klass Kasulikud programmid Windowsis OpenOffice.org See on kõigile tasuta kättesaadav kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötluse, arvutustabelite ja esitluste loomise, vektorgraafika ning HTML-i redigeerimise mooduleid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Notepad++ toetab mitmeid programmeerimiskeeli iTunes iTunes on tasuta rakendus, mille abil saad oma arvutis digitaalset muusikat ja videoid korraldada ja esitada. See on ka pood, kust leiad kõik meelelahutuseks vajaliku. Seega on see täiuslik koht kuulamiseks, vaatamiseks, lugemiseks, mängimiseks, uurimiseks ja ostmiseks. Windows Live messenger Windows Live Messenger (lüh. MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele mõeldud kiirsuhtluse programm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis
oskama vastata. Panin ka pilte sisse, et õpilastel oleks huvitavam vastata: näeksid milliseid loomi erinevates loodusvööndites elab ja millest nad toituvad. 1.3 Töö sisu Kontrolltöö tegemisel kasutasin kahte programmi: Macromedia Authorware ja Adobe Photoshop CS. Macromedia on üks võimsamaid interaktiivseid programme. Authorware on suurimaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammiks. selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele. Adobe Photoshop CS see on üks maailma tuntumaid fototöötlusprogramme terves maailmas. Joonis 2. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppu paigutus Oma kontrolltöös kasutasin ma ohtralt loomade pilte. Töös kasutatud piltide töötlemiseks ja restaureerimiseks kasutasin Adobe Photoshop CS. Edasi tulevad loodusvööndi liigid. Iga
Kuna esimese põlvkonna arvutites kasutatav elektronlamp vajas sama palju ruumi kui umbes 200 transistori, olles samas transistorist kuni 40 korda aeglasem, oluliselt kallim ja eraldades talitlusel palju soojust, siis on mõistetav, miks transistoride ilmumisel tõrjuti elektronlambid arvuteist õige kiiresti välja. Arvutite jõuldlus jäi aga vahemikku 6000 kuni 3 000 000 operatsiooni sekundis. Arvutite programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega (sümbolprogrammeerimisega). Kolmanda põlvkonna arvutitele (1965-1971) on iseloomulik üleminek integraallülitusele. Arvutite garbiidid vähenesid, samas kasvas märgatavalt nende jõudlus ja paranes 4 töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis
Nad korraldavad miitinguid ja pakuvad tasuta demonstratsioone, koolituse, tehnilist abi. Paljud Interneti kogukonnad toetavad samuti Linuxi kasutajaid ja arendajaid. Kasutatakse ka jututubi ja foorumeid. On palju veebi-saite mis on keskendunud Linuxile. Mitmed ajakirjad kannavad endaga kaasas plaate Linuxi programmidega või koguni terve Linuxi operatsioonisüsteemiga. Linuxil programmeerimine Enamus Linuxitest toetavad väga paljusid programmeerimiskeeli. Kõige üldisema hunniku programmeerimisvõimalusi leiab GNU enda tööriistade alt. Mõned keeled: Ada, C, C++, Java, Fortran, Perl, Ruby, Python, C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines. 7 Kasutused Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus,
Funktsionaalsete keelte idee on programmide kirjutamine (matemaatiliste) funktsioonide defineerimise teel, määramata seejuures täpselt ära, mis strateegia järgi funktsiooni resultaati tuleb arvutada. Funktsioonile võib anda argumendiks teisi funktsioone ja funktsiooni arvutamise resultaadiks võib samuti olla funktsioon. NB! Funktsionaalne programmeerimine on ajalooliselt esimene deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid programmeerimiskeeli -- C, Pascal, Ada jne -- on funktsionaalse programmeerimise meetoditest mõjustatud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defineerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine.
Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 52. Nimeta mõned veebilehe loomise programmid! Notepad, Macromedia Dreamweaver. 53. Nimeta mõned veebibrauserid! Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 54. Mida tähendab graafiline kasutajaliides (GUI)? Arvuti Graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis teeb programmide kasutamise lihtsamaks. Täiuslik graafiline kasutajaliides vabastaks kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. 55. Mida kujutab endast süsteemiarendus? Nimeta selle 4 põhietappi! Ülesande analüüs Tööprotsesside kaardistamine Tarkvara loomine / arendamine Tarkvara testimine Dokumenteerimine Juurutamine 56. Mis on LAN? Local Area Network. Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000m. 57. Mis on WAN? Wide Area Network. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. 58
*Failisüsteemi manipuleerimine *Kaitsemehhanismid *Võrguoperatsioonid Käsuinterpretaator Käsuinterpretaator- programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga Näited: *UNIXi shell *MS-DOS COMMAND.COM *MacOS GUI+Finder *Windows`i GUI+Explorer GUI Graafiline kasutajaliides- arvuti graafiliste kujutiste kuvamise võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. Hea graafiline kasutajaliides vabastab kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: *kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused *Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele *Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) *I/O operatsioonid- kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma. *Failisüsteemi manipuleerimine- failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine,
Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel on eesti keel üks esimestest Codecademy ametlikest töökeeltest pärast inglise keelt. ( http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/uudised/maailmas- populaarne-programmeerimisvahend-nuud-eesti-keeles 1.05.2014) 1.1. Codecademy on 2011. aastal New Yorgis loodud idufirma(start-up), kes lõi esimese sellelaadse veebipõhise tasuta e-õppekeskkonna, kus interaktiivses vormis saab erinevaid programmeerimiskeeli õppida. Valida saab kuue keele vahel: Python, PHP, jQuery, JavaScript, Ruby ja HTML/CSS. Codecademyl on üle maailma 24 miljonit kasutajat. ProgeTiiger internetikeskkonnas on e-õppe moodulid õppijale ning abimaterjalid õpetajatele. Java Script koolitus on Progetiigri programmis märgitud edasijõudnute koolituseks, kuid arvasin, et saan selle läbimisega hakkama. 5
integratsiooni ja ruumianalüüsi valdkondades. ArcView lihtsustab ka mitmesuguseid (ruumi)analüüse ja andmetöötluse ülesandeid, võimaldades kasutajal visuaalselt loogilise tööprotsessina modelleerida nii lihtsa kui ka keerulisema sisuga ülesande(id). Vastavate toimingute teostamiseks saab kasutada asjakohast ModelBuilder nimelist töömoodulit. Arendajatel on võimalus kohandada ArcView tarkvara, kasutades selleks standardseid programmeerimiskeeli (nt. Python). (ArcView) 1.2 ArcEditor ArcEditor on terviklik geoinfosüsteemi lahendus geograafiliste andmebaaside loomiseks ja haldamiseks. ArcEditor on ESRI ArcGIS tooteperekonna üks liige ning sisaldab kogu 6 ArcView funktsionaalsust ning lisaks hulgaliselt GIS tööriistu. ArcView töövahenditele lisaks on tarkvaraga võimalus luua ja kohandada geoandmebaasis ruumiandmete omaduste
· Kasutajaliides on ühenduslüli kasutaja ja operatsioonisüsteemi vahel. · Kasutajaliides teeb operatsioonisüsteemi kasutajale kättesaadavaks · Põhiliselt eristatatkse graafilisi ja käskjuhitavaid kasutajaliideseid. GUI · Graafiline kasutajaliides- Graphic User Interface, HUI, arvuti graafiliste kujutiste kuvamine võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. · Hea graafiline kasutaliides vabastab kasutaja täielikult õppida programmeerimiskeeli. · Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: o Kuvaril liikuv viit e. Kursor, o Osutusseade o Ikoonid o Aknad o Menüüd Operatsioonisüsteemi teenused · Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele · Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) · I/O operatsioonid kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole
Sissejuhatus JavaScript'i Esimene lahendus veebilehekülgede koostamiseks oli HTML (HyperText Markup Language ). HTML võimaldas veebilehekülgede autoritel koostada struktureerituid lehekülgi tekstiga, piltidega ja linkidega, staatilise informatsiooni edastamiseks. Kuna veebi populaarsus kasvas, ei piisanud enam tava-HTML'st, tekkis vajadus suurema dünaamilisuse järele - vajadus interaktiivse suhtlemise järele klientidega. Üks lihtsamaid programmeerimiskeeli interaktiivse veebilehe koostamiseks on kliendipoolne JavaScript (client-side JavaScript). Kliendipoolne JavaScript on loodud Netscape Communications Corp. poolt, mis lasti turule 1995 aasta detsembris algse nimega LiveScript (mis muudeti ümber turunduslikel põhjustel). 1. JavaScript'i olemus JavaScript on objekt-orienteeritud võimalustega programmeerimiskeel, mille abil on lihtne luua interaktiivseid veebi-lehekülgi.Ta on interpreteeritav, mis tähendab, et
