hakati pidama saksa keeles, loodi katekismus (lühike usuõpetuse käsiraamat) , mis on ühtlasi esimene säilinud eestikeelne raamat. •Kiriku sissetulekute haldamiseks loodi fond, mille kaudu kirkuelu krraldati. •Reformatsiooni levik oli vaevalisem maal, sest maahärrad ei suutnud usku oma stiftis läbi suruda. See muutus oluliseks teemaks võimuvõitlustes. LIIVI SÕDA • 16. sajandil, aastatel 1558-1583 võitlus ülemvõimu pärast. Põhjused: • Maa puudus • Tartu maks • Posvoli leping • Usk KESKAEGSE LIIVIMAA LÕPP • 1561. aastal alistusid liin ja rüütelkond Rootsi kuningale. • Gotthard Kettler allutas Liivimaa Poolale • Liivimaal jäid rivaalitsema Poola ja Rootsi Lagunemise tagajärjed: • Tugevamate naaberriikide rünnakud • Suutmatus kokku leppida ühtses poliitikas PILTE Ivan IV Julm Johan III Hertsog Zygmunt II Magnus
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine.
Maa puudus: Moskva suurvürstiriik oli pidevalt kasvanud ja sõjaväe suurenedes polnud enam teenistuse eest maad jagada. Liivimaa oli, aga nõrk naaber kellelt oli lihtne talupoegade hõivatud maid vallutada. Väljapääs Läänemerele Liivimaa nõrkus: 1556-1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et nende kõige suurem sõjaline jõud ei suuda kordineeritult tegutseda, mille tõttu sõlmiti Poola-Leeduga vaherahu juba ennem sõjalise tegevuse algust. Posvoli leping: 1557. aastal sõlmivad Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu.
Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita
Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1554.aastal nõudis vene tsaar Tartu piiskopilt rahu pikendamiseks lõivu üks mark aastas elaniku kohta. Põhjendades seda sellega, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab hakkama Venemaale maksma. Peagi laienes maksunõue kogu Liivimaale. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, mille Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See aga pidi hakkama 5 aasta pärast alles kehtima, kuna siis lõppes Poola-Venemaa vaherahu. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja tsaar oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa
oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. · 1549 - suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. · 1554 - Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu maksu tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks. · 15551557 - Koadjuutorivaenus. · 1557 - Posvoli rahu, mille järel Moskva süüdistas Liivimaad vaherhautingimuste rikkumises. Lisaks ei makstud ka Tartu maksu. · 15581561 - Vene-Liivi sõda. · 1558 - Jaanuari lõpul tungis Moskva sõjavägi Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järel läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe
Venemaal oli laienenud Moskva vürstiriik ja tema välispoliitika põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast. Venemaa kaubandus oli arenenud, kuid Liivimaa võimud olid keelanud otsese kauplemise sealsete linnadega. Liivimaal valitses ärevus, mida Moskva veelgi õhutas. Ta küll pikendas vaherahu, kuid samas nõudis nn Tartu maksu. Järjekordne sõda ordu ja Riia peapiiskopi ning Poola vahel tõestas, et Liivimaa on nõrk. Sõda lõppes Posvoli rahuga. 1557 sai ümber vaherahu Venemaaga, tsaar Ivan IV Julm keeldus saadikuid jutule võtmast. Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse. Sõda algas 22. jaanuaril 1558, kui Vene väed tatari khaani juhatusel tungisid Liivimaale rüüsteretkele. Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud
Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita
Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga
