4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja
2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus 4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu. Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid:
immigratsioon ehk sisseränne- on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna (migratsiooni liik) põhjused: 1. looduskatastroofid 2. keskkond, poliitika (sõda) 3. vaesus emigratsioon- väljaränne teise riiki (migratsiooni liik) põhjused: 1. majanduslikud raskused 2. valitsev tööpuudus ARENENUD RIIK VÄHEARENENUD RIIK(ARENGUMAA) INDUSTRIALISEERITUD PRIMAARSEKTORI OSAKAAL ON SUUR TERTSIAARSEKTOR 1.KOHAL(IT-riik) MADAL KESKMINE ELUIGA SISSETULEK ELANIKU KOHTA PIIRATUD TERVISEHOID, MADAL SKP
Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus. Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus, kalandus, metsandus) ning tööstuse- ja energeetikasektori osatähtsuse kahanemist ning teenindussektori osatähtsuse kasvu. Kui 1993. aastal toodeti peaaegu 25% lisandunud väärtusest tööstuses ja energeetikas, siis 1999. aastaks oli selle sektori osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile. 6. SKP kulutuste meetodil
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Tõsi Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. - Tõsi Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. - Vale Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. - Tõsi Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. - Vale Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. - vale Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. – Vale Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. - Tõene
· majandus kasvab kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse · majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu- Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis Chenery arengumustrite teooria
o Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus o Riikide majanduse erinev arengutase 26. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon)
Valdade (193) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11) osatähtsus; Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, % Maa-asulate + alla 50% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, % MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on pigem noorem – vanusega üle 45 aasta, on linnas 43,2% ning maal 42,6%. Maarahvastik on pigem haigem – pikaajalise haiguse tõttu piiratud töövõimega on linnas 10,8% ja maal 13,9%. Maarahvastik on põlisrahva keskne – mitte-eestlasi on linnas 40,5% ja maal 8,6%
Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus; Riikide majanduse erinev arengutease. 28. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon)
taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused: · Eesti NSV-s: Madal tootlikkus. Ebaökonoomne majandustegevus. Eesti roll NSVL tööjaotuses. Industrialiseerumine. Moderniseerumine · 1990ndatel ja 2000ndatel: Seniste turgude kadumine. Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks. Tööstussektori muutused: · Eesti NSV-s: Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism 1990ndatel ja 2000ndatel: Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud;
Isiklikus elus Koolis Tarbija õiguse kaitsmise protsessi Kõlvatu konkurentsi kaitsmise protsessis 4 1.3 KAUBANDUS ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKONNAD Tuletame meelde, et omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Lisaks kolmas sektor mittetulunduslik sektor. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris.
maapiirkondade kogukonnad on spetsialiseerunud oma majanduslikule tegevusele, ning kuna kaupade ja teenuste valik on suur, on ka tarbijate arv ning ligipääs nendele kaupadele/teenustele suurenenud. Suurimaks maamajanduse erinevuseks on, et minevikus oli nende majanduslik struktuur orienteeritud looduslike ressursside protsessimisele, sh põllumajanduslik maa, metsad, õli jne. Muutus on toimunud ka primaarsektoriga. Kunagi oli primaarsektor kõige olulisemaks. Uues ettevõtluskeskkonnas on primaarsektori roll palju väiksem, esmase toote turg on ulatuselt muutunud. Tulemusena on paljudes maapiirkondades avastatud, et ressursside tootmine on liialt kulukas. Üheks aspektiks on ka see, et maapiirkondades töötavat tööjõudu on peetud vähem harituks võrreldes linnapiirkonna tööjõuga. Minevikus pakkus ka linnapiirkonna tööstus tööd inimestele, kel oli madalam haridustase, kuid kuna tootmist on linnades vähemaks jäänud, ei saa maainimesed linnades enam tööd.
-2008. aastal aga samal tasemel. 2009.aastal langes 15-64 aastaste naiste ja meeste 17 tööhõive määr nii Eestis kui ka EL-is. Samal ajal oli Eesti naiste tööhõive määr EL-i keskmisest endiselt kõrgem, meeste tööhõive määr aga madalam. Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud, jäi möödunud aastal 2008.aasta tasemele(4%). 2009.aastal vähenes hõive just täisajaga töötajate arvu vähenemise tõttu. Osaajaga töötajate arv kasvas aastaga 47 000-st 63 000-ni. Kui viiel varasemal aastal oli osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009.aastal töötas osaajaga 10,5% hõivatutest. Osaajaga töötajate arv kasvas põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale
Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Erasektorisse kuuluvad ettevõtted.. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtetest eraomandisse. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Ülesanne 17
ettevaatlikuks tegema. Erasektor Erasektorisse kuuluvad ettevõtted, mille omanikuks ei ole riik, vaid eraisikud. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtteid eraomandisse. Avalik sektor Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Primaarsektor Primaarsektori moodustavad põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega tegelevad ettevõtted. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris töötavate inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted
Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. Tavaliselt räägitakse struktuurimuutusest ainult kestva ning märgatava tähtsusega trendi olemasolul. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. 100% sektori osatähtsus tertsiaarsektor sekundaarsektor
annaabi.ee 
