sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. 1742.a. sai Anton Thor Helle ka Ida-Harju praostiks. Ta suri 1748.a. 14.oktoobril 1989 avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250.aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.
hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige. Eduard Ahrens suri kopsurabandusse Tallinnas. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843
juulil 1957 määrati Aleksei Ridiger Tartu Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks. Ka seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. 17. augustil 1958 omistati talle ühtlasi ülempreestri aunimetus.Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks. Mungaks pühitsemine Pärast oma ema surma 1959. aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades
oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega kaugematest. . Järeltulijad.: Tema järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Piibli tõlkimine eesti keelde: H. Gutsleffi ja A
Ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus just Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget. Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste seas kõige populaarsemad tekstid. Toomas Pauli meelest pole õiglane Brocmanni hinnates seda osa tema tööst kõrvale jätta ainult sellepärast, et need on kõigest tõlked.. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, Virumaa praostiks ning Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel
1.4.1 Heinrich Stahl eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr
Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine:
1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr
Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis ladinakeelse humanistlikus traditsioonis hüvastijätukõne ,,Discursus Valedictorius /.../ de natura et constitutione historiae"(,,Lahkumisarutlus ajaloo loomusest ja avaldumisvormidest"). Kadrina-perioodil lisandus R. Brockmannile järjest uusi kirikuameteid: 1642 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 1643 Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud kirjavaras ilmalik juhuluule ilmselt teisejärguliseks, kuigi ka Kadrina-aja juhuluuletustes jätkus temale juba varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika. Kadrinas olles ilmus R. Brockmannilt 4 iseseisvat ilmalikku juhuluuletrükist: ,,Oda Esthonica trochaica, ad Melodiam; Einsmahls alß ich lust bekam"
1642 Lüübekis üllitatakse postuumselt Paul Flemingi mahukas luulekogu Teütsche Poemata. 1642 Sureb Galileo Galilei. 1642 Rembrandti maal ,,Vahtkond" (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi. 164247 Kodusõda Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaa; lõpeb kuninga vangistamisega. Vaata Bellini ooperit ,,Puritaanid". 1643 Reiner Brockmann saab Virumaa praostiks. 1643 Itaalia füüsik Evangelista Torricelli leiutab baromeetri. 164345 Rootsi-Taani sõda, mh võidab Rootsi endale ka Saaremaa. 16431715 Louis XIV valitseb Prantsusmaad. 1644 Tartus ilmub Urvaste pastori Joachim Gutsleffi saksakeelne Kurtzer Bericht.., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale. 1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei.
ainult aadli ja linnakodanike, vaid ka talurahva jaoks. See väide oli esitatud selgesti demonstratiivselt, millega taheti rõhutada keskvõimu suhtumist, sest kantsler teadis väga hästi, et eestlaste ja lätlaste lastel polnud senini olnud võimalik hankida ülikooli pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der
Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestamata kirjakeele loomist. Tõi kasutusse õ-tähe ning rikastas keelt laen- ja uudissõnadega (termomeeter, aurulaev, pikksilm jpt). Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste
novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph
reduktsiooni ajal, kinnitati uuesti pastoriks Kokneses. Tema teened on seotud samuti paljude kiriklike luterlike tekstide tõlkimisega läti keelde. Alustas ka Piibli tõlkimist läti keelde. Väidetavasti jõudis üsna kaugele, käsikiri oli lõpetamisjärgus kui see tulekahjus hävis. Temast jäigi see taastamata. Piibli esimene tõlkija, aga mitte väljaandja. Ernst Glück (1651-1706). Sündinud Magdeburgis, tulnud Liivimaale hiljem, teinud siin kiiret karjääri, tõusnud Marienburgi praostiks. Kahtlemata vägagi edumeelne mees ja üks nendest, kes tegi koolihariduse heaks väga palju. Just tema praostkonnas hakati pärast maapäeva otsust asutama koole. Glück nõudis, et kõikide praostkonna kirikute juures tegutseks kool, paljuski tingitud tema enda nõudlikkusest. Kuna kooliõpetajaid esialgu polnud, hakkas neid ise ette valmistama. Võib võrrelda meie Forseliusega – esimene Läti õpetajate ettevalmistaja. Kooli kui asutust tema juures
annaabi.ee 