Lisaks puututakse mõningal määral SaaS pilveteenusega kokku ka internetis ostlemise käigus, kui tarbija sisestab oma krediitkaardi numbri ning teenusepakkuja tarkvara töötleb tellimuse andmeid.4 2) Platvorm kui teenus (Platform-as-a-Service ehk PaaS). Teenuse tarbijale on antud võime paigutada pilve infrastruktuuri enda poolt loodud või omandatud rakendusi, mis on loodud kasutades teenuspakkuja poolt toetatud programmeerimiskeeli, teeke, teenuseid ja vahendeid/tööriistu. Kasutaja ei halda ega kontrolli aluseks olevat pilve infrastruktuuri, kaasa arvatud võrke, servereid, operatsioonisüsteeme ja mälu, kuid tal on kontroll paigutatud/lähetatud rakenduste ja võib-olla ka rakendusi hostiva/majutava keskkonna konfiguratsioonisätete üle.5 Selles mudelis võib tarbija kasu saada suuremast töötlemisvõimsusest või teenusepakkuja süsteemi mälumahust.6
Kõrgetasemelised keeled on koostatud või tõlgitakse masinkeele objektikoodi. Tarkvara võib olla kirjutatud ka assemblerkeeles, sisuliselt meeldejäävam variant masinkeelest, kasutades loomuliku keele tähestikku. Assemblerkeel tuleb koostada objektikoodi koostaja (assembler) abil. SIIT VIST ALGAB ÕIGE VASTUS SELLELE KÜSIMUSELE. LOE LÄBI JA EHK ON ABI! Tarkvara hõlmab suurt hulka tooteid, mis võivad olla toodetud erinevaid tehnikaid nagu tavalisi programmeerimiskeeli, mikrokoodi või FPGA konfiguratsiooni kasutades. Peaaegu kõikidel arvuti platvormidel saab tarkvara jagada paari suuremasse kategooriasse: Süsteemitarkvara on tarkvara, mis on kavandatud arvuti riistvara juhendamiseks, et tagada põhifunktsioonid ja tagada platvorm jooksvatele rakendustarkvaradele. Süsteemi tarkvara hõlmab seadme süsteemidraivereid, operatsioonisüsteeme (Mac OS X, Microsoft
int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} To say that a subroutine calls itself indirectly means that it calls a second subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly). foo calls bar which calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1} int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1} Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku
kasutust 2. C 70ndate alguses, `low-level' programmeerimiseks 3. C++ - OO laiendus 4. C# - MS Javalaadne .NET platvormi jaoks 5. Fortran 50ndate keskelt alates RAS kasutusel 6. Java OO keel, algselt virtuaalmasinale loodud,interpreteeritav 7. RT Java Ajaliselt `paremini' ettemääratud käitumine 8. PEARL, RT Euclid, RT C, RT C++, MACH jne 73. Iseloomustada reaalajasüsteemide programmeerimisel kasutatavuse seisukohalt C, C++, C#, Java programmeerimiskeeli. C: · C `masinläheduselt' järgneb assemblerile. Olemas andmetüübid character, byte, bit, address jne, samuti andmete paigutamise/klassifitseerimise tüübid register,volatile, static, constant · Olemas ka raskestianalüüsitavad / mitteetteennustatavad konstruktsioonid printf, scanf jms · Olemas minimaalne eriolukordade töötluse mehhanism · Enamasti parim valik manussüsteemide jaoks struktureeritav ja paindlik, samas ilma keeruliste piiranguteta
Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis Arvutite põhimälud valmistati ferriitsüdamikel, mälude infomahutavus jäi vahemikku 6 kB kuni 1,3 MB Programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega Hakati välja töötama süsteemset tarkvara Esimesed eriprotsessorid S/V-protsesside juhtimiseks Infot sisestati arvuteisse valdavalt perfoandmekandjailt, tulemid väljastati kas kirjutitele või teletaipidele (tähti printiv telegraafiaparaat) Arvutid muutusid väiksemaks, kiiremaks ja töökindlamaks Esindajaid: TRADIC, TX-0, IBM 7030, LARC Kolmas põlvkond (1965 – 1971) Iseloomulikud jooned:
Keeles Pascal on omistamislause süntaks järgmine:
.Inimeselepaistabekslikult, et paljudtemaigapäevasedtoimingudon vägalihtsadjaeinõuapaljuteadmisijaülikeerukaidajuprotsesse . Mitmeduurijadtegelesidnaiivoptimismijapraktilisteraskusteskisofreenilisesolukorras“pseudointell ektiga”: lihtsateprogrammidega, mispaistsidnaiivselevaatlejaleintelligentsed, kuipolnudsedaüldsemitte. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Kõrvalefektid tulemustena .Tehisintellekti-uuringud on andnud hulgaliselt algoritme ja meetodeid ja programmeerimiskeeli, mida rakendatakse praktikas mitte-tehisintellekti-ülesannete jaoks. Näiteks: .Paljud otsimisalgoritmid .Paljud optimeerimisalgoritmid .Formaalsete keelte süntaksianalüüs (kõigis kompilaatorites) .Funktsionaalsed ja loogilised programmeerimiskeeled .Objekt-orienteeritud programmeerimine .Lausearvutuse valemite ja analoogiliste ülesannete efektiivne lahendamine .... jne .Niipea, kui mingit seni väga rasket ülesannet osatakse programmiga efektiivselt
annaabi.ee 
