Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile filosoofia ja retoorika. Kunsti sõna sai poliitilise võitluse vahendiks. Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist
on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes
"Kullapott" räägib loo ihnest vanamehest kes leides kullapoti, peidab seda kiivalt kõigi oma laste eest. "Hooplev sõjamees" räägib väepealikust ja tema väljamõeldud tegudest armuelus ja sõjatandril. Rajaneb äravahetamismotiivil. Plautuse tegelased muutuvad loo vältel, muutes oma isiksust. Terentius (195-159 e.m.a.) - pärineb Kartaagost, sattus senaator Terentiuse majja, sai hea hariduse ja lasti vabaks. "Vennakesed" räägib kahe venna kasvatussüsteemi konfliktist. Marcus Porcius Cato Vanema (234-149 e.m.a.) - riigimees kes kirjutas praktilise teose "Põllumajandusest". Taotles rooma kommete säilitamist ning lõpetas oma kõnesid alati: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!". Gaius Julius Caesar (100-44 e.m.a.) - kõnemees, kirjanik ja väejuht ning riigitegelane kes teostas hulganisti reforme. Säilinud on kaks ajaloolist teost, "Märkmeid Gallia sõjast", mis räägib sõjast ja annab väga palju materjali keldi hõimude kohta; "Märkmeid
Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr). Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof
teadust: oikonoomia ja krematistika. Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted. Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks.
Hellenismi ajal kujunesid välja kirjandus zanrid, ning sai alguse kõnekunst. Esimesel sajandil eKr kujunes välja kirjandus keel, jõudis haripunkti proosa ja luule areng. Rooma kirjandus sälitas ka Kreeka kirjanduse, mille vastu Euroopa hakkati huvi tundma allles rennesansi ajal. Olid 1. Kes hakkasid vanasõnu kirja panema Rooma komöödia *Mille poolest erines Rooma teater Kreeka teatrist ? Varjane proosa. Vanim ladina keelne tekst ,,Põllumajanduse(MARCUS PORCIUS CATO). Ceaser Kõnemees, väitis et demokraatia on riigi langus. Tema oluliseim teos on ,,Märkmeid Gallia sõjast". Sealt saab väga palju olulist informatsiooni Gallia hõimude kohta. Oluline sest, et kirjutab endast kolmandas isikus. Püüab õigustada miks vallutus retked läbi viidud ja kuidas tehtud. Tema stiili iseloomustab hoogsus, selgus ja lihtsus. Memuaari kirjandus e. mälestiste kirjutamine. Marcus Tullius Cicero Kõnemees, tema kõnesid kasutatakse tänapäevani retoorika
heaks seda, mida teised tegid kodudes. 8 Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim
Peetrust ja Jakoobust. Sealt suundus ta kolmeteistkümneks aastaks misjonitööle Süüriasse ja Kiliikiasse, oma kodupaiga lähedale. Kui Paulus külastas templit, tundsid mõned Väike-Aasiast päritolevad juudi palverändurid ta ära ning kavatsesid teda tappa. Kuid Rooma ametivõimud jõudsid ta päästa ning võtsid ta kaitsevangistusse. Paar aastat veetis Paulus Kaisareas maavalitseja Antoonius Feeliksi vangina. Tema järglane Porcius Festus kavatses viia kohtuasja läbivaatamiseks Jeruusalemma, kuid oma julgeoleku pärast kartev Paulus apelleeris keisri kohtuotsusele, kuna tal Rooma kodanikuna oli selleks õigus. Sündmusterohke merereis Itaaliasse toimus tõenäoliselt aastail 58 59. Paulus sai veel kaks aastat oodata oma kohtuasja käsitlemist, mille järel ta hukati. Enda poolt rajatud kogudustega pidas Paulus ühendust neid külastades ja pidades nendega kirjavahetust
vanasõnu 17.Rooma suurimad kõnemehed. Nende olulisus kultuuris. -Cicero on kahtlemata Rooma suurim kõnemees. Tema suurim tegu oli konsulina 63 eKr aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..." - Marcus Porcius Vanem Cato (234149 eKr), Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Oli 195 eKr konsul ja 184 eKr tsensor; oli senatis äge Kartaago vastane. Oli esimene ladina keeles kirjutanud proosakirjanik. - Gaius Julius Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. Caesar alustas 10
saj eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elas Rooma kõnekunst üle oma kõrgeperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandus künekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased , näiteks Brutus, Caesar ning eelkõike Cicero.(Aava 2003:21) Varasemast ajast sai kõnemehena kuulsaks väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem , 234-149 eKr). Ta taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles innukalt , kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude vastu. Rahvuslikult meelestatud roomlased osutasid Kreekast pärit kõnekunstile vastupanu- neile tundus sünade ilus vormvarjutavat selle sisu.Vastuseisu juhtiski CatoVanem, kes oli varase vabariigi tähtsaim kõnemees. Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest
