metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 1525 Mpa. Ladude ja garaazide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem. Betoonpinna kalded võivad olla ebapiisavad või ebaühtlased, mille tagajärjel jääb vesi enne põrandakaevu jõudmist lohkudesse pidama. Põrandatasandusseguga saab põrandaid tasandada ja kaldeid korrigeerida, seda
23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustik koos tihendamisega, 200mm 62 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1278 2312 Paekillustik, 200 mm 22 m3 0,4 58,9 3,9 5,2 1496 232 Betoontarindid 2321 Armeeritud betoonpõrand, 100mm. C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549 2322 Raudbetoon paneel 220mm 73 m2 0,4 28,35 2,05 5,59 2628 2323 Armeeritud betoonpõrand, 70mm 16 m3 0,7 24,28 0,12 0,91 405 2324 Asfaltbetoon TAB-12-II, 80mm 350 m2 0,0 3,96 6,8 1,08 4144
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4
elektriseadmete metallkeresid (nt O-ohutusklassi tööriist betoonpõrandaga autokuuris); kui voolu mittejuhtiva põrandaga ruumides on lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud; köögid, kus on veekraan; betoonpõrandaga abiruumid ja töötoad. Eriti ohtlikud ruumid on: märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamis ruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leilija pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamis ruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud) Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused.
enam vilju ei kanna. • Vanade kookospuude puit on kõige tihedam. • Kasvab 25 m kõrguseks ja tema diameeter on 300mm • Puutüvi on pehmem kui väliskest • Põhiliselt valmistatakse sellest parketti. • Värv võib varieeruda kuldsest tumepruunini. • Puit on täiesti sõlmedevaba Betoon • Lihvitud betoon on küll ebatõenäoline jätkusuutlik materjal. • Väga vastupidav, lihtne puhastada ja ei tule kunagi välja vahetada. Dekoratiivne betoonpõrand Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus: • http://freshome.com/2012/10/15/10-most-popu lar-eco-friendly-floor-solutions / • http ://contentinjection.com/glass-floor-tile-desi gns-and-options / • http://www.bobvila.com/articles/cork-floors/ #. VUirWvntmko • http:// www.carpetcowboys.com/services/wool-carp eting-jackson-wy.html • http://www.carpet-guru.com/carpet-fiber/pet -polyester / • http://webecoist.momtastic.com/2011/11/14
Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm, karkassipostise vahel mineraalvill,aurutõke, siseseinaks metalkarkassil kipsplaat 13mm. Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik".
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põrandate tasandamine Juhendaja: Merike Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusi...
Kuigi hoone, kus firma tegutseb, on suur, puhastab meie firma sellest vaid väikest osa. Hoone üldpind on 2800 m2, millest meie firma koristab 360,6 m2 arvestusliku koristusajaga 3 tundi. Koristada on tarvis 5 x nädalas kontori-, riietus- ja pesuruumid, koridorid, trepid, wc-d ning üldkasutatav köök. Ruumides on erinevad põrandakatted. Suures kontoris on enamuses vaipkate, mida 2 korda nädalas puhastatakse tolmuimejaga. Veerand suure kontori põrandapinnast on töötlemata betoonpõrand, samuti on betoonpinnaga koridor ja trepikoda. Riietus- ja duširuumis on klinkerplaatpõrand, väikeses kontoris kummipõrand ning köögis ja väikeses vahekoridoris on EPO põrand. Enamlevinud mustuse liigid on lahtine ning kinnitunud rasvane mustus. Kinnitunud mustuseks on rasvased (õlised) jalajäljed ja plekid. Mitmel pool on liiva ja remonditöökojast kaasa tulnud metallipuru. Lähtuvalt sellest on kujunenud olukord, kus objekti põrandad on tugevalt määrdunud
Kui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest põhjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri või põrandaga külgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured tõmbepinged. Vead, mis põhjustavad intensiivsema kahanemispragunemise: · Liiga suur mahukahanemisvuukide vahekaugus, · Saetud kahanemisvuukide liiga väike sügavus, · Kahanemisvuukide liiga hiline saagimine, · Betoonpõrand külgnevatest konstruktsioonidest eraldamata, · Väljaulatuvate nurkade juures täiendavate vuukide või diagonaalse armatuuri puudumine, · Betoonisegude kasutamine, milles tsemendi kogus liiga madal või vee kogus liiga kõrge või muude koostiosade kasutamine, mis põhjustavad betoonisegu normaalsest suurema mahukahanemise, · Puudulik betooni hooldus või selle puudumine, · Pinnase ebatasasused ja betoonikihi paksuse kõikumised,
isevalguvusefektile. Lõpptulemuseks on peegelsile põrand, millele võib otse PVC, parketi või muu põrandakatte paigaldada. Kui aluspõrand on väga ebatasane, siis kasutatakse paremate täiteomadustega weber.floor 4360t. See on samuti isevalguv ja tasanduv segu, kuiv valatav kihi paksus peab jääma vahemikku 20-50 mm. Lisaks on weber.floor 4360 kiiresti kivinev. On ka selliseid olukordi, kus vana betoonpõrand on küll sile, kuid pind ise on väga krobeline, mistõttu ei saa sellele nt PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on olemas spetsiaalne põrandapahtel weber 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste aluspindade tasandamine Selliste pindadega puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks
mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
Kütteperioodi algus on vahetult enne siseviimistluse algust. Kütteperioodi lõpp on nädal aega pärast hoone radiaatorite töölepanekust. Aknad esmalt katab töövõtja kõik välisavatäited kilega. Töid tehakse ühe brigaadiga, kasutuses on poomtõstuk. Mõõdetakse avatäidete mõõdud ja ükshaaval lastakse tehasel valmistada. Tehasega on kokkuleppe olemas, et Hulja telerite remonditsehhi tellimus on esmase prioriteediga ning aknad tehakse nii kiiresti kui võimalik. 1. korruse betoonpõrand on pinnasel, soojustatud, koos põrandasisestega kommunikatsioonidega. 2. kuni 3. korruste põrandate pealevalutööd - on kriitilised sisetööde tegemiseks. Esimeste kolme päeva jooksul tehakse ettevalmistused koristus, aukude lappimine, raketiste ehitus ümber vahelagedes olevate avade. Põrandatööde teotamisel kasutatakse fiiberbetooni, mis lihtsustab töid. Põrandates 2. kuni 3.korrusel ei ole sees kommunikatsioone. Eriosad algavad sahtide ja magistraalide ehitusega
isolatsiooniga. Vaivundamentide / rostvärgiga hoone kas soojustus paigaldada vundamendiplaadi alla või üles (skitseering 1). Rostvärgi ja vundamendiplaadiga hoone erineb plaatvundamendist (joonis 2) selle poolest, et vaiadel hoone puhul lubatakse pinnase äravajumist hoone alt, seega võib ära vajuda ka soojustus. Kandevseinte külmasilla probleem alt mittesoojustamisel jääb aktuaalseks. Pinnasel köetav betoonpõrand eluhoonetes (skitseering 3) kuidas lahendada mahupaisumised-kahanemised, kus peavad paiknema aurutõkked, kus kommunikatsioonid jne. Pinnasel köetava betoonpõrandaga ladudes koos "soojema" põranda üleminekuga "külmaks" estakaadiks- vajalik soojustatud üleminekusõlm (skitseering 4). Peab taluma tõstukite jms liikumise koormusi. Plaatvundamendid köetava betoonpõrandaga- kõlblik ja kõlbmatu lahendus-
ja kujuga plaadid. Põrand võib olla kas üsna värviline ja moodustada erinevaid mustreid või mahe ja tagasihoidlik. Sellist põrandat on kerge hooldada ja tema eluiga on kestev. Kivipõranda ainuke puudus on see, et ta pole iseenesest soe. Selle vastu aitab põranda alla paigutatud elektriline põrandaküte. Soe põrand on eriti mõnus saunas ja vannitoas. Küte põrandas kütab soojaks ka toa enda. Keraamilise plaadi alune pind peab olema kindel. Kõige sobivam on selleks valatud betoonpõrand. Küttekaabli all peab põrandas olema korralik soojustus, et vältida soojakadu allapoole. RULLMATERJALINA on vinüülkatet kõige lihtsam paigaldada. Valik on väga rikkalik paljudes mustrites ja värvi- toonides. Head vinüülkatet iseloomustab paks ja kulumiskindel pealiskiht, mis annab vastupidavuse kuni 15 aastaks. Väga odavad vinüülkatted võivad oma väljanägemisega ära petta. Iga raskem ese jätab põrandale jälje, raske on eemaldada sinna tekkinud plekke ja nad
kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine, mis võimaldab visualiseerida külmasildade ulatust ja peamisi paiknemiskohti, viidi läbi valitud elamutes. Palksein on soojuslikult homogeenne tarind, kus probleemseid konstruktiivseid külmasildu esines üldiselt vähe. Konstruktiivsed külmasillad paiknesid eelkõige palkseina ja kivitarindite liitekohas: sokli sõlm, korstna läbiviik, liitumised kiviseintega, akna sõlm jne. Külmasillana toimib ka betoonpõrand, kui on valatud vastu vundamenti. Geomeetrilised külmasillad paiknesid välisseina välisnurgas ning akna/ukse ja välisseina liitumiskohas. 69 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I FLIR Systems
sügavune sõnnikukanal. Mitmetes lautades on sõnnikukäik täies laiuses kasutusel sõnnikukanalina. Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg, põlvnemisandmed, poegimise ja seemendamise aeg, viimase laktatsioonitoodang, jooksva laktatsiooni kontrollpäevade toodangud jne. Lehmi peetakse tavaliselt puhaslautades, kus mitu korda päevas koristatakse lehmade asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu. Lehmade asemed on valatud betoonist. Betoonpõrand on küll vastupidav, kuid põhjustab lehma jalgade haigestumist. A B C 67 VEISEKASVATUS Lõad. A neljaharuline kettlõõg; B Grabneri lõõg; C ranglõõg Mingil määral pehmendab aset allapanu. Allapanuks kasutatakse põhku, turvast või saepuru. Allapanu on
Uuritud hoonete vundamendid olid valdavalt kas paekividest (Põhja-Eesti) või maakividest ja tellistest (Lõuna-Eesti). Tartus esines ka puitparvedele rajatud hooneid. Kolme elamu keldris teostatud surfimise tulemusena võib väita, et esines nii taldmikuta kui ka taldmikuga vundamendilahendusi. Viimane oli kasutusel peamiselt nõrgemate aluspinnaste korral. Keldripõranda lahendus sõltub keldri kasutusaktiivsusest ning see võis olla tavaline muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand, vt. Joonis 2.44. Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948). 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi. Maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon on mõjutatud erinevast vee- ja niiskuskoormusest: surveline vesi perioodiline või püsiv; pinnaseniiskus, mis tungib läbi konstruktsioonimaterjali lahusedifusiooni või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
