vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg. Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt....................... Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks. Dispetseri jaoks on igal protsessil 3 olekut: 1. tööolek 2. Valmisolek 3. asumine pooleliolevate protsesside järjekorras e. blokeeritud olek. On olemas ka vaheplaneerija mis, igal protsessil võib esineda ooteolek e. oode, mis eristab teda programmist. Kui süsteem võimaldab paralleelselt töödelda mitmeid ülesandeid ja blokeeritud ülesandeid koguneb palju, siis süsteemi luuakse vaheplaanur, mis toob ülesande blokeeritud
........................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... 11 Sissejuhatus Salvestatavate failide kvaliteedi suurenedes kulub üha rohkem ruumi ka nende säilitamisele. Seetõttu peab tehnoloogiat pidevalt arendama. Andmete säilitamiseks on mitmeid meetmeid ja vahendeid. Andmete säilitamisel arvutis kehtib mõte, et peale andmete hoidmise peab olema andmete liikumine protsessorisse nii kiire kui võimalik. 2 1 Mälu Arvuti mälu on koht kuhu andmed binaarkujul salvestatakse. Kogu arvutis olev informatsioon kirjutatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Mälumahtu mõõdetakse enamasti baitides, kuid mõnikord ka bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. (Vikipeedia) 1940-ndate alguses oli tehnoloogia veel vähe arenenud ning arvuti suutis mahutada vaid mõne baidi jagu andmeid. Jay Forrester, Jan A
Lõim – sisaldub protsessis (järjestatav üksus ja/või töödeldava programmi osa). Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie – valmidus – käitus – ootel – lõpetamine. 14. Protsesside töötluse korralduse mudel. Operatsioonisüsteemi tuuma osa mis tegeleb protsessori ressursside jaotamisega programmide ja protsesside vahel on järjestid //scheduler//. Järjesti määrab rutiinid, mis suunatakse protsessorisse töötlemisele. Järjestite liigid, mida rakendatakse protsesside ohjel, on süsteemiti varieeruv. 15. Programmide ja protsesside järjestamise etapid. Kaugjärjesti – kasutatakse harva. Ülesandeks on otsustada, millised protsessid suunatakes valmisolevate protsesside jadasse. Vahejärjesti – tegeleb põhimälu dünaamilise jaotamisega protsesside vahel, mida parajasti protsessoris töödeldakse. Lähijärjesti – tegeleb otseselt protsessoris käivitavate protsesside
Käsu täitmine (käsutsükkel) koosneb üksikutest etappidest nagu käsu lugemine mälust, käskukoodi dekodeerimine ja käsu täitmine (käsuga määratud tegevuse sooritamine). Igal käsu täitmise etapil töötavaid aktiivselt ainult protsessori teatud osad, ülejäänud tegevuses ei osale. Konveieritöötluse idee seisneb kõigi käsu täitmisega seotud protsessoriosade pidevas töösserakendamises. Näiteks kohe pärast käsku lugemist mälust (kui käsk on dekodeerimisel) võib protsessorisse lugeda juba järgmise käsu. Niisuguse töökorralduse puhul vaadatakse protsessorit kui üksikutest suhteliselt sõltumatutest töötlusseadmetest (moodulitest) koosnevat konveierit, mida käsud töötlusel läbivad. Iga moodul täidab ühte etappi kogu käsu töötlusoperatsioonist. Võrreldes tavaprotsessoriga on kõik moodulid korraga töös, st nii palju kui on mooduleid, nii palju on ka käske korraga töötluses. Käsu täitmist võib etappideks jagada väga mitmel viisil
Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske 14 ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub
sisendiga. Protsessor Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu 14 kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üljuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus
4.2. Käsuregister ja käsu dekooderimine 1. Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. 2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktivne ainult üks väljund. 4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi
mikroprogramm mikrokäsk: edastada kogu nõutava info algoritmiga, mida täidetakse Programm on mingi tegevuse paljudelt sisenditelt vastavalt mällu salvestatud formaliseeritud eeskiri. protsessorisse ja vastupidi programmile. Seejuures juhitakse Programm koosneb üksikutest protsessorist paljudesse arvutusprotsessi ehk aritm- instruktsioonidest, mida nimet. väljunditesse, lugeda mälust
katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister. Kui protsessor väljastab käsuloendurist addressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne ainult üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema ja kust kohast tulevad operandid ning kuhu tulemus salvestatakse. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab üldise osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast käsukoodi lugemist vastab igale käsule oma haru. Haru valik toimub vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud
andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit
lisada emaplaadile täiendav niinimetatud L2 vahemälu mahuga 64..256 KB. Vahemälu töötab järgmiselt. Andmete või programmide lugemiseks pöördub mikroprotsessor kõigepealt puhvri L1 poole. Kui soovitavat sealt ei leita, siis otsitakse seda L2 puhvrist. Kui ka sealt ei leita, siis esitatakse päring operatiivmälule, kust loe- takse rohkem kui protsessor momendil vajab. Andmed kirjutatakse nüüd kõigepealt L2 mällu, seejärel L1 mällu ning alles sealt jõuavad andmed lõpuks protsessorisse. Kõik need operatsioonid võtavad aega ja teatud tingimustel kulub sellisel juhul kokkuvõttes isegi rohkem aega kui töötamisel ilma puhvriteta, otse operatiivmälu kasutades. Arvutused näitavad, et kui 8-l korral 10-st õnnestub andmed leida vahemälust, siis pole puhvril mõtet, sest puhverdamisele kuluv aeg võrdub otse operatiivmälust lugemise ajaga. Inteli uus mikroprotsessor Pentium sisaldas juba 32 KB vahemälu L1, mis oli jagatud kaheks: 16 KB käskudele ja 16 KB andmetele.
