Inimtekkelised pinnavormid Inimtekkelisi pinnavorme on Eestis päris mitmeid, ning mõned küllaltki silmapaistvad. Tuhamäedja platood Aherainemäed Kraavid Kaevud Karjäärid Linnamäed Tuhamäed ja platood Kiviõli tuhamägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KohtlaJärve tuhamäed Click to edit Master text styles Second level
JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus
salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte sipelgate pesad, laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid, linnamäed.
on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Põlevkivi aheraine ja aherainemäed on siiski süütu tarbimisjääk , ehkki ka see võib aegajalt isesüttida. Rikastatud põlevkivi põletamisel jääb järele kuni 50% tuhka, mida on samuti vaja ladustada. Kõige toksilisemad on aga põlevkivikeemia tööstuse jäätmed. IdaVirumaal on põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate all 450km(3) , mis moodustab 15% maakonna pindalast. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades lendub õhku suures koguses
mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks. Alumisel pildil on suur veok ja kopp, millega liigutati suuri koguseid kivimeid maa peal. Vasakult esimene pilt on tehtud rikastusvabrikus. Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F. Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur.
○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes ○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed ● Tehaste ja elektrijaamade korstnad Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine
Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud · Sootasandikud Meteoriidikraatrid · Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud · Tuntuim on Kaali kraatrite rühm Saaremaal · Lõuna-Eestis asuvad Ilumetsa kraatrid · Soome lahes Osmussaare ja Pakri saarte vahel avastati 1997. a. Neugrundi kraater
Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega? V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku
loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti
Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid uurdeid-jäärakuid e. ovraage. Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
- lihtsam ligi pääseda(suurte - looduse hävimine(põllumajanduslik masinatega) maa, mets) - vaja vähe inimtööjõudu - vaja pindmine viljakas kiht eemaldada ja ladustada - teedeehitus - tekivad aherainemäed, mis rikuvad maastikupilti - karjäärid rikuvad põhjavett - kui põhjavesi ära pumbatakse võivad ümberkaudsed asulad jääda veeta ALLMAAKAEVANDUSED - tuleb rajada maaaluseid käike - kulukas ja keeruline - põhjavee väljapumpamine
saab ka kätte, vähem sastet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 11. Tuumaenergia kasutamine: Eelised odav, kütteväärtus suur, saaste väike. Puudused väga ohlik kui avarii juhtub, jäätmete kandmiseks ja matmiseks vaja leida kohta. 12. Suurimad tuumaenergia tootjad: USA, Prantsusmaa ja Jaapan. 13. Tuumakatastroofide tagajärjed: Inimesele - Inimesed jäid kodudest ja oma asjadest ilma, toimus haigestumine leukeemiasse, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Loodusele radioaktiivne
- 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist - 88,6% elektrist toodetakse Narvas, (elektrijaamades) riigi äärmises kirdeosas Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad - Põhjavee reostus ja tase muutub - Tuhamäed ja aherainemäed on koledad - Põletamine reostab õhku - Tehnoloogia vananenud Keskkonnaprobleemid - Põletamine saastab õhku - Tuhamäed, settebasseinid - Aherainemägede põlengud - Häviv põllumajanduslik maa ja mets - Langatused kaevanduste kohal - Põhjavee ja jõgede reostus
Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) 90% elektrist saadakse põlevkivist Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja võrkudes Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme Kaevandamisel muudetakse oluliselt maastikku, hävib hulk looduslikke kooslusi, tekivad aherainemäed, kasutamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, erinevad jääkproduktid (poolkoksi- ja tuhamäed), veereostus
JÕUKOHANE TAASTUMATU ENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE KASUTADA SAAB KÕIKJAL, AMMENDUV RESSURSS, EI SÕLTU RESSURSI VARUD VÄHENEVAD OLEMASOLUST SUUR KESKKONNAREOS EI SÕLTU ILMASTIKUST, TUS (põletus: CO2, N ja S ENERGIAHULK EI KÕIGU ühendid, veeaur, tahm; SUUREM ENERGIA karjäärid, põhjaveereostus, SISALDUS, SUUREM aherainemäed) ENERGIAHULK HIND SÕLTUB MAAILMA MITMEKESISEMAD KASU TURUST, LISANDUVAD TUSVÕIMALUSED VEOKULUD, KESKKONNA MAKSUD ODAVAM, LIHTSAM TEHNIKA RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL. ............................ ............................ SELGITA, MIDA TÄHENDAB "MUUD ENERGIAALLIKAD". ...
9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA · Pinnamood ehl reljeef on maakoore pealispinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest. · Pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast. · Kõrgustik ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme. · Madalik kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud.
ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda et, inimesed sorteerige rohkem prügi, et Eesti loodus oleks puhas! Ja ärge reostage loodust prügi maha visates, kui paari meetri kaugusel on olemas prügikast! Kasutatud kirjandus 1. http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27.html 2. www.google.ee
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele.Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka
ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. J äätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Kohtla-Nõmme aherainemägi Jäätmete poolt põhjustatud hädad Jäätmed saastavad õhku, vett ja maapinda, kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. Prügilates toimuva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub atmosfääri metaani, mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine
Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda. Mis on põlevkivi Maavarade kaevandamisega kaasnevad paratamatult muutused keskkonnas - maapõues tekivad tühikud, alandatakse põhjaveetaset, jõgedesse pumbatakse kaevandusvett, kaevanduste lähedal kerkivad aherainemäed, karjäärialadel tekib uus maastik. Kõige sellega tuleb leppida, kui me tahame kasutada elektrienergiat, mis on toodetud meie omal maal. Eesti Põlevkivi ettevõtetes püütakse põlevkivi tootmisel igati leevendada keskkonnale tekitatavat kahju. Täna valitakse allmaakaevandamisel tervikute suurus selline, et ei kaasneks maapinna langatusi, karjäärides istutatakse kaevandatud aladele uus mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus
kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Kõrg-Eesti - merest ja suurjärvedest puutumata ala, jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist. Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed). PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku.
Olenemata sellest, et Eestis nii palju prügilaid on, võime ikka näha risustatud maad, teeveergi ja metsaaluseid. Eestis on veel tuhandeid mitteametlikke prahipaiku. Ühe Eesti elaniku kohta tekib aastas umbes 300k g olmejäätmeid. Kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tekib ühe eestimaalase kohta aastas umbes 10 tonni jäätmeid. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks elektrijaamade aherainemäed Maardus ja Kirde Eestis. Üheks probleemiks on veel Eestis kaevandusjäätmed. 4. Tagajärjed Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada loomade, taimede, inimeste mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa aratud pinnase väga suuri kahjustusi. Prügimägedes tekib juurde gaasilisi ühendeid ja suures koguses mürgist nõrgvett. Väga suur kogus prahti jõuab ookeanidesse. 5. Mida teha?
ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed KirdeEestis ja Maardus.Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. 11.Cleanaway-üks Eesti juhtivamaid jäätmekäitlus firmasid * CLEANAWAY, Brambles grupi tütarettevõte ja ülemaailmselt tuntud juhtiv jäätmekäitlus ja ümbertöötlusettevõtetest, asus Eestisse 2000. aastal ning on tänaseks õigustatult saanud tõsiselt võetavaks konkurendiks Eesti turul. Käesoleval hetkel on CLEANAWAY
sügavamad kihid saab ka kätte, vähem sasstet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 10. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Neid on kallis rajada, tehased ja vabrikud suletakse üleujutuse tõttu. Linnad üleujutuse tõttu kaovad, uute rajamine on väga kallis 11. Analüüsi Kolme Kuru HEJ rajamisega seotud probleeme Hiinas. Millised on sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased argumendid HEJ a ehitamise poolt ja vastu?
Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim. Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted:
looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi
2 Tarbijani Tarbijani jõuab energia läbi elektrivõrgu. Kuid enne elektrivõrku andmist, tõstetakse transformaatorites pinge 330-360 kV, et vähendada energiakadu. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. (https://www.energia.ee, 29.10.2015) 7 Aheraine Kaevandamise käigus võetakse esmalt kasutusele parim osa ja alles jääb see, mida ei saa või ei ole otstarbekas kasutusele võtta. Nii on tekkinud põlevkivi aherainemäed. Põlevkivi rikastamisel ja töötlemisel tekkivad jäägid ja jäätmed on aheraine ja põlevkivi tuhk. Põlevkivi aheraineks loetakse madalakvaliteedilist lubja- ja põlevkivi. (http://www.ene.ttu.ee, 1.11.2015) 8 Kokkuvõte Alustades ootasin ma väga lihtsat tööd; põlevkivi on ju nii tavaline asi, et kindlasti on
sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga.
looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi
Elutekkelised pinnavormid on kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Siia kuuluvad näiteks suured sootasandikud, mis on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad. Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. 7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega. Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. 8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks?
ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad kaevanduste juurde kerkinud aherainemäed. Kohtla-Järve rahvastiku kujunemist on suuresti mõjutanud Teise maailmasõja järgne võõrtööjõu sissevool teistest liiduvabariikidest. See põhjustas Kohtla-Järve kujunemise heterogeense rahvastikuga linnaks (elanike seas rohkem kui 50 rahvuse esindajaid), kus eestlaste osatähtsus pidevalt vähenes, see stabiliseerus 1990. aastatel. Viimastel aastatel on eestlaste osatähtsus isegi pisut suurenenud. Suurim rahvusrühm on venelased – 2000.
pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne jällegi voolava vee, merelainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toime!. Järvedes ja soodes on bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas, mis on aidanud pinnamoodi tasandada. Nende setetega on täitunud nõgusad pinnavormid. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene: selle tunnistajaks on kümnete meetrite sügavused karjäärid ning üle saja meetri kõrgused aherainemäed. 6.PINNAMOE KUJUNEMINE 6.1 Mandrijäätekkelised pinnavormid Enamik Eestis eristatavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel: mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid
.. Peamised keskkonnaprobleemid · Igasugusel tegevusel on mõju! · Kõik keskkonda enim mõjutavad tegurid on Ida-Virumaal (energeetika, kaevandamine, keemiatööstus, jääkreostus). · Põlevkivikaevanduste ja jäätmeladestute poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. · õhu-, pinna- ning põhjaveeprobleemid Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. · Jäätmed. Jäätmetest tulenevad keskkonnamõjud: · Põlenud või põlevad aherainemäed. Keskkonnamõju allikaks on aherainemägedes sisalduv orgaanika (põlevkivi), mis teatud tingimustel kuumeneb ja süttib. Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja
sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit.
Eelised Ei riku maastikku, säilib Väikesed kulud. Väike elukeskkond. Saame tööjõukulutus, mehhaniseeritud kasutusele võtta sügavamad kihid Puudused Rajamine ja käigushoidmine Maastiku rikkumine, kallis, rohkem tööjõudu, elukeskkonna häving, põhjavee reostuse oht, aherainemäed. varingud Rekultiveerimine Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? · Seal pole piisavalt suurt kapitali Argumendid HEJ ehitamise Vastuargumendid HEJ poolt ehitamiseks Sotsiaalsed Rahvastikku saab varustada Vee alla jäävad inimeste
Ehitusdegradatsioon vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu Masindegradatsioon suurtraktorid, metsaveotehnika (muldade segipööramine, liigtallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed tingimused, fosfaatide seostumine alumiiniumiga, vihmausside hävitamine). Maavarade kaevandamine karjääre aastas juurde ca 500 ha, samapalju kaevandusi, langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas, linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad.
Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest.
Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest.
Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Taimed sootasandikud tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soo pinnavormid: rohumättad, hälved, laukad. Loomad kobraste langetus, sipelgapesad, loomarajad. Inimesed linnamäed, aherainemäed, teetammid, karjäärid. absoluutne kõrgus absoluutse kõrguse, absoluutset kõrgust, absoluutseid kõrgusi e kõrguseid (=üldkõrgus) koha kõrgus merepinnast. Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 318 meetrit. Vt ka suhteline kõrgus absoluutne sügavus absoluutse sügavuse, absoluutset sügavust, absoluutseid sügavusi (=üldsügavus) koha sügavus allpool merepinda. Suhteline kõrgus on ühe koha kõrgus teise suhtes.
perspektiivis pole jätkusuutlik, sest millalgi saab põlevkivi otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss, väga vähe kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. 3) Põlevkivi põletamine energia saamiseks on keskkonnaprobleeme tekitav, aherainemäed, maa-alused kaevandused, põhjaveekaod, CO2 jm ühendite paiskamine atmosfääri jms. Ülesande nr 17 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 48
7 möödunud sajandil hakati arendama maailma võimsaimat vesiehitustehnikat, on nüüdseks ca 40% territooriumist allpool Põhjamere veepinda. Omapärasteks tehisvallideks või -orgudeks on kogu maailmas maanteede (ca 21 milj. km) ja raudteede (ca 1,24 milj. km) tammid, mis kulgevad läbi mitmesuguste reljeefitüüpide. Eesti kõrgeimateks tehispinnavormideks on aherainemäed ja tuhaterrikoonikud Kirde-Eestis. Negatiivseteks pinnavormideks on maavarade kaevandamisel kujunenud ammutusnõod ja tehisveekogude nõod (Paunküla, Soodla, Põlva jt.). Varingunõod on tekkinud kaevanduskäikude sissevarisemisel. Ulatuslikud tehisplatood on tekkinud Narva soojuselektrijaamade lähistele ahjudest veega väljauhutavast tuhast. Tasasteks pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud
Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). Hüdrosfäär 1.Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. On üks Maa geosfääridest: Maakera katkendlik vesikest, mis hõlmab maailmamere, jõgede, järvede, liustike, soode, mulla-, põhja- ja atmosfäärivee. Hüdrosfääri saab jagada:
jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). IV Hüdrosfäär 1. Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne
annaabi.ee 