sajandil eKr. (Aava 2003: 21) Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. (ibid) Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. (Panov 1995) Rooma traditsioonis retoorika on heaks kiidetud ja süstematiseeritud kui sõnaline teadus inimesest ja tema suhtest ühiskonnaga, see muutub mingi riigi ideoloogiaks ja hõlmab teadusfilosoofiliste, õigus- ja kunstilise kultuuri põhisisu. Uues olukorras arendab pühalik ilukõne
Pärast seda läks Enomaios Eutybise juurde ning jutustas talle kõik, mis oli koosolekul teemasse tulnud. Järgmisel hommikul võis koidu ajal näha Gnatia konsuliteel ratsanikku, kes pärast kolmetunnist sõitu peatus, et keha kinnitada ja hobusele puhkust anda. Natukese aja pärast tuli kõrtsi veel üks reisija, kes riiete järgi tundus olevat teenija. Kaks reisijat, Lafrenius ja Crebricus teesklesid, et on juhuse tõttu kokku saanud. Sellest nägi läbi aga kõrtsis viibiv Porcius Mutilius ja hakkas neid salajaselt jälgima. Ta kuulis, et salatsejad lähevad kaevu juurde ning jooksis neist ette, peites end kaevu taha. Seal peidus olles kuulis ta, et kaks teenrit kavatsevad minna Spartacuse laagrisse. Porcius Mutilius oli hoopis Spartacuse poolt Catilina juurde saadetud Rutilius, kes järgmise päeva õhtul sõitis järgi Lafreniusele. Pärast natukest sõitmist, ehmus Lafreniuse hobune, visates ratsaniku kraavi. Rutilius hakkas seltsilisele appi
Gnatia. Eutybis pinnis Enomaiselt välja selle, mida nad olid nõupidamisel rääkinud. Järgmisel hommikul võis koidu ajal näha Gnatia konsuliteel ratsanikku, kes pärast kolmetunnist sõitu peatus, et keha kinnitada ja hobusele puhkust anda. Natukese aja pärast tuli kõrtsi veel üks reisija, kes riiete järgi tundus olevat teenija. Kaks reisijat, Lafrenius ja Crebricus teesklesid, et on juhuse tõttu kokku saanud. Sellest nägi läbi aga kõrtsis viibiv Porcius Mutilius ja hakkas neid salajaselt jälgima. Ta kuulis, et salatsejad lähevad kaevu juurde ning jooksis neist ette, peites end kaevu taha. Seal peidus olles kuulis ta, et kaks teenrit kavatsevad minna Spartacuse laagrisse. Porcius Mutilius oli hoopis vabana sündinud Rutilius, kes suundus saadikuna Spartacus poolt Rooma Catilina juurde. Ta jätkas oma teed, kui nägi tolmupilve, mida ajas üles ees sõitev ratsanik. See ratsanik oli Lafrenius.
-1.saj eKr) Farrell. Classical place names in New +Sparta linnriik York +Kartaago. State: origins, histories and meanings. 2002). IDEAALFIGUURID Capitolium, Phoenix, Atlanta etc. 1. CICERO SELFMADEMAN MIDA EI SAA VÕTTA ÜLE 2. CATO VABARIIKLUSE TOETAJA ANTIIGIST? EI militaarsele, mis oli Rooma Marcus Porcius Cato (Noorem ühiskonna ideaal. 1.saj eKr): Rooma vabariikluse EI Rooma ühiskonna kesksele ideaali kandja> Cato: kahe 18. nähtusele - hirmule. sajandi USA Antiikmaailm kui stereotüüpne riigimehe John Trenchardi ja Thomas abstraktsioon, ratsionaalne mudel Gordoni ühine pseudonüüm: 144 nn väljaspool ajaloolist aega. Cato kirja kokkupuude antiikmaailmaga
vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud kuldse ajastuga) Autorid enamasti sõja ja poliitika taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte ,,kabinetiõpetlased" (v.a Livius) poliitiline ajalugu Orienteeritud kitsalt Roomale (etnotsentristlik), puudusid maailma ajaloo käsitlused Suured ajalookirjanikud [Marcus Porcius Cato e Cato Vanem (234149 eKr), Origines e ,,Alged"] Gaius Iulius Caesar (10044 eKr) Gaius Sallustius Crispus (86 ca 35 eKr) Titus Livius (64/59 eKr 17 pKr) Publius (v Gaius) Cornelius Tacitus (ca 56 pKr pärast 117) 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? 132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid.
Augustus võttis endale aunimeks princeps („esimene“), provintside asevalitsejana ja väepealikuna kandis ta imperaatori („käskija“) tiitlit. Augustus oli Caesari lapsendatud poeg, mistõttu kandis ta ka oma isa nime, hiljem tegid seda ka teised Rooma valitsejad – siit pärineb nimetus keiser. Augustus ongi esimene Rooma keiser. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=296&Itemid=9 Cato Vanem- (Marcus Porcius Cato Vanem) oli Vana-Rooma suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena. Tema hüüdnimi oli Censorius ('tsensor'). Teda on eristatud sama nime kandvast pojapojapojast Cato Nooremast. Cato pärines plebeidest Porciuste soost, kellede esiisa kasvatas arvatavasti sigu. Rooma aristokraatia hulka pääses
annaabi.ee 