a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt. 3) Liivimaa oli nõrk ja killustatud ala, mille juhtidel puudus reaalsustaju. 4) Riigijuhtide edukuse üheks mõõdupuuks olid edukad sõjad ja vallutatud aladelt saadav tulu (Venemaa nõusid Tartu piiskopkonna maksude tasumist tsaarile, 1556.- 1557. a. pidas ordu sõja Riia piiskopi ning Poolaga võitlused lõpesid Posvoli rahuga ja Venemaa-vastase liiduga, mis havvas kehtima alles 5 aasta pärast, sest siis lõppes Vene- Poola vaherahu). 5) Usutülide lahendamine sõjaliste vahenditega. Rahvusvaheline taust Läänemere vänades valitses Taani, Rootsi proovis laiendada oma võimu ida suunas, Poola jõudis oma piiridega läänemereni, ta oli ühendatud Leeduga. Kuna Liivimaa oli tol ajal väga nõrk, sai ta nende kõigi, k.a. Venemaa alaliste taotluste objektiks
Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita
1535 Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1549 suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. 1554 Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu maksu tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks. 15551557 Koadjuutorivaenus. 1557 Posvoli rahu, mille järel Moskva süüdistas Liivimaad vaherhautingimuste rikkumises. Lisaks ei makstud ka Tartu maksu. 15581561 Vene-Liivi sõda. 1558 Jaanuari lõpul tungis Moskva sõjavägi Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järel läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe
Moskva nõutis aga et tasutaks ra Tartu piiskopkonna maks Vne tsaarile - üks mark aastas iga elaniku pealt- Liivimaa vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna suda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks ''Tartu maks'' tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus oleva Poolaga. Lõppes Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis poolaga Venemaa-vastase liidu, see hakkas kehtima aga 5 aasta pärast, kuna Poolal oli venemaaga rahu. Kuna Eestlastel polnud tartu maksu võimalik ära tasuda ning venelastel olid soodsad võimalused nüüd sõda alustada( Rootsi kuninga, krimmi khaaniga vaherahu, poolaga rahu) siis 22 jaanuar 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-alei juhtimisel Tartu Piiskopkonda. 1558 aprillis algas narva piiramine ja pommitamine. Kuna mujalt vana-Liivimaalt abi ei
suureks kasvanud. Neid tasustati teenismõisatega (pomestje). Pärast sõda oli vaja seega talupoegadega asustatud maad, mida sai ehk Liivimaalt. Vene historiograafias pöörati tähelepanu ka irratsionaalsetele motiividele – Liivimaa oli Moskva arust hereetiline (luterlased veel hullemad kui ladinlased). Leedus oli aga ka kõikvõimalikke usulahke ja reforme. Igatahes ettekäändeks Tartu maks, mida ei saadud kokku – liivlased lootsid välisabile. 1558 Posvoli leping, milles tehti Leeduga liit. S-L aga otsis abi Taanist. Loodeti ka Saksa keisrilt abi, kuid asjata. 22. jaanuar 1558 tuldi Liivimaale ja Narva langes. 1560. said orduväed kenasti lüüa ja ordu sõjaline tegevus lõppes. Juulis 1558 lõpetas tegevuse Tartu piiskopkond. Ordumeister Kettler orienteerus Poolale (Sigismund August), 1561 novembris tehti alistumisleping – Kettler sai Kuramaa hertsogiks. 1562 Kettler läänivande andis Poolale ja orduga on lõpp.
sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas suuresti Leedu kultuurilist läänestamist ehk poolastamist ja katoliseerimist. 16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga mõjukaks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mis kiirendas läänestumist. Leedu Liivi sõjas - 1557. aastal sõlmiti sõjaline liit Leedu ja Liivi ordu vahel (varasemalt oli sõlmitud Posvoli leping Poola ja Saksa ordu vahel). 1561. aastal sõlmiti Vilniuses leping, millega ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop koos vasallidega tunnistasid end Leedu suurvürsti vasallideks. Leedu sai endale 1/10 Eestimaa - ja Liivimaast (andis 600 000 kulda). Aadlikud said Sigismund Augusti privileegi. 1562-1583 Vene ja Leedu-Poola sõda: Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu. Toimus vastusõjakäik Smolenski ja Pihkvamaa valdadesse.
