Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
· Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figuraalne peatugi ,taanduv - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel tugedel seisvad lauakesed - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast
eriline hin- *700 a e.Kr. numbriteks *telliskivist *kehakeel gerahu hakati veedasid *malemäng majad tantsudes *uuestisünd on kirja panema *käsitööliste *sitar kannatus *kangelaseepos toodang *tablad erineva- "Mahabharata" *pronkskujud tes kehades jumalatest Hiina *Taevas *hieroglüüf *koolid *müüridega *vilepillid *esivanemate *100ap.Kr. *hea haridus piiratud linnad *rütmipillid hinged paber *õpiti palju *Hiina müür *pentatoonika
Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
proportsioonidest ja anatoomiast. voolava joone ja vormi vastu ning Inimesed paljude käte, mitmete peen pinnakäsitlus. peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud Buddha kujud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised miniatuurmaalid Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja Kalligraafia tähtsus. Must tuss,
mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, viivad püha paiga suunas. Ehitati kivist, ilma mördita
Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada. Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest. Metallesemed ja väärisesemed Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida
Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi. (õpik lk. 143 on pilt) Võrreldes Kreekaga, kus püüeldi täiuslikkuse poole tõid etruskid esile vigu ja isikupäraseid jooni. Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145) Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski mingisugunegi ettekujutus antiikaja kõrgtsivilisatsiooni kohta. Etruskidel on suur osa maailma kultuuripärandis ja tänu neile on ajaloolastel veel palju mõistatamist, sest tore oleks teada saada veel nii mõndagi sellest antiikaja suurrahvast. Kasutatud allikad : Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus
hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia kaupmeestega ning osa etruske hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid.
proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek. Suure portree (jumalana) Hellenistlik ajajärk realistlik ajajärk mõõdud hiiglaslikud. Rhodose koloss (37m) kujunes kunstiturg. Käsitööesemete tootmine mügiks, koopiate valmsitamine, kunstiteoste kogumine Millist materjali kasutasid kreeka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Marmor ja pronks. Marmorkjude küljest murduvad tükid, pronkskujud võivad looduslikes tingimustes paremini säilida, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal ajal on terve hulk teoseid ümber sulatatud. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Jumalaid ja sportlasi. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisesse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Kontrapost, kus oli see täielikult lahendatud 13. VANAKREEKA MAALIKUNST 8.saj eKr geomeetrilised ornamendid 8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7
mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi. Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr. arhailisel ajastul, mil loodi peamiselt alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Mis on kourus? Alasti meesfiguur Kourusele on iseloomulik: 1. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelolekus. 2
Pildil Polykleitose “Odakandja”. Polykleitos “Odakandja” Pompeijst 550-40 eKr., 2,12 m, marmor. Kõigile Polykleitose töödele on iseloomulik, et ta laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt
seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised
anatoomiast. Inimesed pinnakäsitlus. paljude käte, mitmete peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja
-509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel). 6) Etruski keel ja selle mälestusmärgid
Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas on loodud Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Arhailisel ajajärgul loodi vabalt seisvad kujud. Alasti meeskujud(kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Klassikalises ajajärgus kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalisel ajastul kujuneb peamiseks materjaliks pronks. Tehakse ka marmorist, aga pronkskujud on vastupidavamad. Klassikalisel ajajärgul kujunes kaks skulptuuri koolkonda, mis võistlevad oma vahel. Tuntuim on Ateena koolkond ja teiste hulgas oli ka Sparta koolkond. Ateena koolkonda kuulusid nt. MYRON, PHEIDIAS. Sparta koolkonda kuulus nt. POLYKLEITOS. Polykleitose ,,odakandja" lõi Kreeka sõdalase atleedi ideaaltüübi. Selle mõõtmed kujunesid normiks kaanoniks.
sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve
võiduka ateena tempel. * 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel -ERECHTHEION , see ühendas mitu vanemat pühapaika ja oli keerulise põhiplaani ja ülesehitusega. * Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel 9. Vana-Kreeka skulptuur * Vanakreeka skulptuurist säilinud vähe terveid originaalteoseid * Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks marmor ja pronks. Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud. Pronkskujud säilisid küll natuke paremini, aga neid ikkagi vähe, sest hilisemal ajal hulk teoseid ümber sulatatud. * Enamik kreeka kuulsamaid skulptuure tunneme peamiselt hilisemalt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal, kuid koopiad ei anna usaldusväärselt edasi viimistlust. * Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn. KRÜSELEFANTIINTEHNIKAS skulptuure (neist teame ainult kirjelduste põhjal). See oli segatehnika, kus kuju puust
17. saj rüüstamiste käigus said need kahjustada. seda püssirohu lao plahvatuse tõttu. heges reljeefil ei teata küll autorit, kuid see on üks ilusamaid säilunud reljeefe. klassikaline ajastu n andnud arvukalt skulptorite nimesid, kreeka skulptuur muutub väga täpseks ja meisterlikuks suureks probleemiks kjunes skulptuuride tasakaalustamine, see lahendatakse pronksi valamisega jalgadesse. osadel on kivist tugipostid. pronkskujud on enamasti ümbersulatatud, siis on sälunud arvukalt marmorist või liivakivist koopiaid. alasti kujud on muutunud paremaks, nee on täpsemad ega pole kaetud totra naeratusega koguaeg. polykleistos (vt järgi) tehtud on skulptuur gruppe, myron, kettaheitja. lk 61. praksiteles tegi esimese alasti naiskuju, ja tehtud on ka surmaheitlusi ja agooniat. Vanimad kreeka templid olid puidust, kuid neid pole säilunud, säilunud on vaid kivist templeid ja need on ka kõik varemetes. (antiikajast)
annaabi.ee 
