ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul
kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega.
kasutatakse vähe • Kasutamist leidnud seoses kaugseirega, sest paljude satelliitide trajektoorid on just kaldsed [1] Joonis 10. Mercatori kaldprojektsioon Gall´i projektsioon • Aluse pani James Gall 1855. aastal [5] • Stereograafiline projitseerimisviis 45o laiustel kera lõikavale silindrile • Moonutab mõõdukalt nii pikkusi, kuju, nurki kui ka pindala • Paralleelide vahe suureneb mõõdukamas tempos kui Mercatori projektsioonil • Paralleelide vahe 60-80o on peaaegu 1,5 korda suurem kui vahemikul 0-20o [1] 10 Joonis 11. Gall`i projektsioon. Milleri (silindriline) projektsioon
Fifth level Mercator normaalprojektsioon Mercatori normaalprojektsioon, ristuvate sirgjooneliste meridiaanide ja paralleelidega projektsioon, omab üht standardparalleeli, millel pikkused esitatakse õigesti. Click to edit Master text styles Suurim eripära seisneb selles, et Second level loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level projektsiooni eriti väärtuslikuks merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on
väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul ühtib silindri telg maakera pöörlamisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maaellipsoidi ekvaatoritasandiga. Koonus - abipinna telg ühildatakse maakera teljega. Konformsed ehk õigenurksed Ekvivalentsed ehk õigepindsed Konventsionaalsed ehk projektsioonid, mille puhul kumbi eespool nimetud tingimus ei kehti määral. 15. Maa-ala plaani koostamine. Maa- ala plaan koostatakse vastavalt "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord". Plaani koostamise etapid: Ettevalmistustööd, Käigu rajamine, Käigu
vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega.parallelid on parallelsed sirgjooned 19.Meridionaalosa Merkatori projektsiooni abstsiss (x) paralleeli kaugus ekvaatorist minutites. 20.Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?= 1.NL42 puhul võetakse telgmeridiaani projekts x teljeks ja ekvaator y teljeks, UTM puhul on vastupidi 2.NL42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaanil 1.00 UTM puhul aga 0,9996 Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist ,mõõtkava suureneb .UTM puhul saavutatakse Eesti aladel juba mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist lidikaude 180 km kaugusel 3.NL42kasutab krassovski ellipsoidi UTM kasutan Clarki ja Hayfordi ellipsoidi,kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS84 ellipsoidile.
Kujutagu punkt e maakera punkti E projektsiooni kaardil. Kujutame punkti E ümber lõpmatult väikese raadiusega r0 ringi, mille sees asuvad geograafilise paralleeli lõik PP1 ja meridiaani lõik MM1. Et lõigud PP1 ja MM1 on lõpmatult väikesed, on ka nende projektsioonid pp1 ja mm1 kaardil sirgjooned. Nendevaheline nurk erineb üldjuhul täisnurgast. Seepärast muutuvad Maa pinnal asuva punkti F ristkoordinaadid X0 ja Y0 projektsioonil punkti f kaldnurkseteks koordinaatideks x ja y. Tuntud koordinaatide väärtused võimaldavad määrata meridiaani ja paralleeli kaardimõõdu, vastavalt m ja p, kus p on paralleeli kaardimõõt ja m on meridiaani M m X0 F c t
polügonomeetria (mõõdetakse nurga ja joone pikkusega) (vead nurk 1-5 sekundit, pikkus 2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul
horisontaalniit lugemile b0. Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Vertikaalsete justeerimiskruvide abil panna loodi mull uuesti keskele. Muuta instrumendi kõrgus ja teha kontrolliks otsast niveleerimine uuesti. 14. Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteem. Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem põhineb Lamberti konformsel koonilisel projektsioonil (LAMBERT-ESTONIA) tuginedes elipsoidi GRS80 parameetritele. Projektsiooni Lambert –Estonia kasut tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnaliste riskoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks GRS80 elipsoidi 24° meridiaani projektisioon Lamberti konformse koonilise projektsiooni tasandile ja Y –teljeks sellega ristuv suund koordinaatide alguspunktis