Käsu dekodeerimine (Instruction Decode) Käsu täitmine (Execute) Tulemuse salvestus (Store) Muutmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhimälu kasutatakse arvutis töötavate rakenduste programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Püsimälu (ROM - Read Only Memory) on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Esmane programm arvuti käivitumisel loetakse protsessorisse spetsiaalsest püsimälust BIOS (Basic Input Output System). BIOS'i otstarve on varustada arvuti käivitumiseks vajaliku programmikoodiga, sisaldab driverid suhtlemiseks riistvarakomponentidega ja infot arvuti riistvarakonfiguratsiooni kohta ning kasutajaliidese (BIOS SETUP) arvutitootja riistvaraseadete muutmiseks või taastamiseks. Arvuti käivitamisel täidab protsessor püsimälust loetud käske riistvara testimiseks (POST - Power On Self
Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse out-itesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajaliku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas (protsessori ja in/out seadme vahel, mälu ja käsud). Siinidraiver-element, mis eraldab mingi seadme siinist. PILET 16. Printerid ja värviline trükk. Andmevahetus mikroarvutis: einevad siinid (AB,DB, CB) ja nende osa andmevahetuses. Pinumälu PILET 17. Vahemälu.
kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress vaid operand ise. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang peab alati asume mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab jääma samaks. Kaudne adresseerimine käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus
Chipset määrab ära maksimaalse mälu arvuks 20b ja 40b. Millist tüüpi mälu üldse on võimalik vastava emaplaadi puhul kasutada. Määrab ära mälupesade arvu emaplaadil. Kas võib kasutusel olla mälu paarsuskontrolliga või paarsuskontrollita. Chipset jaotatakse kaheks - põhja sild ja lõuna sild (North bridge and South bridge). Kahte andmevahetuskanalit ühendav sild. Mida suurem sild põhja ja lõuna vahel, seda kiiremini andmed jõuavad protsessorisse ja mällu. Chipset kodeerib aadresse. CPU pöördub mällu andmete saamiseks. Chipset tõlgib ära CPU palve. Cache'i saadetakse esimesena. Toimub siinide bufferdamine - chipset omab vastavaid andme buffreid, mida suuremad, seda parem chipset. Joonis 17 - Põhjasild Joonis 18 - Lõunasild Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul
Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie //hold// => Valmidus //ready// => Käitus //running// => Ootel //waiting// => Lõpetamine //terminated// 14. Protsesside töötluse korralduse mudel. Operatsioonisüsteemi tuuma osa mis tegeleb protsessori ressursside jaotamisega programmide ja protsesside vahel on järjestid //scheduler//. Järjesti määrab rutiinid, mis suunatakse protsessorisse töötlemisele. Järjestite liigid, mida rakendatakse protsesside ohjel, on süsteemiti varieeruv. 15. Programmide ja protsesside järjestamise etapid. Kaugjärjestit (kaugplaneerijat) kasutatakse harva. Tema ülesandeks on otsustada, millised protsessid suunatakse valmisolevate //ready// protsesside jadasse. Järjesti ülesandeks on optimaalselt ära kasutada arvutisüsteemi ressursse. Kaugjärjesti
ja trigeri sisendite väärtusi (funktsioonid), mis tähendab, et sisenditesse saame väärtused ühetaktilise nihkega. Kahendkoodi ja Gray koodi vahel on seos, seega saab Gray koodi loenduri realiseerida ka kahendloenduri baasil. Gray koodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrdne 2n-ga. 2. Adresseerimisviisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand ise (mitte tema aadress). Programmi on kirjutatud konstant ja see laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine – programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Operand peab ALATI asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Väärtus võib aga muutuda. Käsukoodiga võib kaasas olla ka lühike aadress (asukoht registermälus). Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e käsuga kaasa
Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. Pilet 8 1. Loendurid. - Vaata pilet 2 2. Virtuaalmälu. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Virtuaalmälu virtuaalmälu Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal
mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. Mikroprotsessori üldstruktuur (monoliitprots.): akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti (SP), jne. Akumolaator - on alati kahepoolne register, Registermälu - trigeritest koosnev mäluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste või juhtinformatsiooni
aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder, mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi, kuid käsus võib olla ka aadress või andmed. Käsu etapid: käsukoodi laadimine, dekodeerimine, operandide laadimine, operatsiooni täitmine ALUs, tulemuse salvestamine. II. LCD, LED, OLED ja plasmakuvarid.(Passiiv- ja aktiivmaatriks). LCD ehk vedelkristallkuvar. Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall. Molekulid võtavad soonte suuna, kuna sooned on risti, tekivad keerdunud ahelad. Kui
operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada
g= QI+ QI +1 Gray joodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrnde -ga n-järgulise koodi korral. Kood on kolmejärguline Gray koodi puhul lülitub korraga ainult 1 triger. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress, vaid operand ise. St, et programmi on kirjutatud constant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus on piiratud. Otsene adresseerimine – programmis on otseslt määratud operandi asukoht mälus. See operand peab alati asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab olema sama. Käsukoodiga võib kaasas olla lühike aadress, mis viitab operandi asukohale registrimälus. Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e
kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl. CPU central processing unit), mis on kinnitatud emaplaadi külge. Kiip, mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone.
Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. 31.Mälu organiseerimine:Koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine(Interleaving) 32.Erineva pöördus viisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. “last in, first out”. registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. “first in, first out”. registrisse esimesena kantud andmed
Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. 8. PILET 1. Loendurid Vaata 2.1 2. Mälu hierarhia arvutis Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhtekiselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega
Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR (write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Kesk- Mälu Sisend- protsessor väljund- seadmed CPU A D R/W A D C
(korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid.
annaabi.ee 
