Suurim paine tugedevahelisel lõigul on kohal, kus x=1,5 ±0,1 m φGH EI=−20,9 −20,9 φGH = =0,00000465. . rad ≈ 0 ° 210∗109∗2140∗10−8 v max EI =33124,5−281,1+ 0−416,7+0=32426,7 32426,7 v max = 9 −8 =0,00721. .m ≈ 7,2mm 210∗10 ∗2140∗10 Vastus Sobivaks INP-profiiliks osutus INP No200. Vaba otsa läbipaindeks tuli 1,6mm, suunaga üles, ning pöördenurgaks -0,130. Suurima läbipainde asukoht tugedevahelisel lõigul tuli punkt H, kus lõppeb ühtlane jookoormus, ning kaugus tala kinnisest otsast A on 1,5 m. Suurim läbipaine antud kohas on 7,2mm, suunaga alla.
Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m Valime valtsitud ristlõike HE400A. Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha naaberkehad. Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid. Nii võib võnkumine kanduda edasi kuitahes kaugele, võnkuvad kehad aga püsivad oma algsel kohal. Mis asi on laine ? Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallike võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline , ehks laine profiiliks on sinusoid Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine Kus võib laineid kohata Võnkumisi ja laineid võib kohata meie ümber päevast päeva. Puuoksad liiguvad tuule käes, lapsed kiiguvad õues, auto vedrutab üles-alla ebaühtlasel teel sõites VIDEO : http://www.youtube.com/watch?v=1M8ciWSgc_k&feature=related Kasutatud kirjandus http://yldfyysika.weebly.com/votildenkumine-ja-lained-fuuml-4.html http://et.wikipedia.org/wiki/Laine http://www.obs
- ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 26 kui paine on umber telje y 4.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 26 Tabelist on näha et sobib profiil INP100, mille = 34,2 26 4.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes E Suurim paindepinge = = 453 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 0,52 0,5 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP220 Suurim paindepinge = = 56 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,2 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 4.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CD Suurim lõikepinge vahemikus CD s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 163 cm3 I= = = 6,6 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa
panus ja tulemused, mida antud ametikohalt oodatakse, nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhted/aruandekohustused, põhilised seosed teiste ametikohtadega. Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu. Ametijuhendi sisu jaguneb kaheks: ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks. ametikirjeldus annab ülevaate tehtava töö sisust nõuete profiil annab ülevaate antud tööülesannete täitmiseks vajalikest teadmistest oskustest, nõuetest. Parimad ametijuhendid on need, mida muudetakse koheselt vastavalt töökohustuste muutumisele. Parimad ametijuhendid ei piira töötajaid, vaid pigem toetavad nende püüdlusi saada kogemusi, suurendada nende oskusi ja arendada nende võimet panustada organisatsioonile.
Allkiri: Allkiri: AMETIJUHENDI ANALÜÜS Antud ametijuhend on koostatud silmas pidades ametijuhi koostamise nõudeid. Kirjeldatud on kohustusi, õigusi, vastutust, olulisemat panust ja tulemusi, mida antud ametikohalt oodatakse; nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhteid/aruandekohustusi ja põhilisi seoseid teiste ametikohtadega. Sisulises plaanis jaguneb antud ametijuhend ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks, välja on toodud kõik oluline. Antud ametijuhend vastab ametijuhendi vormile ja olemas on kõik koostisosad, välja arvatud nõuded füüsilisele vormile. Lisaks on ametijuhendi koostaja näinud vaeva kujundusliku poolega. Alapunktide abil on eristatud üldosa, töö eesmärgid, ülesanded, õigused ja nõuete profiil.
- ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 7,2 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 7,2 Tabelist on näha et sobib profiil INP120, mille = 7,41 7,2 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 3,05 3 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP140 Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,58 4,5 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 107 cm3 I= = = 0,33 MPa Terase voolepiir nihkel
Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 5. Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. 6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. 9. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Need ei levi vedelikes ja gaasides. 10. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 11
Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisemad on lainepikkus tähisega lambda - , lainekõrgus tähisega h ja lainete levimiskiirust tähisega v. Ristlaine Laineringide tekkimist saab seletada veeosakeste vaheliste mõjujõududega. Kui
lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridega sfäärilisteks laineteks. Laine sõltuvust koordinaatidest ja ajast nimetatakse lainevõrrandiks. Laine on harmooniline, kui häiritused alluvad harmoonilise võnkumise seadusele. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).
