Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud majanduslikest muredest vabad õpinguaastad[3]. Nii sai Paul Rauast esimene eesti väljapaistev kunstnik, kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötama kodumaale. Esimesena portreteeris ta oma metseeni Natalie von Uexküllist. Järgnevail aastail kujunes Paul Rauast baltisaksa ringkondades otsitud portretist. Paul Raud oli tänu oma aktiivsele vennale tihedas seoses tollase eesti kunstieluga. 1904. aasta sügisel viibis ta viimase juures Tartus ning tutvust näiteks Karl-Eduard Söödi ja Gustav Suitsuga. Tõenäoliselt just Suitsu vahendusel ilmus 1905. aastal Noor-Eesti I albumis Paul Raua "Muhu rauga" reproduktsioon[4]. Tallinnas kirjutas Paul Raud retsensiooni Ants
● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usulised teemad vahetult ja emotsionaalselt rahvani. ● Kujutati piiblisündmusi, kasutades jõulisi värve ,dramaatilist valgust ja liialdatud tundeid. ● "Õuedaamid" kujutab Velazquezi ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas peeglis. Esiplaanil on väike infanta Margarita Teresa, keda Velazquez korduvalt portreteeris, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Diego Velazquez ,,Las Meninas'' ● Prado muuseumis Hispaanias ,,Meduse'i parv'' Theodore Gericault Kasutatud allikad ● http://www.velazquezlasmeninas.com ● https://et.wikipedia.org/wiki/Barokk ● http://www.miksike.ee/referaadid/barokk.htm ●
tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/ õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel. · Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine (Suzanne Valadon)" 1889 Guass papil
Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Enamasti portreteeris kunstnik elu raskuste all küüruvajunud põduraid rauku. Ometi ei maalinud Rembrandt mitte kunagi surevat või surnud inimest. Vanu, vaeseid ja abituid inimesi maalis Rembrandt nii, et igaüks mõistaks tema enda pihtimust: nad oleksid väärinud paremat saatust ("Vana mehe portree punases", "Vana naise portree"). Kasutatud kirjandus: http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Rijn/sisu.html
Tema nimega seostatakse impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest (teiste seas nt Herbert Lukk, Johannes Greenberg, Paul Burman, Johannes Võerahansu jpt). Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, Fr. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli. Ei saa mitte meenutada üks tuntumaid eesti graafiku – Eduard Viiralt. Tema peetakse
polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Johann Köler allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.Tallinnas maalis J. Köler, peamiselt akvarellis, eesti talupojatüüpe ning portreteeris folklorist H. Neusi. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose "Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni. 5.Kokkuvõte Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti
Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid.
tõrjuti Londonis selle tõttu. Lemmikteemaks maastikumaal, kuid Hollandi maalikunstnike eeskujul tehtud maastikumaalid ei äratanud Inglise publiku seas huvi, neid ei ostetud. Loobus maastikumaalist ning pöördus maastikutaustaliste portreede juurde. Mr Andrews 23, ms Andrews 16 aastane. Portree maalimine põhjustas suure tüli: mehe lemmiktegevus oli jaht, tahtis, et naise kätte oleks maalitud surnud lind, kuid naine keeldus. Seeõttu jäi käsi lõpuni maalimata. Omapäraks ka see, et portreteeris vaid näoosa, kuid keha tegi mannekeeni järgi. Seetõttu on kõik kehad saledad, kuid puised. Üks hilisloomingu tuntumaid portreid ,,Poiss sinises" , maastikutaustata. Wright sai populaarseks temaatika tõttu 20.sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal ,,Katse õhupumbaga". Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. ,,Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism
on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö:
