuab uue seaduse täitmine ka ümberkorraldusi koduses majapidamises.Jäätmete sorteerimiseks on vaja kööki nelja prügikasti ja väikses köögis on see üsna ebamugav.On vaja aega,et inimesed harjuksid prügi sorteerima,aga ma arvan,et see hakkab lõpuks toimima
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4
Tehti sellised uuringud, et ebameeldiva protseduuri käigus anti pooltele patsientidest valuvaigistit, teistele anti samuti valuvaigistit kuid näidati lisaks kauneid loodusvaateid ja lasti looduse hääli. Need kes said loodust nautida, tundsid end ebameeldiva protseduuri käigus paremini ning vähem kurnatuna. Buduaar, 02-08-2006 ---- prügikoristuskampaania ,,Teeme ära" populaarsus muutis paljude inimeste mõttemaailma ja prügi enam nii naljalt metsa alla ei sokutata. RMK Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo selgitas LõunaLehele, et RMK on riigimetsas juba aastaid oma kampaaniat "Mets puhtaks" korraldanud, kuid prügi tuuakse metsa sellest hoolimata.""Teeme ära 2008" ei olnud selles suhtes erand, kuid usume, et kampaaniatel on pikaajaline kasvatuslik mõju," leidis Palo. "Need, kes täna meile prügi metsa toovad, kindlasti kampaanias pole osalenud."
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla."
Veel on probleemiks see, et siin sõidab liiga palju autosid, busse, veoautosid, jne. Ma elasin varem suurest maanteest suhteliselt kaugel, ning sealne elu oli palju mõnusam- polnud mingit müra, ega midagi. Probleemiks on siin ka see, et inimesed ei oska oma prügi käidelda. Kõik käesolev visatakse kas maha, või valesse prügikasti. Valesse sellepärast, et on prügikastid, mis on mõeldud paberi- , kile- , pakendite jaoks. Kuid väga vähesed sorteerivad oma prügi. Toris on paljudel oma aiamaad, kuid väga vähesed viivad oma komposteeritava prügi sinna. Kuid kui oma prügi ei sorteerita, siis tuleks ikka sellepeale mõelda, mis saab sellest edasi, kui paned oma prügikoti koos kõige oma prügiga prügikasti. Inimesed peaksid sellele rohkem mõtlema!
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014-2039 Kätte on jõudnud aasta 2040 ning on aeg vaadata tagasi jäätmekäitluse arengule alates 2014 aastast. Eestisse on alles jäänud üks tavajäätmeprügila, mis asub Kesk-Eestis. Eesti inimeste väärtushinnangud prügi sorteerimise ja tagastamise suhtes on muutnud paremuse poole. Kui veel 2014 aastal linnainimesed ei sorteerinud oma prügi, vaid panid kõik ühte prügikasti, siis 2020´ks aastaks olid pooled linna elanikud juba kaasa haaratud prügisorteerimisse ning uute taas,- ja korduvkasutusse võtmise ideedega. Tänaseks on tekkinud palju ettevõtteid prügi taas,-ja korduvkasutuseks. Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates
Puhas mõte- puhas loodus Kõik me tahame elada puhtas ja ilusas looduses. Kahjuks on olemas inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla või jätavad teepervele. Kas tõesti on nii raske viia prügi prügimäele? Juba kaks aastat on tegutsenud mittetulundusühing ,,Teeme ära". Selle tulemusel on koristatud puhtaks palju metsad ning teeääred. Kokku koguti mitukümmend tonni prügi. Inimesed vedasid oma autodega prügi ära prügimäele, kus on selle õige koht. Kui kõndida tänavatel võib näha põõsaste alla või teeäärde visatud prahti. Tänavatel on palju prügikaste, kuhu praht visata, kuid ikka vedeleb see maas. On olemas ka tänavate koristajad, kes hoiavad tänavaid korras, kuid nende peamiseks ülesandeks on teha tänavad puhtaks näiteks lehtedest mitte inimeste maha vistaud prahist, aga nad peavad ka selle ülesse korjama, sest nende ülesanne on hoida tänavad korras.
Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · Tutvu oma linna/vallavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega. · Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid · Korralda kodune prügikogumine. Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna?