organisatsioonile, mis võimaldab määrata töökohale palgagrupi, palgaastme ja optimaalse põhipalga. 14. Ametijuhendid. Ametijuhend on töökorralduslik dokument, mis reguleerib organisatsioonisisest tööjaotust. Ta on kirjalik dokument, mis on koostatud töö analüüsi tulemusena. Ametijuhend jaguneb kaheks: -Töökirjelduseks(esitatakse töötaja tööülesannete, õiguste ja vastutuse nõuded, nõuete profiilis aga nõuded töötajate kvalifikatsioonile) -Nõuete profiiliks(sisaldab nõudmisi töötajatele edukaks töötamiseks konkreetsel ametikohal) 15. Sisekorraeeskirjad Sisekorraeeskiri määrab töötajate käitumisreeglid töösuhetes, tööruumides ja territooriumil 16. Inimeste arendamine ja koolitus. Koolituskavad Inimeste arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine.
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes E Suurim paindepinge 𝑀 26,24∗103 𝛿𝑚𝑎𝑥 = = ≈ 479 MPa 𝑊 54,7∗10−6 Tugevuse kontroll paindel 𝛿𝑦 235 𝑆𝛿 = = = 0,49 ≈ 0,5 ≤ 4 𝛿𝑚𝑎𝑥 479 Ei ole piisavalt tugev – valin profiiliks INP280 Suurim paindepinge 𝑀 26,24∗103 𝛿𝑚𝑎𝑥 = = ≈ 48 MPa 𝑊 542∗10−6 Tugevuse kontroll paindel 𝛿𝑦 235 𝑆𝛿 = = = 4,9 ≥ 4 𝛿𝑚𝑎𝑥 48 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku
++ ajal. See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik või plastiks ja selle koha tardumisel jahtumise koostevigade suhtes(odav), võimalik muuta ülkekande omaduse, kui tulemusena. Viisid:sulatuskeevitus: kaarleekkeevitus, kasutada hamba profiiliks evolendi erinevaid om gaasikeevitus, plasmakeevitus surve e kontaktkeevitus. 35 Sirg- ja kaldhammastega hammasrataste Iseloomustus: + metallisäästlik, suure tootlikusega, hambumismoodulid ja sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….
kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid keere – резьба lõikumine – пересечение keerme harjajoon – линия уровня вершины резьбы ruutkeere – прямоугольная резьба
taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. vahel (joonisel 600)
liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248). Keerme samm P on piki keerme telge mõõdetud kaugus profiili kahe lähima rööpse külje vahel. Mitmekäigulisi keermeid iseloomustab veel keerme tõus Ph, mis
Kuna haiguse levik populatsioonis ei ole juhuslik, siis on võimalik välja tuua haiguse leviku profiilid: ,,epideemia" ja ,,endeemia" iseloomustavad haigusjuhtude tekkimist aja kulgedes. Epideemia korral suureneb haigusjuhtude arv teatud ajaperioodil vältel selliselt, et haigusjuhtude arv järgneval ajaperioodil ületab olulisel määral eelmise perioodi juhtude arvu. Endeemia korral püsib uute haigusjuhtude arv pikema aja vältel stabiilne. Lisaks on kolmandaks haiguse esinemise profiiliks ,,sporaadilisus", mis tähendab üksikute haigusjuhtude esinemist pikemate ajavahemike järel. 8. Peremees-keskkond-tekitaja triaad ja haiguste esinemise seos loomade elukeskkonnaga Epidemioloogia käsitleb haigusi paljupõhjuselistena. Haiguste esinemist mõjutavate tegurite (determinantide) mõju suurust hinnatakse erinevate tegurite vastastikuses koosmõjus. Joonis: Haigustekitajast, peremehest ja keskkonnast tulenevate tegurite koostoime 9
3.4.1 Fluidumi voolamine 3.4.1.1 Põhimõisted Fluidumi liikumist saab jagada kaheks liigiks. Esimene nendest on mittestatsionaarne voolamine, s.t. selline voolamine, mille puhul fluidumi liikumine sõltub mitte ainult geometrilistest parameetritest, vaid ka ajast. Statsionaaarne voolamine, omakorda, ajast ei sõltu. Fluidumi liikumisel iga selle punkt liigub oma kiirusega. Kui liikumine toimub nt. torus või kanalis, kiiruste jaotust selle ristlõikes nimetatkse kiiruste profiiliks. Seetõttu praktikas kasutatakse keskmise voolu kiiruse mõistet; seda tähistatakse kreeka tähega . Voolamine võib olla kas vabavoolamine, mis toimub raskusjõu mõjul, ning survevoolamine, mis toimub välisjõu toimel. Vedeliku kulu on vedeliku (fluidumi) kogus, mis läbib ajaühikus voolu ristlõikepindala. Fluidumi mahtkulu defineeritakse järgmiselt: V Q= , (3.29)
Difusioonivoog J ainehulk ,mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: J= m/Sx t või J=1dm/S dt (4.2) kus m- ainehulk; S pindala; t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni korral toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kont-sentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx = C/ x = C A - C B / x A - x B = const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsent-ratsiooni gradiendiga: J = -D dC/dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur.. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: dm = -D xS x dC/dx dt Kui D = const; S = const ja dC/dx =
