kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid. 2
teada saada, kuidas vähendada EKR-õpilastel viha väljendamist agressiivsel viisil. Tihti ei oska nad viha kontrollida ning võivad vihastamise ajal olla agressiivsed ja ebatsensuurse kõneviisiga. Seepärast on oluline õpetada EKR-õpilastele meetmeid, kuidas oma viha ise ohjeldada. Selles referaadis käsitletakse erinevaid programme ja meetmeid, saamaks teada, kas neist on kasu, et vähendada EKR-õpilaste vihastamisel tekkivat agressiivset käitumist ja ühtlasi suurendada prosotsiaalset käitumist ning omandada erinevaid tehnikaid, mis aitaksid viha kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on emotsionaal- ja käitumisraskused. 3 1. Viha ja vihastamise eeskuju Oluline on enda nördimust ja viha mõista; mõista neid olukordi, asjaolusid ja inimesi, mis või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalse käitumise areng noorukieas Prosotsiaalse käitumise sagedus tõuseb (eriti varajases noorukieas va vanematega suheldes) Miks?: Füüsiline küpsus Romantilised suhted Perspektiivi võtmine Moraalne otsustamine Prosotsiaalse käitumise seos nooruki karakteristikutega Populaarsus +mina+emotsioonid Prosotsiaalset käitumist mõjutavad tegurid noorukieas Sugu (soostereotüübile vastav) Vanemad (soojus, konfliktid, kiindumus) Eakaaslased (neg. Mõju eelkõige poistel, positiivne mõju eelkõige tüdrukutel) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalse käitumise areng täiskasvanueas Prosotsiaalse käitumise areng 1. Prosotsiaalse käitumise areng (arenguline lähenemin) 1.1 prosotsiaalne kognitiivne otsustamine 1.2 jagamine 1
hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud: * vaikne kuulamine · toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2. Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist Kui antisotsiaalne käitumine tahtlik, prosotsiaalne käitumine ka tahtlik. Kui on antisotsiaalne käitumine, prosotsiaalset ei ole. Kuidas õpitakse: 1. Käitumise kinnitamine 2. Mudelite järgi (jagamine, kaasmine, hoolitsemine) Mina-sõnum vs sina-sõnum. Mina-sõnumi eelis: · Õpetaja vastutab tunnete eest. · Ei kahjusta tundeid. 1) Kirjeldab hinnanguvabalt (mittesüüdistavalt) probleemi. 2) Mõju mulle
mängija vastu, kusjuures mängijad lepivad omavahel kokku mängu sisu suhtes. üksteise abistamisega seotud mänge, vähenes sotsiaalne isoleeritus ja kasvas vajadus üksteist toetada. Koostöömängude pooldajad toovad oma ideede kaitseks välja järgmised argumendid: konkurentsi tõttu mängudes võib mängijail tekkida arusaam, et võistlus, rivaalitsemine ja teiste kahjustamine on loomulik nähtus. Seevastu koostöömängud soodustavad prosotsiaalset käitumist ja võidu ühist planeerimist ning ühist orienteerumist mängus; koostöömängudes leiab pidevalt aset mängijate vaheline mõttevahetus ehk teisisõnu avatud kommunikatsioon. Seevastu võistlusmängudes toimub suhtlemine egoistlikel motiividel ja varjatud viisil; koostöömängus on põhiliseks mõisteks "üheskoos", seevastu võistlusmängus domineerib mõiste "üksteise vastu";
Nad leidsid, et Kenyalt, Mehhikost ja Filipiinidelt pärit lapsed käitusid Prosotsiaalsemalt kui Okinawast, Indiast või USA-st pärit lapsed. Uks eriti tähtis erinevus kultuuride vahel oli majapidamistööde jaotuses, eriti nooremate laste puhul. Prosotsiaalsemad olid need kultuurid, kus naiste panus perekonna ettevõtlusesse oli suurim. Seetõttu delegeerisid nad rohkem tegevusi oma lastele, andes neile võimalusi arendada oma prosotsiaalset käitumist. Esimeses (kuni 4. või 5. eluaastani) ei saadud reeglitest aru. Teises staadiumis (vanuses 4-5 kuni 9-10 aastat) arvati, et reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt (nt täiskasvanud, jumal, linnavolikogu) ja neid ei saa muuta. Kolmandas staadiumis (alates vanusest 9-10 aastat) arvati, et mängijad olid reeglid kokku leppinud ja seega sai neid muuta, kui kõik mängijad olid nõus. PIAGET' MORAALSE ORTSUSTAMISE TASEMED: Eelmoraalne otsustamine Reeglitest ei ole aru saadud
lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle. Tegelikult võib arutluskäik (hüpoteetiline, turvalises olukorras) ja reaalne käitumine (kriisisituatsioon, tegelikult probleem käes) väga erineda. 5. Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“). Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng. Teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine. Väärtused ja hoiakud. Arusaam õigest ja valest. Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste
· EKPERIMENTAALSED UURIMUSED varem katsetasid teadlasid eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970-datel palju kasutust leidnud tehnika oli premeerimine. · JÄLGIMISUURIMUSED paljusid sellistele prosotsiaalse käitumise eksperimentaalsetele uurimustele omaseid probleeme saab lahendada, jälgides last loomulikus keskkonnas. Prosotsiaalset käitumist kooli ja perekonnas mõjutavad tegurid · Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kui tähtsad on k perekonna sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele.
