Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil. 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem. 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta. 10. Üks käsi on töökäsi teine puhas käsi. Ehitusnõuded. Ahju ja korstna alused. Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või puitvahelaele. R/b vahelaed võtavad märksa suuremat koormust vastu, kuid peab kontrollima selle kandevõimet ja kandvate vaheseinte asukohta. Pliit on ahjust kergem konstruktsioon ja või toetada põrandale, kuid peab kontrollima puittalade kandevõimet. Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse
vooderdada geomembraaniga. Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed. Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. Määrus nr 171 (13) Purgimissõlme ehitusnõuded Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond TIR VEOKITE EHITUSNÕUDED Allar Plaksi 062005 EALB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 1. Sissejuhatus ..............................................................................................................................3 2. Mõisted......................................................................................................................................4 3. TIR veokite ehitusreeglid..........................................................................................................6 4. Tehnilistele tingimustele vastavate maanteesõidukite heakskiitmise kord.............................13 5. Kasutatud kirjandus......................
töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust. *Harmoneeritud standard on juba kohustuslikuks kasutamiseks- pole oluline, kas fikseerida või mitte lepingus *tehniline norm- tootele , protsessile, või teenusele kohaldatav tehniline eripära või tehniline spetsifikatsioon, mis on sätest. Õigusaktis , tehnilise normi korral on üldjuhul standard kohustuslik *hea ehitustava *17 märts 2010 riigikohus on haldusasjas 3-1-1-7-10 on leidnud, et heas ehitustavast tulenevad mitmed ehitusnõuded, sh ohutusnõuded. Hea ehitustava järgides tehtud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele *riigikohus arvab, et standard ei ole siiski õigusakt *standardite järgimine kuulub hea ehitustava hulka Harmoneeritud standard on eristaatusega Euroopa standard, mis kirjeldab tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks. Ehituse Töövõtu Üldised Tingimused kohaselt osalevad kvaliteedi mõõtmisel mõlemad osapooled. Aluseks Ehs §3 lg 1
· Siirdumisvõimet toolist voodisse ja toolist vanni. (Franklin jt. 2006: 96-97) Seadustes on ära toodud ratastooli gabariidid ja pinnavajadus, millega peaksid arvestama arhitektid ja insenerid, projekteerides avalikke hooneid ja nendes liikumise võimalikkust. Samuti muud ehitus ettevõtted, kes tegelevad jooksvate remondiprobleemidega. 1.3.2. Üldsätted Selleks, et seista hea liikumisraskustega inimeste ligipääsu eest hoonetesse, on loodud spetsiaalsed ehitusnõuded. Nende nõuete eesmärk on tagada kehapuuetega inimestele, sealhulgas ratastooli kasutavatele liikumisvaeguritele ja lapsevankriga jalakäijatele, ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ning luua neile võrdväärne olukord liikumisel üldkasutatavates ruumides. Soone (2010) toob välja veel, et nõuded puudutavad riigi, omavalitsuste või teiste avalik-õiguslike juriidiliste ja eraisikute ülalpidamisel olevaid
· kas sõnnikukäitlussüsteem aitab tõhusalt ära kasutada sõnniku taimetoitained ja parandada mullaviljakust. Sõnnikuhoidlate soovitatavad kaugused elamutest on toodud Lisas 4 tabelis 10. Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. 6.1 Sõnnikuhoidlate ehitusnõuded Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi ja see asub nitraaditundlikul alal, peavad sõnnikuhoidlad 31. detsembriks 2008. a vastama järgmistele nõuetele: · hoidlad/rennid peavad olema lekkekindlad; · virtsa- ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema kaetud; · sademe- ja põhja- ega pinnavesi ei tohi valguda hoidlasse. Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