Mercatori projektsioonis meridionaalosade vahesid (D₂ - D₁). (lk.92, 96) 20. Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust? CK42 (meil on nimetatud ka NL42) puhul võetakse telgmeridiaan projektsiooni x-teljeks ja ekvaator y- teljeks. UTM puhul on tähistused üldjuhul vastupidised. Lisaks nimetatud x- ja y-telgede vahetusele on CK42 ja UTM vahel veel järgmised erinevused: (lk.108-109) 1.) CK42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaan 1,000. UTM (lõikajasilindriline projektsioon) puhul aga 0,9996. Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist, mõõtkava suureneb. UTM puhul saavutatakse Eesti aladel mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist ligikaudu 180 km kaugusel (s.t. juba väljapool tsooni); 2.) CK42 kasutab Krassovski ellipsoidi. UTM kasutab Clarki ja Hayfordi ellipsoidi, kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS-84 ellipsoidile. 21
d. Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus) e. Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom 45. Mis on geotsentrilised koordinaadid? a. 0 on keskel b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f. transformeerimiseks kaardiprojektsioon g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a. Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B) b. Viisid: ortogonaalne, tsentraalne, stereograafiline, perspektiivne. 48
Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele või tasandile. Merekaartidele esitatavad nõuded Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema kaardil sirge. Meridiaanid peavad olema sirged ja omavahel rööpsed ning paralleelid samuti sirged - meridiaanidega risti. Nurgad kartograafilisel projektsioonil peavad võrduma nurkadega looduses. Nendele nõuetele vastab Merkaatori projektsioon. Merkaatori projektsioon Merkaatori projektsioon on silinderprojektsioon. Maa telg langeb kokku silindri teljega (keskmiste laiuste jaoks 0-70). Maa telg on risti silindri teljega (pooluse lähedaste rajoonide jaoks). Gnomooniline projektsioon Gnomoonilise ehk keskprojektsiooni kasutamisel projekteeritakse Maa pind tasandile, mis puudutab Maa pinda
Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele või tasandile. Merekaartidele esitatavad nõuded Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema kaardil sirge. Meridiaanid peavad olema sirged ja omavahel rööpsed ning paralleelid samuti sirged - meridiaanidega risti. Nurgad kartograafilisel projektsioonil peavad võrduma nurkadega looduses. Nendele nõuetele vastab Merkaatori projektsioon. Merkaatori projektsioon Merkaatori projektsioon on silinderprojektsioon. Maa telg langeb kokku silindri teljega (keskmiste laiuste jaoks 0-70). Maa telg on risti silindri teljega (pooluse lähedaste rajoonide jaoks). Gnomooniline projektsioon Gnomoonilise ehk keskprojektsiooni kasutamisel projekteeritakse Maa pind tasandile, mis puudutab Maa pinda
ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Topograafiliste kaartide nomenklatuur võimaldab määrata, millises maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva suurima asustatud koha nimi. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti riiklik koordinaatide süsteem on rajatud 1992 aastal ja on täpsustatud 1997 aastal ning on kohustuslik kasutamiseks 2005 aastast. Põhineb Lamberti koonilisel projektsioonil (GRS-80 parameetritel). Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS-80 ellipsoidi 24°-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti koordinaadiks võetud Y0= 500 km. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja
– TT (Temporary Track Point) – teekonna ajutine punkt; – FROM – sisestab OFFSET-seadustele alluva punkti ilma, et oleks kasutatud mingit käsku – END – mis tahes liiki joone lõpp- või alguspunkt; – MID – joone keskpunkt; – INT – joonte lõikumispunkt; ÜLESANNE I Pinnatükk 171 – INT Apparent – joonte näiv lõikepunkt (näiteks kiivsirgete näiv lõikepunkt mingil projektsioonil); – SNAP to Extension – pikendatava punktini; – CEN – kõverjoone keskpunkt; – QUA – ruudu tipud ringjoonele; – TAN – puutepunkt kõverjoonele; – PER – risti joonele (ka kõverjoonele – kujundatakse ristjoon puutujale antud punktis); – PAR – rööpne joonele; – INS – sisestuspunkt, näiteks tekstile või plokile; – NOD – punkt (kujundatud käsuga POINT): – NEA – joonele lähim punkt (sisuliselt – punkt joonel);
Kindlasti peab olukordadele reageerime. projektiivsete meetodite kasutamisel olema ettevaatlik. Samas olen ma jõudnud järeldusele, et mitteametlikud projektiivsed hindamismeetodid ja karjääri planeerimine Projektsioonil põhinevatel hindamismeetoditel on psühholoogiakirjanduses olnud oma sobivad omavahel hästi kokku. Kui klientidel lasta reageerida mitmetähendusliku koht juba kaua aega. Need meetodid (tindiplekid, joonistused, jutud jne) pakuti esimest stiimuliga olukordadele, võib see viia huvitavate tulemusteni ning sisuka arutelu ja korda välja 1930, ja 1940. aastatel vastukaaluks standardiseeritud hindamise analüüsini
annaabi.ee 
