KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
ning interneti kasutajate hulk on suur. 4.Inimarenguindeks Mitmes maailmas üldiselt ( koos numbrilise näitajaga). Lisa juurde graafik inimarenguindeksi kohta alates aastast 1980 ja võrreldes teiste piirkondadega. Tabel 1. Kanada inimarenguindeksi graafik. Kanada on maailmas praegu 8. kohal ning indeks on 0.902. (Allikas http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/CAN) 5. Kui palju inimesi on hõivatud primaarsektoris, sekundaarsektoris ning tertsiaarsektoris? Mida see selle riigi kohta näitab? Primaarsektoris 419 361 inimest (2008 arvestuse kohaselt) Sekundaarsektoris 3,76 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt) Tertsiaarsektoris 13,4 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt) Riik rõhub peamiselt teenindussektorile ning majanduslikult kõige väiksem on primaarne sektor, mis eelkõige tegeleb põllumajanduse ja muusuguste looduslike saadustega. Võib
5)Haiglakohtade arv 1000 inimese kohta 1,7 kohta 1000-le inimesele (2009 CIA-TWF) Nende andmete põhjal võib Jamaica lugeda arenenud riikide hulka, sest inimeste eluiga on üsnagi kõrge ning valdav enamus on käinud ka koolis. Vaesust kannatavate inimeste hulk on väiksem kui Eestis, kuid haiglakohti on vähe. 4.Inimarenguindeks Jamaica on maailmas seitsmekümne üheksas indeksiga ~0,68 Joonis 4. Jamaica inimarenguindeksi võrdlus Eesti ja Hollandiga. Inimeste hõive Primaarsektoris 17%, sekundaarsektoris 19% ja tertsiaarsektoris 64% (2006 CIA-TWF) Nende näitajate järgi on Jamaica arenenud riik. Majandusorganisatsioonid Kuulub : WTO-sse alates 1995 aastast. WTO tegeleb riikidevahelise kaubanduse lihtsutamisega ning garanteerib kõigile võrdse konkurentsi. Rahvusvahelised ettevõtted Air Jamaica - tegeleb lennundus transpordiga JIIC kindlustusfirma Peamised ekspordiartiklid
30 Tsehhi Ungari 25 20 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 RAUL EAMETS 1 TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Primaarsektoris hõivatute osakaalu muutus (% kogu hõivest) 30 25 Eesti Bulgaaria 20 Leedu Läti 15 Poola
1.3 KAUBANDUS ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKONNAD Tuletame meelde, et omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Lisaks kolmas sektor mittetulunduslik sektor. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Primaarsektor Põllumajandus, jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Ülesanne 8
ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Erasektorisse kuuluvad ettevõtted.. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtetest eraomandisse. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Ülesanne 17. Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb primaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki. Riigis on enamasti üsna väheviljakad punaka tooniga ferraliitmullad, mis on suure sademete hulga ja kiire aineringe tõttu toitainevaesed. Suuremate jõgede Mekongi ja Chao Praya ümbruses on savikad mullad, mis on toitainerikkamad. Põllumajandus moodustab riigi SKP-st 12,1% ning selles sektoris töötab 38,2% elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015)
Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtteid eraomandisse. Avalik sektor Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Primaarsektor Primaarsektori moodustavad põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega tegelevad ettevõtted. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris töötavate inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted. Samuti kuuluvad siia energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1
esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad Milliseid teenuseid tehnoloogilised tooted, põllumajtooted, pakutakse? Millistes teenused, keskkonnaga seotud kogustes
Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011): Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3
maal 58%. Maarahvastik elab ruumikamalt – vähemalt 30 m2 kasulikku pinda liikme kohta linnas 47,7% ja maal 63,8%. Maarahvastik on autoomanikud – vähemalt ühe autoga leibkondi linnas on 52,3% ja maal 63,9%. Maaravastiku hulgas on vähem tippspetsialiste – linnas on osatähtsus 20,6% ja maal 15,7% . Maarahvastik on pigem vähemharitud – kõrgema haridusega inimesi linnas on 52% ning maal 34,7%. Maarahvastik on pigem hõivatud primaarsektoris – linnas 1,2% ja maal 11,4%. Maarahvastik käib tööle ühissõidukiga – linnas 28,1% ning maal 11,6%. Maarahvastik töötab pigem kodus – linnas 2,5% ja maal 5,7%. Maarahvastik töötab samas ka kodust kaugemal – üle 30km kaugusel käijaid on linnas 6,7% ja maal 14,8%. Maarahvastik on vaesem – suhtelise vaesuse määr linnas on 17,5% ja maal 21,3%. Maarahvastik elab teenustest kaugemal – linnas 0,8% ja maal 9,7%. Maarahvastik on vähem
Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51% o 2011 aastal 32% MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) o ,,Maarahvastik" on pigem: Noorem Vähemharitum Haigem Hõivatud Põlisrahva primaarsektoris keskne Töötab kodus Elab Vaesem väikeelamutes Elab teenustest Elamispinna kaugemal omanik Elab ruumikamalt Autoomanikud Vähem tippspetsialiste
Tabel 1. Hõive struktuur eesti majandussektorite lõikes 1997-2006, protsenti 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Primaarsektor 9,2 8,9 8,1 7,2 6,9 7,0 6,2 5,9 5,3 5,0 Sekundaarsektor 33,2 33,1 32,1 33,3 33,0 31,3 32,5 34,9 34,0 33,5 Tertiaarsektor 57,6 58,1 59,7 59,5 60,1 61,7 61,3 59,2 60,7 61,5 Primaarsektoris on aastatel 1997-2006 hõivatute osakaal koguhõives pidevalt aeglaselt langenud (tabel 1). Vaatamata sellele, et koguhõive on viimastel aastatel, eriti 2006. aastal, kasvanud, on primaarsektoris hõivatute arv pidevalt langenud. Sekundaarsektoris hõivatute osakaalu puhul ei saa ajavahemikul 1997-2006 rääkida kindlasuunalisest muutumisest. Osakaal on mõningase kõikumisega püsinud natukene üle 33 protsendi. Võib kinnitada, et selle sektori osakaal koguhõives on olnud stabiilne.
NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus
kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga) Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad) See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus, tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja.
emigratsioon välismaale on väike. Mis on sümptomaatiline, kuid mitte veel hästi dokumenteeritud, on komplekse rände ja pendelrände tõus linnapiirkondades, linnast linna või ühe metropoli piirides. Ränne ja ringlus faasis IV Faasi IV saavutamisega muutusid ränded veelgi keerukamaks, erinevad jälgitud faasidest I või II. Lend maakohast tõeliselt mandriga maaellu rahvastiku liikumine aeglustus sel lihtsal põhjusel, et paljud neist töötavad primaarsektoris ning see sektor hakkab lähenema oma majandusliku optimumini. Ükskõik milline liikumine talust või külast toimub peaasjalikult ainult linna poole. Enamikus Loode-Euroopas ja Jaapanis, varasem emigrantide väljavool on asendunud lihttööliste sissevooluga vähemarenenud maadest. Nii leiame pidevaid rändevooge Suurbritanniasse, Hollandisse, Belgiasse, Prantsusmaale, Põhja-Itaaliasse, Sveitsi, Rootsi, Taani, Saksamaale ning arvatavasti ka Kirde-Hispaaniasse
............................................................................................................................................ 5.2. .................................................................................................................................................. 5.3. .................................................................................................................................................. Muutused tegevussektorites ja ametialade struktuuris Primaarsektoris (eelkõige põllumajandus) jätkub hõive langus, kuid aeglasemas tempos kui seni. Sekundaarsektoris loovad uusi töökohti suurema lisandväärtusega ning ekspordile orienteerunud tööstusharud (nt elektroonika). Tööjõumahukatel aladel (nt tekstiilitööstus) on raske konkureerida odavamate riikidega, kuna Eesti madalatel tööjõukuludel põhinev eelis on ammendumas. Teenindussektori hõive kasv on peamiselt tingitud inimeste elatustaseme tõusust tulenevast teenuste tarbimise kasvust
ametnik, kontoritöötaja, isiku-/klienditeenindaja, kaitse-/päästeteenistuses .................... 5 oskustööline, seadmeoperaator, sõidukijuht 6 lihttööline.............................................. 7 - lisanduvad muidugi veel need, kes ei ole palgatööl: ettevõtjad/talunikud, lapsehoolduspuhkusel, kodused, töötud, ajateenijad, õpilased/üliõpilased. Eestis 2007: 655 000 hõivatut, (359 000 mitteaktiivset), 32 000 töötut 2010: 595 000 hõivatut, 137 000 - 73 000 töötut Primaarsektoris langeb 5%, 60% tertsiaarsektoris, sekundaar 35% 5) kihtidesse jaotamine mitme teguri najal: - Erinevaid ressurese hinnatakse ja ühendatakse. Paigutatakse skaalale, mis jaotakse suvalisest kohast. Näiteks * Omand (Eestis talu 10%, pere või ridaelamu 20%, korter 70%) * Tulud (leibkonna keskmine 7000 krooni, kõrgem 8600 paari ilma lasteta, madalam 3500 üksik vanur; töölise palk (neto) 4500, juhid, riigiametis 12 000, finantsvahetus 15000) * Poliitiline mõju
annaabi.ee 