mehhanismid. XIV LOENG Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame? Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on? Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks või teine prosotsiaalset käitumist ennustab? Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla? Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda võiks teada) Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist
- Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on
rohkem inimesi, kui külmemate kraadide korral. · Vanus, sugu. Füüsiline rünne vanuse kasvades väheneb, verbaalne kasvab. Meestel füüsilist rünnet rohkem, naistel verbaalset. · Meedia. Uurijad on kahel meelel. Ühed leiavad, et vägivalda ei tohiks propageerida filmide kaudu, sest see põhjustab jäljendamist. Teised leiavad aga, et vägivaldsete filmide vaatamine maandab pingeid. · Alkohol, narkootikumid. Mõlemate tarvitamisel esineb nii prosotsiaalset kui ka agressiivset käitumist. · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon. Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus
mitte ei TEKITA. - Temperatuur uurimused näidanud. Sisetmperatuur liiga kõrge või liiga madal keskmise tempiga tõenäolisemalt kui liiga madala või kõrgega. - Territooriumiga märgistamine- nr graffiti. Märgistatud alal, väiksema tõenäosusega. Gängidega seonduvalt märgistatud alale sissetungimine, kui see kuritegelik, siis agressiivne käitumine leiab aset. 16 Nt hea lõhn suurendab prosotsiaalset käitumist. Anonüümsus kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus mis raskendab indiviidi identifitseerimist. Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni esinemist. Deindividualisatsioon ohvrilt võetakse tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga.
tõenäosust. Põhjuseks on vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine (vt slaid). - Soolised erinevused ingrupi liikmete olemasolu mõju - Primimise mõju enne on mingi info tehtud rohkem kättesaadavaks Kaaluva kõrvalseisja mudel (vt slaid) Piliavin'i tasu-kulu maatriks (vt slaid) Aitamise kulu mitte aitamise kulu Kõrvalolijate olemasolu võib vahel tõsta tõenäosust, et minnakse appi. Asukoht ja kultuur - Linnapiirkondades on vähem prosotsiaalset käitumist. Linnas ei märgata, abistajaid on rohkem, väikelinnades on kokkukuuluvustunne suurem. - Kollektivistlike ja individualistlike kultuuride erinevused. Aitaja kesksed mõjutajad - Isiksus sisemine kontrollkese, suurem sotsiaalne vastutus ja empaatia - Kompetentsus piisab ka subjektiivsest kompetentsuse hinnangust - Meeleolu positiivsed emotsioonid suurendavad tõenäosust et inimene läheb aitama; emotsiooni-primimise mudel ja emotsioon- kui- informatsioon mudel
Loomulikud keha lõhnad muutuvad tabuks. Juba väiksena. Keha lõhnale antakse hinnanguid. Kui lapsele öeldakse nt pissi või kaka haiseb halvasti, siis antakse halva lõhna hinnang kogu tema kehale- keha lõhn muudetakse tabuks. Puberteedieas hakatakse kasutama asju keha lõhnade varjamiseks- sest oma keha lõhn on endiselt tabu. Inimene laenab lõhnu loodusest- sünteesib ja kasutab neid, sest neid peetakse meeldivateks. Hea lõhnaga kokku puutudes esineb enam prosotsiaalset käitumist, halva lõhnaga esineb enam agressiivsust. 3. Juuksed ja karvad kehal. Mona Lisa on ilma kulmudeta ja ripsemteta- ta maaliti nii, sest nii oli tol ajal ilus. Tänapäeval on häbemekarvade ja kulmukarvade mitteomamine atraktiivsusega seotud- sellele antakse positiivseid hinnanguid. Habe vs mittehabe- mõneti annavad atraktiivust juurde (oleneb ka kultuurist ja habeme kujust, kas on ka vuntsid või ei ole jne). Habeme ja vuntside abil saab (vist mõnedes kultuurides)
annaabi.ee 
