*Peresuhted näiteks suhted ema ja lapse, isa ja lapse, ema ja isa vahel. *Sõprussuhted *Armastussuhted, suhted abikaasade, kooselupartnerite, poiss- ja tüdruksõbra vahel. Pikaajalist paarissuhet võib nimetada püsisuhteks. Mis aitab suhte loomisele kaasa? *Ole siiras ja suhtu teistesse sõbralikult *Tea milles oleksid suhtes hea *Vaata partnerile vestluse ajal otsa ja keskendu vestlusele *Julge olla sina ise *Julge teha esimene samm *Anna suhte arenemisele aega 2) Käitumine kriisis olles Kriisis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisiolukorras reageerivad inimesed erinevalt ja reaktsioonid on individuaalsed, sageli ettearvamatud. Mis võib põhjustada kriisi? *Keskkonnaga seotud lumetorm, tulekahju, üleujutus *Inimesega seotud haigus, vägivald *Suhetega seotud lahutus, kaotus Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseeneda või lähedase i
............................ 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine............................................................................................................ 6 Stressi tagajärjed.................................................................................................... 9 Läbipõlemissündroom....................................................................................... 10 Läbipõlemise staadiumid:................................................................................. 11 Stressiga on võimalik toime tulla.....
probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse. Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida?
bioloogilise keskkonna tagamisele. • terviseprofiil - Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi piiritletud inimgrupi tervise hetkeolukorrast ning võimaldab seda hinnata ja analüüsida. • terviskäitumine - Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist
3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine Raha tähendus: 1) võim 2) kontroll eelarve üle: nt turvalisus ja vabadus 3) armastus 4) rahulolu (isiklik): nt ärevus/muretsemine Rahasse suhtumine on individuaalne, sõltub elus kogetust. Minakontseptsioon ja raha: impulsiivne kulutamine- sundostlemine, et oma enesehinnangut tõsta Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjukam siis, kui see annab märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana)
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
individuaalse heaolu skaalad Agraarühiskonnast industriaalühiskonda ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja 0Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Alates väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine tähendas ka rahva üldist heaolu.Industrialiseerimise laienedes hakati 1980. aastatest on elukvaliteedi mõiste muutunud üha enam poliitiline ja kultuurikeskkond 0Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja
Kõik kommentaarid