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti
Getlin Meetua 11B Sorteerida või mitte Ma olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida? On inimesi, kes ütlevad, et: "Ei ole mõtet, milleks seda ikka". Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima. Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega.
ja põõsastele. Kütuse põletamisel tekivad saastained. Kahjulikud ained satuvad vette ja toiduainetesse. Söögi ja joogiga võivad need ained jõuda inimese organismi, põhjustada mürgitust ja teisi haigusi. PRÜGI JA RÄMPS! Prügi ja rämps- see on meile kõigile olnud probleemiks juba sajandeid. Loomulikult on nüüd - 21. sajandil kasutusele võetud mitmeid loodussõbralikke meetmeid, kuidas prügi loodusest ja meist kõigist võimalikult kaugel hoida. Ikka ja jälle leidub aga inimesi, kes lihtsalt viskavad mõtlematult kommipaberi maha või viivad prügikottide kaupa oma rämpsu metsadesse. Selline käitumine on jube ning selliseid inimesi peaks kohus karistama ning karistuseks võiks olla ühiskondlik töö. Vahest siis nad mõistaksid ja rohkem ei teeks. Mis, aga juhtuks kui me prügi ära ei viskaks? Arvatavasti oleks sel juhul olukord meie kõigi jaoks katastroofiline.
jäätmete suunamisega taaskasutamisse antakse neile uus elu. Pealegi säästab jäätmete liigiti kogumine ja nende taastootmine märgatavalt meie keskkonda, isegi kui me seda igapäevaselt ise ei taju. MEIE PERE JÄÄTMEMAJANDUS Iga inimese kodus tekib aina rohkem ja rohkem jäätmeid, mida tegelikult saab väga kasulikult ja vajalikult ära kasutada. Kuna meie elame eramajas ja maksame prügiveo eest vastavalt oma pere prügi kogustele siis sõltub ka veidi meie pere eelarve konkreetselt meie jäätmete kogusest. TOIDUJÄÄTMED õunasüdamed, banaanikoored jms kogun biolagunevast paberist tehtud kotikesse ja viin õue kompostihunnikusse. Kotikesed teen postkasti sattuvatest ajalehtedest ja reklaampostist, mida vaja pole. Kasutada ei saa ainult läikivat paberit. Kõik, mis meist järgi jääb aga veel koerale süüa kõlbab lähebki talle. KILEKOTID enamus saia- ja leivakottidel on peal kirjas, et need sobivad
Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga
Puhta Eesti unejutt Kunagi ammu, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem ja prügi oli vähem, uskusid vanad eestlased inglitesse ja nende võimu teha midagi imelist ja uskumatut. Inimesed olid alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha
isegi kuni 30 meetri sügavuseni. Prügisaarte faktid Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. Satelliit foto Avastamine Pürgisaared avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt. Moore, kes omas enne avastust naftaäri, müüs oma äri maha pärast avastust ning hakkas keskkonnaaktivistiks. Kust pärineb prügisaarte prügi? Prügisaarte prügi pärineb: 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre. Sellest: 70% vajub põhja 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti
Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisemgi prügi metsa all on alguseks meie oma ilusa looduse hävitamisel. Inimesed peaksid aru saama, et kuigi mets on taastuv loodusvara, siis see kehtib ainult teatud tingimustel. Teiseks keskkonna probleemiks Eestis võib välja tuua vete reostamise. Oluline veereostuse
Kui arvad, et reostus sind ei mõjuta... Umbes 20 aastat tagasi ei olnud keskkonnareostus levinud teemaks. Inimesed viskasid prügi kuhu juhtus ning sama tegid ka erinevad asutused. Arvati, et nende teguviis ei too endaga kaasa tagajärgi, vähemalt mitte selliseid tagajärgi, mis nende elu mõjutaks. Nüüdseks on asi paranennud. Igal majal on oma prügikonteiner ning igapäevane olmeprügi jõuab metsaaluse asemel prügimäele. Paljud inimesed tegelevad ka prügi sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik. Kahjuks on Eestis veel inimesi, kes arvavad samamoodi, nagu 20 aastat tagasi. Nad tassivad oma prügi metsa alla ning teistesse ,,silma alt ära" olevatesse kohtadesse. Arvates, et selline käitumisviis nende elu ei mõjuta. Tegelikult nad eksivad, sest metsa alla jäetud prügi võivad ekslikult süüa loomad või linnud ja nii satuvad inimeste poolt
KUIDAS MINA SAAN KESKKONDA HOIDA Koostaja: Evelin Paigelkaln Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2010 Praegu on aktuaalseks teemaks kliimasoojenemine , et inimesed peaksid hoidma keskkonda. Eestis on hakatud aina rohkem rõhku panema sellele ja ma usun, et mujal maailmas ka. Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis inimesi kokku, kõigil oli ühine eesmärk loodust puhastada ja sellega ka saadi hakkama. Ja ma usun, et sellest oli ka palju abi, vähemalt natukeseks ajakski olid meie metsaalused puhtad. Ka mina käisin ja koristasin enda lähedal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
