3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola
(reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel.
Ühtse rahvuskubermangu loomine I Maailmasõja algus Saksa okupatsioon Vabadussõda Päästekomitee loomine Bolševike oktoobripööre Venemaal 9. Territoriaalsed muutused Euroopas peale I Maailmasõda: (märgi kaardile: Elsass-Lotring, Galiitsia, Transilvaania, Poznan ja Ida-Pommer, Bosnia-Hertsegoviina – millistele riikidele need territooriumid läksid (näita noolega) Maailm XX saj. algul , I MS ja selle tulemused A rida 1. Nimeta 1900-1913. aastatel toimunud sõjalisi konflikte: …………………………………………………………………………………………………………………………
Paljud firmad on Varssavisse rajanud oma Ida-Euroopa esindused.Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad aga vanalinnas. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km², 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat. Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat. Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. Majandus Riiklikuks rahaühikuks on Poolas 1 zlott (PLN), umbes 3,6 EEK, mis võrdub 100 grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt.
Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents toimus jaan 19-jaan. 1920 · territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. · Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest · Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu.
09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse
purustati. Sõja lõpp: Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma. Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser Wilhelm II loobub troonist. Pariisi rahukonverents 18.01.1919 20.01.1920: Versailles' rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G.Clemenceau. Territoriaalsed loovutused: Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus. Sks läänepiir: Saarimaa 15 aastaks Pr-le; Alsace-Lorrine Pr-le; Taanile Schlesswigi põhjaosa; Belgiale 2 rajooni. Uute rahvusriikide sünd: Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. A-Ungarist kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbiale liideti Balkani slaavlastega asustatud alad Jugoslaavia al 1929. Rahutingimused: Reparatsioonid 11.11
Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“ Baltisaksa juurtega Edzard Schaper sündis 1908. aastal Posenis (praegune Poznan) sõjaväeametniku perekonda. Ta alustas muusikaõpinguid Hannoveri konservatooriumis, kuid olles pärit suurest perest, oli ta sunnitud loobuma oma ambitsioonidest ja tööle minema. Ta töötas mõnda aega teatris lavastaja assistendina, kuid vahetas selle õige pea meremeheameti vastu. 1932. aastal tuli Schaper Eestisse ja abiellus Tallinnast pärit baltisakslanna Alice Pergerbaumiga, kelles leidis endale kaaslase ja sõbra terveks eluks. Siin kirjutatud Eesti-
Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks rahvasteliidu Haldusesse,mõned piirkonnad liideti Belgiaga; Posen (Poznan), osa Pommerist ja Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu,Hultschin (Clucin) anti Tsehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda) Leedule ning Danzing (Gdansk) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. 2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu.
nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu
Versailles diktaadiks. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu
1920 Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil: Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine: Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu
/Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29% rahvastikust). 10 000 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50. Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 1996 suurenes rahvaarv 13miln võrra ehk 53%), kuid 1997. aastast on rahvaarv aeglaselt, kui pidevalt vähenenud (2001 2005 kokku 97 000 inimese võrra, sellest 81 800 negatiivse rändeiibe tõttu). Loomulik iive on alates 2002
Kaotaja riikidel oli võimalus lepingutega ainult nõustuda. Kaotaja riikidega sõlmitakse kõik lepingud eraldi ja erinevate tingimustega. Pariisi rahukonverentsil peamised otsused olid mõeldud Saksamaa nõrgestamiseks. Versailles'i rahuleping allkirjastati 28.06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile · Poznan,Sileesia, osa Pommerist läheb Poolale · Memel läheb Leedule · Danzigist saab vaba linn · Saarimaa läheb 15.a Rahvasteliidu haldusesse · Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad 2. Saksa sõjaväe suuruse piiramine · Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest · Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväe kohustuse ja sõjavägi koosnes ainult vabatahtlikest · Saksamaa kindralstaap saadeti laiali
Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet
Muikku-Werner 2010. Reseptiivinen monikielisyys: miten suomenkielinen oppija ymmär-tää viroa äidinkielensä pohjalta? In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 20, 6897. Kaivapalu, A. & P. Eslon 2011. Onko lähdekielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen symmetristä? Korpuspohjaisen tutkimuksen tuloksia ja haasteita. In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21, 132153. Kaivapalu, A. & M. Martin 2012. Perceived and actual similarity in closely related languages. Paper presented at EUROSLA 22 in Poznan September 58, 2012. Klein, H. G. & T.D. Stegmann 2000. EuroComRom Die sieben Siebe: Romanische Sprachen sofort lesen können. Aachen Shaker: Verlag. Kürschner, S., C. Gooskens & R. van Bezooijen. Linguistic determinants of the intelligibility of Swedish words among the Danes. In International Journal of Humanities and Arts Computing 2/1-2, 83-100. Lutjeharms, M. 2007. Processing levels in foreign-language reading. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism
kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi. Vähendati sõjalaevu. Demilitariserimine Reinist 50 kilomeetrit idas seal ei tohtinud olla ei kindlustusi ega sõjaväge.
Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Narodowe, Poznan, Poola; Mus�e des Beaux-Arts, Rouen, Prantsusmaa; Walker Art Gallery, Liverpool, Inglismaa; National Gallery of Canada, Ottawa, Kanada; Central Museum of Utrecht, Holland, ning olulistes erakollektsioonides Euroopas. Paulus Borile imponeerisid m�toloogilised ja allegoorilised teemad, mida ta ekspressiivse edasiarendusega k�sitles. Maal sarvepuhujast, kes sugestiivselt ja j�uliselt on pilgu vaatajale p��ranud, m�jub �htaegu tegeliku ja muinasjutulisena,
102 29'00'S 168'D0'E Pakistan, country 96 29'OO 'N 6S'OO'E PozaRica, MeXICO 76 20'33'N 97'27W RIOGallegos. Argentma 78 SI'3 8'S 69' 14W mountams , 54 38' oo'N 10S' OO W 72'3SW 73'3SW 103 29' OO'S 168'D0'E Palau, country 102 9' oo'N 133' oo'E Poznan, Poland 84 S2' 24'N 16' SS'E RIO Grande, over. 54 3S' OO'N 106' OOW San Joaquin. fiver , 54 37'00'N 121'OOW 96 69'24 'N 88'10'E Pelawan. Island 97 9°30'N 118'30'E Prague, Czech Rep. 84 SO' 06'N 14'2S'E RIO Grande de Santiago, San Jorge, G. of, gulf , 79 46' OO 'S 66'OOW
24259 6700709-1Postikooli 58.26180124.681582 24259 Surju vald 119759 8600507-1Postimaja 57.84818927.011536 119759 Võru linn 128044 7820316-1Postimaja 58.34536026.714597 128044 Tartu linn 128367 7820317-1Postimaja 58.34527326.714882 128367 Tartu linn 21474 4400579-1Postkontor 59.35839327.409301 21474 Jõhvi Jõhvi vald 21498 4400578-1Postkontor 59.35865927.409584 21498 Jõhvi Jõhvi vald 38058 Poznan 52.40139 16.919927 38058 22461 7000421-1Poti 58.70744424.400194 22461 Vigala vald 22462 7000422-1Poti 58.70729024.400657 22462 Vigala vald 38095 Potsdam 52.38999913.050001 38095 30532 6700711-1Potsepa te 58.29055024.073416 30532 Tõstamaa vald 30781 6700712-1Potsepa te 58.29088224.073454 30781 Tõstamaa vald 32578 5900586-1Potsu 59.4622 26.19748 32578 Haljala vald
annaabi.ee 