..(4.4') r 2 1 = = u12 . ...(4.3') r 1 2 33 Nurkkiirus ümber kiiruse hetkelise tsentri = 1 + 2 . Ratta 1 punkti B kiirus ratta 2 suhtes (libisemiskiirus) (v1,2 ) B = BP = (1 + 2 ) BP (vt. joon. 18) ...(c) Olgu ratas 1 varustatud hammastega, mille profiiliks on kõver 1 (joon. 19) ja ratas 2 hammastega, mille profiiliks on 2. Valemi c põhjal on punkti Y kiirus kontaktpunktis (v1,2 ) Y = PY . Et säiluks normaalne kontakt peab kiirus olema suunatud piki kontaktpunktis profiilidele tõmmatud ühist puutujat t-t. Seega peab kontaktpunkti Y ham- bumispoolusega P ühendav sirge olema suunatud piki profiilide ühist normaali n-n. Ülaltoodu põhjal võib formuleerida hambumise põhiteoreemi: Pöörleva liikumise ülekandmiseks konstantse ülekandeteguriga peavad kasutatavad
igaljuhul ei tohiks see olla alla 3%. Liigniisketes muldades huumuse sisaldus suureneb. Gleimuldades on 5 6% või isegi üle 10%. Mulla profiili ehitus ja morfoloogilised tunnused. Tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nim. mulla geneetilisteks horisontideks. Ja neist koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mulla profiiliks. Horisonti tähistatakse ja nimetatakse: O metsakõdu, A huumushorisont, mida rohkem huumust seda mustem muld T turbahorisont, soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. 7 At toorhuumuslik horisont E väljauhtehorisont (leethorisont) EL lessiveerunud horisont B sisseuhte horisont e. illuviaalne horisont Baf automorfse rauarikas horisont Bt teksturne sisseuhte horisont
4. Statsionaarne difusioon. Üldiselt sõltub difusiooniprotsess ajast. Statsionaarne difusioon on ajas püsiv difusiooniprotsess. Difusioonivoog J- ainehulk, mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna. J=m/S*t Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Toimub mingi gaasi difusiooni läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Konsentratsiooni sõltuvus koordinaadist x nim kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingi punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne. Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 5.Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuuist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist, 2)difundeeruvate osakeste mõõtmetest, 3)kritallstruktuurist; 4)temperatuurist.
2 s roovi samm L plaadi pikkus c plaatide ülekate 62. Kivikatuste kavandamine ja ehitamine. Betoonkividest katuse minimaalseks kaldeks loetakse 1 : 5 97 Katuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb korralikult läbi lahendada katusealune auruisolatsioon ning katusekivide ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vaheline tuulutus Katuse katmiseks kasutatakse erineva profiili ja värvusega kive Enimkasutatavaks profiiliks on kahelaineline profiil Alusehitus nÜlemise roovi ülaserva kaugus harjaroovist peab olema (sõltuvalt katuse kaldest) piisav, et katusekivi kand nende vahele mahuks (min 25 mm). nVahemaa räästa välisservast (tuulekasti laudise välisservast) teise roovi ülaservani peab olema 340 mm. nÜlejäänud vahemaa jaotatakse roovide vahel võrdselt, sõltuvalt katuse kaldest 320 375 mm. 98
3. Statsionaarne difusioon (4.2) Üldiselt sõltub difusiooniprotsess ajast. Statsionaarne difusioon on ajas püsiv difusiooniprotsess. Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: (4.2) kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4
3. Statsionaarne difusioon (4.2) Üldiselt sõltub difusiooniprotsess ajast. Statsionaarne difusioon on ajas püsiv difusiooniprotsess. Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: (4.2) kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4
Geoloogiliste tegurite toimel (vesi) paigutuvad need tekkinud ühendid ruumiliselt ümber. Selle tulemusena kujunevad mullas välja väliste tunnuste poolest ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel numbrilisi indekseid (1-kõige halvemini lagunenud, 3- hästi lagunenud)
Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4-4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2
Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: J =m/ S t; või J=1/S(dm/dt) kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4- 4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx= C/ x= Ca-Cb/Xa-Xb=const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: J = - D dC / dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas.
annaabi.ee 