Modigliani eelistatuim modell. Tema maale naisest ei saa aga lugeda meelitavateks, pigem vastupidi ta nägu oli ümar, huuled lõhkised ja koledad ning silmad väikesed ja tühjad. Naine oli päriselus pikk ja sihvakas punakasblondi peaga ning alati väga elegantselt riides, kuid alati oli tema riietuses midagi veidrar: kas siis röögatu kübar või käevangus kõikuv korv, milles oli elav part. Aastal 1915 kolis Modigliani koos Beatrice Hastingsiga Rue Norvaine'ile Montmartre'i künkal ja portreteeris Pablo Picassot. Aastal 1916 portreteeris ta veel kuulsaid inimesi, sealhulgas oma sõpra Jacques Lipchitzit ja Chaïm Soutine'i. Viimasega olid Modiglianil väga head ja soojad suhted, ning ta pidas teda andekaks kunsnikuks ja usukus, et ta saab kunagi väga kuulsaks. Modigliani õpetas Sountine'le kombeid ja pani sisendasse temasse suurel hulgal enesekindlust. Need portreed tagasid Modiglianile ainulaadse koha Pariisi kunstnike
Tema graafikasari ,,Elles" kujutas tüüpilisi stseene prostituutide argipäevast ning oli mõeldud austusavaldusena naistele üldse, eriti aga ühiskondlikult põlatud prostituutidele. Toulouse-Lautrec kujutas lõbunaisi ilma vähimagi ühiskonnakriitika ja sentimentaalsuseta, maalides neid inimlikkusega, millest on näha, et kunstnikul oli võime sisse elada prostituutide olukorda. Kunstniku bordellisarja tema eluajal kunagi avalikkusele ei näidatud. Toulouse-Lautrec portreteeris arvukaid inimesi oma perekonna-ja sõpraderingist. Kui varietee-ja tantsusaalipiltidel paistavad nad selgelt pelgalt kujudena inimmassis, siis üksikportreedel annab kunstnik edasi nende eripära. Toulouse-Lauterc maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teistel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Ta kujutas oma modelle sellisena nagu nägi neid tema ning pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest.
Köler ja tema aeg on omaette peatükk Viljandimaa ja Eesti ajaloos. Paradoksaalsel kombel sai sellest lihtrahva keskelt võrsunud pojast Vene keisririigi üks tunnustatumaid maalikunstnikke ja Peterburi Kunstide Akadeemia professor. Vaatamata kadestamisväärsele positsioonile - Köler portreteeris tsaar Aleksander II, oli ta tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, II järgu Anna ordeni kavaler - ei venestunud kunstnik hingeliselt kunagi, vaid jäi südames ja tegudes truuks Eesti maale ja rahvale. Johann Köler suri Peterburis, on aga maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri mälestuskivitema sünnikohas Kööbras Tutvumine
Köleri isiksuse suurust. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. · Paradoksaalsel kombel sai sellest lihtrahva keskelt võrsunud pojast Vene keisririigi üks tunnustatumaid maalikunstnikke ja Peterburi Kunstide Akadeemia professor. Vaatamata kadestamisväärsele positsioonile - Köler portreteeris tsaar Aleksander II, oli ta tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, II järgu Anna ordeni kavaler - ei venestunud kunstnik hingeliselt kunagi, vaid jäi südames ja tegudes truuks Eesti maale ja rahvale. Johan Laidoneri monument. · Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks
hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid
Muusika võis luua ning kanda edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid muusikas oma liitlast. Igasuguse lüürilise luule eesmärgiks oli õpetada, täpne funktsioon olenes zanrist: pajaanid jutustasid jumalatest, õpetades pühendumust; eepilised poeemid kiitsid kangelaslikkust ning ettevõtlikkust. Kreeka muusika portreteeris ning kujundas välja kultuuriväärtusi, mis kehastusid sõnades, tantsus, meloodias, saades kindlat eetilist laadi spetsiifilisteks muusikazanriteks. 10 http://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm 11 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music#Greece 8 Kristel Lepik SOSE.01
Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht le m mik m otiivi alasti naisekeha. ,, Lamav Veenus". ,,Kontsert vabas looduses" m eisterlik taustamaastik. Tizian- Suuri maid renessansi m eistreid, nautis kuulsust juba o ma pika eluea jooksul. O mas side m eid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslil öögid. Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi. Veronese- Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,, Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia
sarnast hääletooni ja käitumisviisi, mida näitleja Joyce Grenfell nii oskuslikult mõnedes oma Teeme järgmisele klassile teene „Esimene õpetaja,“ ütleb Campbell „kasutab rüt- koomilistes monoloogides portreteeris. toolid laua mi ja heli oma lastega kontakti loomiseks...“ (2000: alla prügi prügikasti Teisteg a 148). See rütm, heli, kinesteetiline „musikaalsus“ arvest av väljumine klassir uumist
annaabi.ee 
