5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud
üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest.
muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis
organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine. Silm sarvkest, lääts, pupill, iiris, klaaskeha, võrkkest, fovea, pimetähn, retseptorid. Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine
närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud Kontaktsed vahetus kontaktis (kompimine, maitsmine,puudutusaisting) Distantsed ei ole vahetus kontaktis (nägemine, kuulmine,haistmine) Eksterotseptiivsed retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine , kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,kehatemperatuuri-, tasakaalu-jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid Tundlikkus: (Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.) Absoluutne lävi ALUMINE - ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile (vaevumärgatava) aistingu ÜLEMINE maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu.
vastureaktsioon. Aistingute liigid Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel, eristatakse: – eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: – kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine)
analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See
(tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes
(tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks.
Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik
Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik
Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi
nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused Ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. (rajajaks G. T. Fechner)
Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi
annaabi.ee 