(varem peeti seda nimeks, nüüd arvatakse, et Kelar ei ole nimi, vaid mingi ametinimetus) viibis Võnnus ja Tartus, kohtus siinsete võimukandjatega. Paneb tähele, et liivimaalased ei taha risti suudelda. Russow viitab, et Terpigorev vihastus ja ähvardas, et ei too teie minu härrale maksu, viin ma ise selle maksu. Rist sai küll suudeldud. Liivimaalased ei hakka siiski maksu koguma. 1556-1557 aastal jõutakse oma sisemistesse probleemidesse, satutakse omavahel vaenu. 1557 Posvoli leping. Siin minnakse vastuollu Venemaaga sõlmitud rahulepinguga, samas pole ühelt poolt teada, kas Venemaal saadi Posvolist teada, samas Venemaal käivad juba varem ettavalmistused sõja alustamiseks. Pärast Astrahani vallutamist on Venemaal pilgud suunatud juba lääne poole. Samas sõja ettekäändeks saab ikka Tartu maksu küsimus. A.Adasev juhtis läbirääkimisi, nõudis raha üleandmist. Liivimaalased puiklesid ja soovisid täpsustada rahasummat
Tehti ka takistusi oluliste kaupade ja isikute venemaale pääsule. Kõik see tekitas moskvaga terava konflikti. Liivimaa oli läänemereäärsete 1554a- oli vaja pikendada rahu. Venelased seadsid tingimusteks 1. täieliku kauplemise vabaduse saamine. 2. maksta vene tsaarile tartu maksu. 1 hõbe mark aastas ühe elaniku kohta. Tingimustega nõustuti kuna alternatiiviks oli sõda. Rahu sõlmiti 15neks aastaks. 1556-1557a- sõdis ordu riia pea piiskopiga ja poolaga. Olid liidus. Tulemuseks oli posvoli rahu millega al 1562 pidi kehtima hakkama liivi ordu liit, poola leeduga venemaa vastu. 1557- jäeti ivan julmale tartu maks maksmata. Ja see sai liivi sõja aiendiks. 1558- jaanuaris korraldasid moska väed tartu piiskopkonda esimese sõjaretke, mis piirdus rüüstega. Kevadel algas otsene rünnak liivimaa vallutamiseks. Esimesena alistati narva. Ja järgmisene tartu piiskopkond. Sõlmiti pooleks aastaks vaherahu, mille ajal alustasid liivi võimud välis abi otsima
ränk nõudmine vastu võtta, vaherahu sõlmiti 15 aastaks ja "Tartu maks" tuli tasuda kolme aasta jooksul samal aastal saabus Liivimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia piiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused ja nii kinnitati vaidlustatava maksu õiguslikkus igaveseks paberile 1556.1557. a pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga; sõja kulg tunnustas veel kord, et VanaLiivimaa jõud on nõrk, võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis PoolaLeeduga Venemaavastase liidu 1557. a mindi ilma rahata Moskvasse ja Ivan IV teatas, et alustab sõda Ivan Julm tundis end kindlalt, sest aasta eest oli talle alistunud Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga ja Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele diplomaatilisi võimalusi oma olude kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas: saarlaste saatkond
liituksid Poola kuningaga. Hertsog Albrecht nõudis: Liivimaa pidi tegema Preisimaaga protektoraadi nagu Poola-Leedus. Taani projekt oli vastumeelne ning sooviti nende kõrvaletõrjumist. 1557. aastal tõmbusidki taanlased konfliktist eemale. Liivimaa lõunapiirile koondusid Poola-Leedu väed, mille suuruseks on peetud 70 000 - 80 000 meest (Tõenäoliselt oli neid x3 vähem). Ordumeister Fürstenberg otsustas sõlmida rahulepingu Poola kuningaga. Posvoli rahu - 1557. aastal esitati 2 rahulepingut: 1) Taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuid keelas neil maad sekulariseerida, 2) Teine leping oli rahuleping Poola ja Liivimaa vahel, lahendades ära piiritüli ja kaubandusvastuolud. Kui Fürstenberg saabus allkirjstama lepingut, siis sõlmiti kuninga ja Fürstenbergi vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. Hoolimata lepingust ei saanud Liivimaast Poola sõltlast.
annaabi.ee 
